Hakkasin kasutama Imagestation galeriid - sinna saan uploadida palju kulub. Negatiivne on see, et pilte saavad vaadata ainult registreeritud kasutajad. Lahenduseks on see, et saate kasutada minu kasutajanime. Ehk siis minge:
http://www.imagestation.com
kasutaja: peeplaja
parool: dubai
Sisselogides saate kohe vaadata galeriisid. Kaks portsu pilte on seal nyyd olemas ja j2rgmised tulevad ka sinna. Kysimuste korral p88rduda.
Juhtus siis selline lugu, et s6itsime autoga Motorola kohtumisele. Poolel teel s6itis meile sisse veoauto, kes vahetas rida, aga kuna masin oli nii suur, ei pannud meid t2hele. Keegi viga ei saanud, isegi auto sai vaid kriipida ja m6lkida. Kutsusime kohale politsei. Enne seda oli veoauto juht syy enda peale v6tnud. Tulid kaks araabi, kuulasid seletuse 2ra ja ytlesid meile, et me peaksime ettevaatlikumad olema. Kes on syydi siis, kysisime? Teie! Ja selle peale kohe veomasina juht muutis oma lugu ja ei v6tnud mingit syyd enda peale. Meie autojuht oli yks kohalik aiesekkar, kes hakkas politseiga vaidlema. Politsei ytles talle, sa oled ju moslem, sa ei tohi valetada. Igatahes ei leppinud me syydi olemisega ja siis l2ksime politseijaoskonda. Seal 8eldi me autojuhile, et kas v6tad syy omaks ja maksad 750 dhs trahvi v6i l2hme kohtusse ja maksad mitu korda rohkem. Eks valisime esimese. Oleks keegi meist r22kinud vabalt araabia keelt, oleksime raudselt puhtalt p22senud. Siin see diskrimineerimine on suur. Igatahes selline tore lugu.
Reedel sain kogeda araabia kylalislahkust. Yks Salaam programmi kaudu v2ljaminev tytarlaps kutsus mind ja veel m6ndasid enda poole 6htus88gile. Vastuv6tt oli v2ga viisaks ja uhke. Meid hoiatati ette, et t6n2oliselt lyyakse mehed ja naised eraldi ruumidesse, ent see pere oli liberaalsem ja k6ik olid koos. Naiste juuksed olid kyll r2tiga kaetud, ent n2od n2htaval ja nii. Yks naine oli ka t2iesti vabalt riides meie m6istes. Siin on nii, et abikaasa ytleb, kuidas naine peab riides k2ima. Keskmine araabia mees on h2sti suure omanditundega. On naisi, kes n2itavad ainult silmi, m6nel on kogu n2o eest lapp, et midagi ei n2e. Enamikel on siiski n2gu n2ha, aga juuksed kaetud. Moslemi naisele terek2tt anda ei tohi - kui just tema esimesena ei paku. Meie pundis oli ka yks Peruu tyyp, kes kohe tormas k6iki k2ttpidi teretama, siis naised naeratasid vabandavalt ja ytlesid, et I can't, sorry. Araabia keelt r22kis kogu pere (laiendatud pere siis, ehk rohkem kui 1 pere oli kohal), v2ljaarvatud vanaema. Esmalt kuni ootasime s88gi valmimist, pakuti k6igile vesipiipu (shisha). Kysisin, do all the locals have their own shishas? All the arabs, k6las vastuseks. Araablased on v2ga uhke rahvas ja uhked, et nad araablased on. Piibu k6rvale pakuti kartulikr6psude sarnast sn2kki juustukastmes. Umbes tunni p2rast hakkas s88giorgia pihta. Pastasalat, siis lasagne moodi asi, kus lasagne plaatide asemel olid v2rvilised makaronid, aga t2idis oli nagu sama. V2ga hea kraam. Siis stoovitud oliivilehed riisit2idisega, siis mingid asjad, mis meenutasid keedetud hapukurke. Ja veel mingid pehmed k88giviljad. K6ik maitses imeh2sti. Pakuti grillkana, grillkrevette, loomalihva pihve. K6rvale 10 sorti erinevat mahla. Kogused olid megasuured muidugi. N2itamaks kui h2sti mulle k6ik maitseb, panin 2 taldrikut2it nahka ja olin l6hkemas. Siis perenaine muidugi hakkas peale k2ima, et v6ta veel, v6ta veel. Puiklesin vastu kyll, aga igaks juhuks andsin j2rele ja panin ka kolmanda taldrikut2ie. Tundsin, et hingata on juba raske. See k6ik toimus nagu v2ljas terrassil. Siis l2ksime tuppa. Serveeriti maasikakooki. Suutsin selle kuidagi sisse ajada. Edasi pakuti mingeid minipannkooke meenutavaid pl8nne, mis oli kuivad ja polnud kuigi head. J2rgnes teering - araabia roheline tee. Selle j2rgi tuli ring maroko teed. Ja k6ige l6puks araabia kohvi. Mis ol yllatav, et aaabia kohvi on selline lahja kibe lurr. V2rvuselt nagu tee. Teate kyll, et kui teete h2stih2sti lahja kohvi, siis nagu see musta v2rvi ei l2hegi. Selline oligi. Kogu s88mise kestel siis muidugi suurem jutuajamine. Pereisa r22kis anekdoote. Yks neist oli j2rgmine:
Lennujaam. Rahvas hakkab lennukisse sisenema. Sisenejate hulgas oli ka yks must tytarlaps (ehk neeger). Kohe kui ta oli oma istmele maha potsatanud, hakkas endalt riideid seljast v6tma, kuni oli t2iesti paljas. Stjuardess tuli kysima, et vabandage, miks te riided 2ra v6tsite? Sellep2rast, et kui lennuk alla kukub, hakatakse esimese asjana musta kasti otsima.
