Puff the Magic Dragon


..ehk enne Indiasse minekut tyhjendasin oma kaamera 2ra, et siis imagestationist saate kaeda veel m6ningaid pilte.

India reisist: suurem eesm2rk on AIESEC International Congress, mis toob kokku k6igi 92 liikmesriigi juhatuse, nii ca 500 inimest. Lisaks konverentsile chillin Delhis. Konverents ise toimub Agras, kus asub ntx Taj Mahal.

L2hemalt siis juba septembris.

Lend


Ehk siis sain oma India viisa k2tte sohi kaudu ja pileti broneeritud ning lendan ca kolmeks n2dalaks Indiasse. 21sel lendan siit 2ra ja 7ndal septembril tagasi, et siis vahepeal blog ei uuene. Hiljem pajatan ka India kogemustest.

Kuna ma esialgu veel viibin riigis turistiviisa alusel, siis tehniliselt ei saanud ma siin India viisat taotleda - seadus lubab seda ainult kohalikele ja resident visa alusel viibijatele. Lahenduseks oleks olnud siis see, et saadaks mingi kullerfirmaga oma passi ja dokumendid Soome, kus saatkond teenindab ka Eestit. See oleks kaasa toonud kulusid ja teatud m22ral ebakindlust, et uurisin alternatiivi. Kuna siin riigis on k6ik tutvuste peal, siis sain teada, et yhe AIESECi liikme isa on siis tutvustega mees. Ja nii saigi tema kaudu mu paberid siiski siin sisse antud ja sain ka viisa k2tte. Selline "korruptsioon" ja tutvuste 2rakasutamine on siin tavaline.

Eile k2isin lennujaamas uut traineed vastu v6tmas Egiptusest - oli omajagu huvitav n2ha uut n2gu, kes hakkab siia igap2eva ellu integreeruma. Tal esimene kord elus yldse kodumaalt v2ljas olla. Hiljem l2ksime pundiga yhte shiisha kohta, mis mul kodu l2histel. Naistele on seal shiisha tasuta, seep2rast tahavad nad ikka sinna minna. Yks kohalik kysis mu k2est, et mis on mu jaoks olnud siin k6ige ebatavalisemad asjad, mida olen kohanud ja mis igap2evaelus tundub kummaline. Hakkasin m6tlema, et tegelt olen suht l6imunud juba Dubaisse, et otseselt kummaline nagu ei tundugi midagi enam. K6igega enamv2hem harjunud. Ka kliimaga - 6nneks on 6huniiskus siin viimasel ajal madalam ja yldse ilmad hakanud paranema.

Paljud, kes Aasia riikidesse l2hevad, r22givad, et kohalikud s6na otseses m6ttes j6llitavad ja see on nende meelest okei. Dubai on v2ga rahvusvaheline, siin on inimesi igast maailma otsast ja keegi t2navapildis t2helepanu ei 2rata. Blond ja sinisilmne nagu ma olen, ei kergita kellegi kulmu. Mida v6ib kyll t2heldada, et kui l2hen kuskile oma naissoost tiimikaaslastega jala ning m88da s6idab mingi buss t2is hindu mehi, siis neid vahitakse kyll pingsalt. Samuti rannas, kus eurooplased bikiinides on, v6ib kohata hindu mehi, kes seal suurima heameelega vahivad naisi. Rannas v6ib kohata palju kohalikke, kes ujuvad t-s2rk seljas ja pikad pyksid jalas. Palja keha n2itamine pole nagu siin kultuuris teema. T2na kontoris oli meil arutelu saunast - osa v6ttis ka Pakistani tyyp Ali, kes tegi suuri silmi, kui kuulis, et seal paljalt k2iakse. "You white people are strange! No shame!" J2rgnes pikk diskussioon kultuuride yle ja j6udsime kenasti konsensusele, et ykski kultuur pole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt kultuur.

Vist pole r22kinud ka sellest, kuidas siin v2ikepoodlus elab. K6ikv6imalike elumajade esimesed korrused on k6ik t2is v2ikeseid 2risid. Eurooplase silma jaoks ikka suht kahtlased ja ei 2rata yldse usaldust, aga ju siis 2ri ikka kasumit toob. Toidupoed, pesumajad, suveniirikauplused, riidepoed, v2ikesed puhvet-restoranid. Naljakas on see, et iga v2ike urgaspood kutsub ka end supermarketiks. Teiseks on siin headeks myygiargumentideks v6i reklaaminippideks euroopale v6i ameerikale viitamine, mis justkui n2itaks kvaliteeti. Dubai yks kalleimaid (ja v2idetavalt parimaid) ylikoole on American University in Dubai. V6ib kohata prillipoode European Optics, German specs jne. British Hospital. American Clinic. Jne, selliseid n2iteid kohtab v2ga palju. Mulle tundub see pigem naljakas, usaldusv22rsust kyll ei t6sta.

Nagu paljud teist on kuulnud, siis alla 30a vallalised naised v2ga kergelt siia viisasid ei saa, kuna kardetakse, et hakkavad prostituutideks. Kummutan v2ite, et vastav kategooria ei saa yldse viisat, saab kyll, lihtsalt keerulisem. Ja kui viisa v2ljastatakse siinse ettev6tte poolt, pole vapshe probleemi. Siin on viisadega nii, et kogu viisaprotsess aetakse korda siit, v2ljaspoolt tulija ei pea muud tegema enamasti kui oma passikoopia saatma. Tavaline visit visa maksab septembrist alates kylalistele 600 dirhami, free zone firmadele kallim veelgi, ca 1000 vist. Free zone firmad saavad kiiremini k6ik viisad protsessitud (5 t88p2eva), kuid on sellev6rra kallimad. V2ljaspool free zone viisa ajamine v6ib v6tta ikka p2ris kaua. Igatahes tahtsin jutuga j6uda siia, et oletatavasti peaks siin riigis olema siis palju vene soost prostituute. Mina neid eriti kohanud pole (eks ma liigun valedes piirkondades ka), kyll aga suht sagedasti v6ib n2ha filipiinidelt p2rit prostituute. Koledad, peaks mainima.

M6ned on mult kysinud t88 kohta, et kuidas siin 2rikliima on ja kuidas l2heb - sellest r22giks pigem septembri l6pus-oktoobris, kui mul endal pilt selgem ja kogemusi siin rohkem. Seni olen teinud v2he kohtumisi. Kyll on siin see asi Eestiga v6rreldes mugavam, et ettev6tete suurus on oluliselt suurem - siin on palju globaalseid firmasid. Paljudel on Dubais nende Middle East peakontor ka. Esmasp2eval kohtusin ntx sellise firma nagu i-Mate global human resources manageriga. See oli yks laheda aktsendiga (nagu iirlased ikka) t2di, kes oli pakkumisest v2ga huvitet ja tahtis tulev n2dal uuesti kohtuda, ent ma paraku s6idus ja eks siis septembris t88tab selle teemaga edasi.

H2sti. Inshallah j2tkan septembri alguses. Eks kirjutage kuidas teil l2heb ja muidugi kui kysimusi millegi kohta, siis laske tulla. Mulle saab helistada ja s6numdada ka: +971502252608.

Ahjaa, esimese PR v2rgi tegin ka 2ra ja artikkel AIESECi tegemistest ilmus yhes kohalikus lehes: http://www.godubai.com/gulftoday/article.asp?AID=37&Section=Home. Artikkel sisaldab kyll faktivigu ja ei anna t2pset pilte (work training program ja international traineeship program on ikka suht erinevad teemad.

Esimene kuu


T2na sai t2is kuu aega Dubais olemist. Kuu iseenesest pole v2ga pikk aeg, aga kuna uusi elamusi ja kogemusi on niiv6rd palju, tundub, et oleksin siin hoopis kauem olnud. Kuu on olnud integreerumiseks suht piisav aeg, esimene kultuurishokist tingitud stress on m88das ja tunnen end kindlamalt. Kodumaa igatsus on vahel peal kyll, kus k6ik harjumusp2rane, kus s6brad ja pere ning kus orienteerun nagu ise tahan. Muidugi see on tingitud ka sellest, et inimestel on yldiselt raske oma mugavustsoonist v2ljuda. Eks mu mugavustsoon laieneb iga p2evaga ja see on osa arengust, mida v2lisriigis elamine pakub. Teine asi, mida olen m2rganud on see, et dialoog iseendaga, sisemine m6tiskelu intensiivistub m2rgatavalt. M6tlen oluliselt rohkem oma identiteedi ja v22rtuste peale kui varem, kus igap2eva toimetuste keskel selleks harva aega v6etakse. Olen palju kordi kuulnud inimesi, kes AIESECi kaudu pikemalt aega v2lisriigis elanud-t88tanud, r22kimas, kuidas see kogemus on aitanud neid paremini m6ista iseennast - mida nad elult tahavad, mis on neile oluline. Et sinus olevad karakteristikud joonistuvad j6ulisemalt v2lja. Eks n2is, kas muutun mingis suunas. Ma olen siin olnud alles kuu aega muidugi, et 11/12 teekonnast on veel ees.

N2dalavahetusel k2isin koos AIESECi inimestega yhel heategevusyritusel. 12 august oli rahvusvaheline noortep2ev ja siis sellega seoses k2isime haiglas v2ikeste lastega (osad suisa beebid) m2ngimas ja neid l6bustamas. P2ris pull yritus oli (vastavad pildid ka yleval mu imagestation saidis). Kohal oli ka ajakirjandus ning yks ajakirjanik intervjueeris mind, et mis v2rk ja miks me seal oleme. Riigist "Estonia" polnud ta midagi kuulnud ja kui kysis, et "how do you spell it", viitasin oma welcometoestonia t-s2rgile. Igatahes sain ajakirjanikule heale jutule, v6ttis mult kontaktid. Eile helistas ja t2na tuli meile kontorisse ning homme ilmub ajalehes lugu AIESECi tegemistest siin. Huviga ootan, mis ta artiklisse siis l6puks kokku kirjutab.

Peale laste yritust k2isime suurema pundiga veel vene restos s88mas ja siis randa. Vesi endiselt kuum, aga siiski m6nus. Teel randa helistas mulle Liisi - olin yllatusest suht tumm ja ei osanud suurt midagi r22kida, k6neminut kallis ka :) Aga positiivse laengu sain siiski :) Pidasin ka koosolekut kahe kohaliku neiuga, et mida Indiasse konverentsile (kui k6ik l2heb 6nneks, lendan 21sel augustil Indiasse kolmeks n2dalaks) kaasa v6tta, et esindada seal yhendemiraate. Laenan ka selleks puhuks kandoora - valge yrp, mida mehed kannavad. Nalja hakkab saama.

Panen yles ka uusi pilte. Pildil koos minuga Kanika (tydruk, kellega t88tan koos ehk LCVPICX) ja random beebi haiglast.

Pakistani l6una ja naised araabia moodi

T2na n2en esimest korda pilves ilma. Temperatuurile jne see erilist m6ju ei avalda. Hall taevas on suht sarnane siinsele sinisele taevale, mis on h2gune nagunii, et erilist vahet pole.

Yleeile avanes v6imalus syya l6unat yhe Pakistani pere juures - kohalik AIESECi liige kutsus. Pakistanidel on ka kombeks kylalised kurguni t2is toita. S6ime loomalihapraadi seenekastmes, kana, mingit aedvilja hautist (vyrtsine), riisi ja ahjukartuleid. hiljem veel juurde j22tist ja shokolaadi. k6ht oli nii t2is, et 6htul ka syya ei tahtnud. tyyp, kelle juures k2isime, kirjutas oma blogis sama yrituse kohta muuhulgas nii:
"well despite the food being so good Nadine and Chico hardly ate, were as Peep, Deepak and me being the men stuffed are selves and then we also had space for some ice cream. deepaks term was just over so it was also the perfect timing for me to invite the MC over lunch. PEEP would be the perfect guest in a pakistani family cuase he really stuffed him self and that how pakistanis like it when there guests stuff them selves to death all in all i had a gr8 time today not to forget the lunch."
t2nu sellele, et k2itusin kui hea kylaline ehk ahmisin end t2is, lubas mind varsti j2lle l6unale kutsuda. yah man! peaks tutvuma rohkemate pakistanlastega ;) s88k oli t6esti hea! Pakistan ise pidi olema t2ielik kolmanda maailma riik, nagu Ali (meie v66rustaja) r22kis. Ja noortel pole seal midagi teha. Ja turistidele ohtlik. K6ik pidid massiliselt kanepit suitsetama p2evad l2bi, puberteetidest vanade 2ttideni v2lja. Ja pilves peaga roolis olema. Kui politsei n2eb kedagi roolis suitsetamas, siis ca 30 kroonisest pistisest piisab, et s6itu j2tkata. Kanep seal h2sti odav kuna naabermaa Afganistan maailma suurim kanepitootja. Ca pool kilo maksab seal meie rahas 70 eeku.

Eile oli mul v6imalus ca 2 tundi juttu puhuda nelja kohaliku araabia neiuga - sai korraldatud vastav kohtumine AIESECi poolt, et ma 6piksin tundma rohkem siinsete naiste olukorda. Hakkan nimelt varsti myyma Mahaara nimelist projekti, mille kaudu siinsed neiud l2heksid v2lispraktikale kuni aastaks, eesm2rgiga suurendada kultuuridevahelist m6istmist (maailmas on palju v22ritim6istmist just mosleminaiste kohapealt) ja anda siinsetele naistele rahvusvahelist t88kogemust. Niisiis.

Kui veel nii 10-15 aastat tagasi oli naiste koht kodus ja asi aamen, siis see on suht paljuski muutunud. Ligikaudu pooled neiud saavad ise valida, mida nad n2iteks ylikoolis 6ppida tahaksid ja millises ylikoolis. Yha sagenev on ka see, et minnakse 6ppima v2lismaale ylikooli. V2lismaale minekuga on kyll seotud teatud tingimused, mis peavad olema t2idetud. Selle laadseid probleeme kogeb siin AIESEC igap2evaselt. Esiteks peavad naised saama loa oma isalt. Teinekord ka vanemad vennad m2ngivad loa saamisel olulist rolli, kuna m6jutavad isa. Esmat2htis on vanematele tytarde turvalisus, seega eelistatud on variandid, kus tydrukud reisivad gruppides koos saatjaga. N2iteks k2is mingi grupp tydrukuid Shotimaal keelelaagris, ent kui avastasid, et motellis, kus nad olid, polnud eraldi turvameest ja tubades polnud telefone, siis ei peatunud seal, kuna polnud piisavalt turvaline. Ja et yldse vanemad lubaksid v2lisreisile, siis peaks reisi taga viibima mingi autoriteet, mingi kohalik sheik v6i ministeerium vms. See lisab usaldusv22rsust, et k6ik on korras ja k6ige eest hoolitsetakse. Kardetakse ka rynnakuid usu baasil, et NY ja londoni syndmused on pannud valgeid inimesi moslemeid vihkama. Kui tytarlaps l2heb v2lismaale ylikooli, siis eelistatakse kindlasti, et ta elaks tydrukute yhikas. Oma last reeglina usaldatakse (muidu ei lubatakski v2lismaale), aga kardetakse, et kas v2liskeskkond m6jutab v6i siis lihtsalt keegi tuleb teeb liiga. Eriti ei soosita USAsse minekut (meil Salaam programm just sinna inimesi saadabki, ent v2ga palju oli kandidaate, keda vanemad ei lubanud hiljem). Igatahes, et tydruk saaks loa minna, peab terve hunnik kriteeriume olema enne t2idetud ja neiu peab ise ka olema aktiivne oma isa veenma. Poistel on kergem ja ca vanusest 23-24 j6uavad ikka, kus nad enam luba ei pea kysima, siis asi pigem informeerimises.

T2nap2eval on ka sagedane, et neiu saab ise abikaasat valida. St koraan kirjutab, et naist ei tohigi abiellu sundida - see on illegaalne (kuigi juhtub ikka), ent pigem pean silmas seda, et tydruk lihtsalt ei oota, kuni vanemad pakuvad yht v6i teist meest, vaid saab ka ise teha ettepaneku, et sellega v6iks, mis te arvate. Ilma pere n6usolekuta ei toimu reeglina midagi. Osades peredes igast kysimustes l6plikku s6na omab hoopis vanaisa, kui pere k6ige vanem mees. Et seda korraldust paremini m6ista, tuleb aru saada, et siin yhiskonnas v2ikseim lyli on perekond, mitte indiviid, nagu meil. K6ik otsused tuleb langetada l2htuvalt sellest, mis on parim perekonnale. Seep2rast ei saagi yksi otsuseid teha. Need neiud, kellega ma r22kisin, suhtusid sellesse v2ga positiivselt. Et nii hea, kui yks suur pere. Ja tundsid kahetsust, et yha enam elavad pered omaette, st vanaemast-vanaisast eraldi, nii tore oli, kui k6ik koos. Reedeti pidi kyll pere kokku saama. Kui vanemad teevad mingi otsuse laste eest (kas abikaasa valikul v6i muus kysimuses), siis enamasti on lapsed sellega p2ri - kuna "nemad on vanemad ja teavad, mis on mulle parim". Meie yhiskonnale on seda raske m6ista muidugi, kuid nemad on sellises keskkonnas kasvanud ja ei paistnud kuskilt v2lja, et nad k6hkleks selles korralduses. See, et vanemad inimesed teavad asju paremini, on nende jaoks ilmselge ja ainu6ige ning nad ei vaidle vastu ning ei frustreeru. See ei t2henda, et neil endal poleks yldse voli midagi teha, absoluutselt mitte. Yha enam naisi t88tab (yle 50%) ja stereotyyp naisest kui koduhoidjast kaob yha enam. Ja naised ei t88ta reeglina koristajate, myyjate ja 6mblejatena (selleks on piisavalt odavat t88j6udu aasiast, kuigi on ka araabe), vaid pigem kontorit88listena ikka. Ja 6petajatena, med6dedena jne. Yha t6usev elukallidus sunnib ka rohkem peresid naisi t88le saatma. Varsti on tulemas k2ibemaks, mis kohalike seas muret valmistab. Naise t88l k2imine siiski kuigi palju s6ltub tema abikaasast ja tolle konservatiivsusest/progressiivsusest ning rikkusest. Muide, need neiud, kellega r22kisin, r22kisin t6eliselt head inglise keelt. See pidi olema v2ga levinud.

Kysisin ka nende mustade yrpide ja pear2ttide kohta. Must v2rv ei t2hendavat midagi, lihtsalt see on iidsest ajast p2rit traditsioon, kui muud v2rvi riiet siinkandis polnud eriti saada. Lisaks ei paista must riie l2bi ka siis, kui on m2rg. Naised kannavad h6lste seet6ttu, et koraan r22gib, et naisi ei tohiks hinnata nende v2limuse, vaid sisemise ilu j2rgi. Et see kaitseb naisi. Ja samuti hoiab 2ra ahvatlust, et ykski mees ei himustaks teise mehe naist. Kuna ei n2e keha, siis pole ka ahvatlust. Juuste katmine on sama teema. Kysisin, mis juhtuks, kui ma n2eks nende juukseid ja mis h6lsti all on (ei, nad polnud paljad, all paistsid k6igil teksad jne) - "ei midagi", k6las vastus. Ja r22kisid juhtumeid, kus kogemata kodus k2inud ilma ringi, teadmata, et kylalised on v6i siis tuul r2ti peast viinud jne. Tunded abielus ei reeglina ei loe (kuigi on ka armastusabielusid, aga v2he). V6ib juhtuda ka nii, et kui armastad kedagi, ent ei abiellu temaga. Siin abielu loomisel on k6ige olulisem jagatud v22rtused ja maailmavaade (ehk r22givad, et tunded tulevad-l2hevad, vaated j22vad) ja perekondlik taust. Taust n2itab k2tte varalise j6ukuse (abielluvad a la samast klassist pered, vaesem tahab muidugi rikkamat) ja samuti v22rtushinnagud, kuidas see pere oma lapsi on kasvatanud, mis on neile oluline jne. Abielludes naine liitub oma mehe perega, et siis on oluline, et eluviis ja vaated oleks sarnased. See nagu pikaajaline strateegia abielu kestmiseks. Kuigi lahutusi on siin riigis ka.
Yldyldiselt dikteerib kogu naiste rolli ja yleyldist yhiskonnakorraldust siin islam. Islam kui religioon pole ainult usk jumalasse, vaid eluviis. Islamit ja kombeid 6pivad tydrukud enamjaolt perekonnalt, teisi j2rgides. M6ned ka algkoolis (on selliseid islamikoole). Nende jaoks on ilmselge, et k6ik usuvad jumalat. Ole sa kristlane vms, see on suva, aga k6ik inimesed on usklikud. Kui ma ytlesin neile, et "i'm not religious", siis s6na otseses m6ttes v6is n2gudelt n2ha k6ige siiramat h2mmingut. Neil j2id s6nad kurku kinni, nad polnud midagi sellist kunagi kuulnud ega tulnud selle pealegi, et keegi v6iks mitte uskuda jumalat. "You don't believe in god?", kysisid yle. Raputasin pead. Vaikus. "So how do you know what's wrong and what's right?" Nende jaoks religioon h6lmab ka kogu v22rtuste ja p6him6tete kogumit ja keegi, kes ei usu, on siis t2iesti p6him6tetu inimene. Nende jaoks see, et austa oma ema ja 2ra tee kuritegusid, tuleneb religioonist. Seletasin siis neile natuke, et eetika ja moraal ei pea olema seotud jumalaga ja austan ikka oma perekonda ja ei tee teistele halba jne. Natuke rahunesid, et mulle tundus, et aru nad minust kyll ei saanud. Selline lugu.
Ootan j2rgmist kohtumist, et saada rohkem teada araabia kultuurist.

Pildil tavaline vaade l6pmata hulgast ehitustest.

Jutt ja videod

Salvestasin eile ja t2na m6ned videod ka, mida saate tsekata. Ei midagi erilist, a heidab kerge pilgu mu koju ja kontorisse ja n2itab mu tiimikaaslasi. Videod leiate siit: http://www.mk.ee/~peep/dubai
(mul on seal vaid 60 mega ruumi, pean leidma mingi veebiruumi, kus videosid hoida, k6ik ei mahtunud 2ra).

Hakkasin kasutama t88le minekuks spetsiaalset bussiteenust (videos ka n2ha). Iga hommik s6idab mu maja ette, viib t88le ja p2rast toob koju ka. Mugav nagu takso. Maksab 230 dirhami kuus. Kui helistasin mingile tyybile, kellelt tellisin seda, siis ytles mulle hinnaks 250. Mulle oli 8eldud, et hind on 230 ja siis avaldasin ka oma imestust hinna yle. Tyyp hinda alla ei lasnud. Seepeale v6tsin yhendust tuttava hinduga, kellele kurtsin muret. Too helistas ise siis. Seepeale sain k6ne bussimehelt j2lle, et okei, hind on 230 ja siis t6i mingi tobeda p6hjuse, miks enne hind suurem oli, et end vabandada. Igatahes nyyd k6ik korras ja t88l k2imine mugav.

Hommikul teatas pere, kelle juures elan, et proua ootab last. Ja kutsuti kooki s88ma. M2rtsis peaks laps ilmavalgust n2gema. Hindudel on kombeks s6ita Indiasse synnitama, kui rahakott lubab. Usutavasti ka tema. Eks n2is.

6htutest r22kides, siis mis siin on v2ga erinev Eestist on see, et 6htul hilja on linn inimesi paksult t2is. Kell 22, 23, 24 - poed rahvast t2is, t2navatel perekonnad, elu t2iega k2ib. N2dalavahetustel veel eriti, siis minnakse kylla, on v2ga tavaline, et 6htus88k algab ntx kell 23.
P2ike loojub siin maal nii kella 20 ringis (see ei muutu eriti aasta jooksul), ent kuigi temperatuur langeb, siis 6huniiskus t6useb oluliselt - ja t6en2osus, et higistad k6ik riided l2bi, on sama suur v6i suurem.

2rilisest elust on siin selline huvitav n2htus nagu islami pank. islami pangad on 2riettev6tted, aga v6rreldes tavaliste kommertspankadega on see peamine erinevus, et puudub intress. ehk raha ei teeni kontol intressi, aga samuti v6etud laenud on intressivabad. seda siis seet6ttu, et koraan keelab selle 2ra, antud laenu pealt teenimine on patt. kui eestis oleks m6ni selline, siis vist teaks, kust eluasemelaenu v6taks.

Pildil olen koos Sherifiga, kellega tutvusin kevadel Poolas.

Appdeits


Elu edeneb, l6imun yha enam siinsesse elustikku ja tunnen end kindlamalt. Tappev palavus ja niiskus (yle 90% 6huniiskus pole siin ebatavaline) teevad liiga, ent vaikselt tuleb leppimine sellega ja enam ei frustreeru nii palju. K2isin kahel 2rikohtumisel (Motorola ja TNS) ylikonnastatult, kuna olen sunnitud kasutama yhistransporti, siis bussi oodates higistasin niipalju, nagu oleks dushi all. yle n2o voolasid piisad v2hemalt sama tihedalt. Muidu 2riliselt poolelt seni kogemus meeldiv, kuigi pole t2isk2iku veel sisse saanud. Sel n2dalal alustan
kontaktideloomise maratoni ja pyyan kokku leppida v6imalikult palju myygikohtumisi. Ootan kohtumisi suht suure huviga, kuna mulle on siin ikka r22gitud, kui huvitavate inimestega saab kokku puutuda ja kuidas see kogemus k6ik rikastav on. Siinne 2rikliima on ka h2sti mitmekylgne - kuna see riik on 'expatriate country' ehk siis koosneb peamiselt sisser2nnanutest - siis ka 2riinimesed on mikstuur oma koduriigi 2rikultuurist ja "dubai" kultuuri segu.

N2dalavahetus j2lle m88das. Neljap2eval oli suur pidu Sherifi pool (tuttav, keda tundsin enne siia kolimist juba), kus ca 40 inimest oli kohal. Muusika, tants, shisha, sn2kid, alkohol. Peol kohtusin ka kahe leedu chikiga, yks neist elab siin ja teine oli esimesel kylas. Pidu oli igatahes v2ga chill. Kohtusin mitmete uute lahedate inimestega, kellega teinekord hea yhendust v6tta. Peo pildid panen ka t2na yles. Peol oli teema "be creative", igaks juhuks haarasin oma paruka kaasa, et v2hemalt mingigi stiil oleks, kui tarvis - aga n2e, olin ainus. Reedel oli ka mingi pidu, aga olin suht v2sinud ja sinna ei viitsinud minna enam. Eile 6htul k2isime ca 10 inimesega v2ljas shishat suitsetamas. Shisha suitsetamine on siin nagu meie m6istes v2lja 6lut jooma v6i dringile minemine. Et lihtsalt selline tegevus mida teha sotsialiseerumise ajal. Shisha maksab s6ltuvalt kohast 10-20 dirhami (eks leiab ka kuskilt odavamat ja kallimat, aga enamasti on selline
hinnatase). Yks shisha kestab kogu 6htu, et nagu yhekordne soetamine. Ainult sytt peab vahetama iga teatud aja tagant.

Kuidas pidudele alkohol tuleb? Kaks varianti. Esimene on see, et kui kellelgi tuleb tuttav Dubaisse, palutakse lennujaama tax-free poest osta, sealt saab ja on odav ka. Teine variant on see, et kel on siin resident visa, saab taotleda alkoholiostu litsentsi. See maksab 500 dirhami aastas ja siis spets poodidest saab selle eest osta alkot. Kast 6lut (24 pdl) pidi maksma 90 dirhami = 315 eeku.

Liiklus on siin kreisi ja jubetihe. Ja k6ik signaalitavad pidevalt. Iga v2ikse asja peale. Ja muidugi iga m88das6itev takso signaalitab, sageli aeglustab k2iku ka. Taksofirmasid on mitu, k6ik on riigifirmad ja sama kallid. Libataksosid leiab ka ohtralt, mis s6idavad poole hinnaga v6i nii. Enne sisseastumist tuleb hind sihtpunkti kokku leppida. Suht sageli poodide v6i bussipeatuste juures tulevad tyybid juurde ja kysivad 'need a car lift?'.

Tee kysimine. Reegel nr 1 on see, et 2ra kysi teed hindudelt. Suure t6en2osusega juhatavad nad sind kuhugi t2iesti suvasse kohta. Kui kysida viielt j2rjestikult inimeselt teed mingisse kohta, saad 5 erinevat vastust. Miks? Neile kas pakub l6bu turistide lollitamine v6i siis usuvad t6esti, et see asi asub seal v6i m6ni r22gib t6tt ka. Yks AIESECi praktikant tegi testi, et kysis vastutulejalt, et 'excuse me, where is the mickey mouse house?' ja too seletas v2ga t2pselt, et mine otse, siis vasakule, 200 m edasi ja rohelise maja taga ongi. Tuleb osta kaart. Sama kehtib India puhul, seal t6n2oliselt veelgi enam.

Mis veel mulle kummaline tundub, on siin meestevaheline s6pruse n2itamine. T2iesti tavaline vaatepilt on see, et mehed k6nnivad kas k2est kinni v6i siis hoiavad s6rmedest kinni v6i jalutavad kaelakuti. Mingit homo varjundit sel pole. Araabia mehed, kes head s6brad, puudutavad kohtumisel teineteise nina. Mitte s6rmega, vaid panevad ninad kokku korraks.

Vot. Minu t88kohast ka. Kontor asub Dubai Knowledge villages (KV). See on selline omaette freezone, suhteliselt suur kompleks ja p6him6tteliselt t2iesti uus. KV loodi, et arendada haridus- ja teadustegevust siin emiraadis, et arendada Dubaist arvestatav haridus- ja innovatsioonikeskus. Seega asuvad KV-s igasugused teadusasutused, ylikoolid, hariduslikud organisatsioonid (mida m6nes m6ttes siis ka AIESEC on) jne. Ka firmad, kes tegelevad teadus2riga. Ylikoolide jaoks kyll ehitatakse juba uut tsooni Academic Village ja enamus ylikoole pidid kolima j2rgmisest sygisest sinna ja siis KV keskendub rohkem teadusele ja nii, alles j22vad ylikoolid, mis tegelevad ka siin teaduse loomisega. Kel rohkem huvi, loe www.kv.ae. Lisatud pilt ka sellest kompleksist.

Tsaupakaa.

Elu-olu


Eile oli siin viimase 6 aasta kuumarekord, kui temperatuur kyyndis yle 50 kraadi. Ilmaennustus r22gib, et k6rvetav kuumus kestab veel 2 kuud, siis hakkab tasapisi langema. Iial enam ei kaeba ma Eesti kliima yle.

Saudi kuningas suri - ent siin mingit erilist k2ra pole t2heldanud. Ametlikult on nyyd 7 p2eva leinamist, lipud pooles vardas. Eelmine detsember suri siinne riigipea sheik Zayed, siis oli leina t2histamine suur. Riigiasutused ei t88tanud 40 p2eva, tavafirmad 3 p2eva. Politsei oli veel inimesi t88lt j6uga 2ra ajanud, kes siiski yritasid t88le minna. Eile siin k2isid ka k6lakad, et kas tuleb lein ja vabad p2evad, ent ei muffigi.

Naistest. Kuna suurema osa rahvastikust moodustavad hindud ja pakistanlased, esmalt neist. Kahjuks pole midagi head 8elda. Minu kui eestlase silmale pole seni mitte yhtegi(!) t6esti ilusat nende rahvaste esindajat silma j22nud. M6ned yksikud enam-v2hem. Yldjuhul on kogu see rahvas minu silmade jaoks pigem inetu, kui tohib nii 8elda. T2naval, poodides jne rahvamassid ei ole ilusad inimesed. Eile poes veel meelega vaatasin selle pilguga ringi. Usun, et sama kehtib ka meeste kohta. V2hemalt pooled hindumehed kannavad vuntse. Eks vist silm harjub k6igega, aga seni erilist atraktsiooni pole n2inud. Kohalike araabia naiste kohta on raske 8elda, kuna suurem osa neist katab kas juukseid (ainult n2gu n2ha) v6i kogu n2gu. Yhte v2ga ilusa n2oga tytarlast olen kohanud kyll (see, kelle juures 6htus88gil k2isin). Yldiselt araabia naistel on suured ja sygavad silmad ja nad tunduvad olevat kenamad kui hindud. Samas on seda raske hinnata, kuna nagu ma ytlesin, on nad kaetud ja tervikpilt j22b saamata. Minul kui valgel pole siin lootustki midagi nende rahvastega arendada, kuna rass, rahvus ja usk on valed ning noored yldse enne abielu semmida ei tohi ametlikult enivei. Hyvasti unistus sheigi tytrest. Teine tera on aga Liibanonlased. Liibanon on yks modernsemaid ja l22nelikumaid araabia riike. L6viosa araabia muusika popstaaridest ja nii tulevad sealt. Muusikavideod on v2ga seksikad, naised nappides r6ivastes jne. Seal k2ivadki naised v2ga seksikalt riides, on tuntud oma keha- ja n2oilu poolest. Ning silmad ja juuksed. Ehk siis Liibanoni naised on nagu k6ige kuumem s6na siinkandis. Liibanoni naiste ilust on kirjutanud muuseas ka Paulo Coelho (ntx raamatus "Viies m2gi"). Ja neid v6ib kohata ka Dubais - mitte kyll massiliselt. Teine konks on aga see, et nad on hirmsasti glamuuri ja rikkuse peal v2ljas. Raha teeb mehest mehe, muud atribuudid on teisej2rgulised. V2hemalt Dubais. Aga see Dubaile yldse omane - k6ik r22givad, et Dubai rikub inimesed 2ra. Siin on k6ik nii hullult v2lisele s2rale ja rahale orienteeritud. Inimest hinnatakse selle j2rgi, kuidas ta riides on. 2rikohtumistel m66detakse inimesi jalatallast pealaeni - riietus peab olema laitmatu, ei yhtegi kortsu, lahtist kingapaela v6i muud pisiasja. Muidu sind ei hinnata. On h2mmastav kui v2ga erineb inimeste suhtumine sinusse s6ltuvalt sellest, mis sul seljas on. Ja siis muidugi kui palju sa teenid, mis auto sul on jne. Araablastel veel see, et mis perest sa p2rit oled - sinu isiksus v6i saavutused omavad marginaalset t2hendust. Igatahes mind ajab selline lahterdamine ja poosetamine iiveldama. Samas, et l2bi lyya, pean kohanema keskkonnaga ja v2hemalt 2rikohtumistel andma oma parima, et saada teiste heakskiit. Muidu ei v6eta mind t6siselt. Sellest kyljest igatsen ka Eestit, kus on asjad hoopis paremini.

Religioonist ka natuke. Nagu enamik teist vast teab niigi, siis iga p2ev viis korda h6igatakse mosheedest palvusele. Mosheed ymbritsevates neljas tornis ehk minaretis on siis valjuh22ldid, mis kaudu palvelaul kandub yle linna. Palvelaul tuleb kas makilt v6i m6nes kohas ka ehtne tyyp laulab. Araabia keel pole ilus keel, vaid k6lab agressiivselt ja palju kurguh22likuid sees. Ja need palvelaulud on hirmus koledad. Miks kyll ei v6iks olla mingi ilus viisijupp pyhaks lauluks? 6nnetud on inimesed, kes elavad otse moshee vastas, sest esimene palvelaul hakkab kostma juba koidu ajal ning see 2ratab yles (s6num on umbes selline, et "2rgake, palvetada on parem kui magada"). Mosheesid on linnapeal kohutavalt palju. Kuigi ametlikult peaksid nad yksk6ik kuhu pikali viskuma ja palvetama hakkama, kui palvelaul tuleb, siis seda pole n2inud. Kyll on igas suuremas asutuses olemas palveruumid (mehed ja naised eraldi), kuhu siis 5x p2evas saab minna. Minu kodu l2heduses, yle tee on selline palveruum, kuhu saab t2navalt siseneda. Sinna palju inimesi ei mahu, sestap pannakse selle ette veel vaipu, kuhu siis inimesed p6lvili ronivad ja palvetavad. Vot.

J2rgmise korrani.