Araabia perekonnas on muidu jah mees A ja O. Tema k2sutab k6ike, kuidas naine istuma ja astuma peab, millega lapsed tegelevad jne. Kui naine k2ib ntx ylikoolis ja 6pingute ajal abiellub, siis on sagedane, et mees ei luba enam ylikooli minna. Viimasel ajal on see trend kyll muutumas ja kogu yhiskond moderniseerumas. Kui araabia naised sageli kannavad oma musti yrpe ja katavad n2gu/juukseid, on nad suured shoppajad. Araablased on siin riigis reeglina rikkad. Kaubamajades (mis on sagedasti hiigelsuured ja kus myyakse maailma k6iki suuri br2nde) kallistes riide poodides v6ib v2ga palju kohata araabia naisi. TUleb v2lja, et oma yrpide all kannavad nad v2gagi kalleid ja moekaid riided. Mida siis vist koduseinte vahel n2itavad vaid? Kuuldavasti tohivad naised olla ilma traditsioonilise yrbita perekonna ja l2hedaste s6prade seltskonnas. Araabia naised panevad endale peale ka jubepalju parfyymi, et neid v6ib haista juba kaugelt. Samuti on nende n2od tugevalt meigitud. Isegi kui ainult silmad paistavad yrbi vahelt, on need v2rvitud jne. Lapsed tohivad tegeleda asjadega, mis vanemaid huvitavad v6i mida nad heaks kiidavad. Lapsed suhtuvad sellesse isegi tolerantselt (m6ttek2ik selline, et mu vanemad on elanud kauem, j2relikult targemad ja teavad paremini). Samal p6hjusel aktsepteerivad ka kokkulepitud abielusid. Armastus kui selline pole oluline, vaid hea taust (hea perekond, haridus), mingisugused v22rtused ja nii. Et tunded on m88duvad, aga abielu on igavene, seega peavad teised kriteeriumid aluseks olema. Lahutus on v6rdne patuga, kuigi seadus seda lubab. Mehel tohib olla kuni 4 naist, tingimusel, et j6uab neil ylal pidada. Samas peab kysima ka n6usolekut olemasolevalt naiselt. Kuigi teinekord pidid abielluma ka salaja ja siis teatama, et mul nyyd teine naine ka. Naistel on siin hierarhia - esimene naine on alati k6ige t2htsam, siis teine jne. Samas mees on kohustatud kohtlema k6iki v6rdselt. Sagedasti elab iga naine koos lastega eraldi majades. Ja mees siis yhel p2eval yhes peres, teisel teises jne.
Muidu siin riigis erinevad rahvused omavahel ei suhtle eriti. Araablased hoiavad omaette, britid omaette, hindud eraldi, samuti ameeriklased, pakistanlased jne. Kuigi riik on multikultuurne ja elab siin v2ga palju rahvusi, on nad k6ik omaette kogukondades ja mingit integratsiooni pole. USA moodi "me oleme ameeriklased" v2rki siin pole, seda suuresti seet6ttu, et riik soosib vaid araablasi ja ainult kohalikke araablasi (ntx egiptlased on juba teine teema).
Sellise nimega emiraadis veetsin 3 viimast p2eva. Meil olid tiimip2evad, mis toimusid yhes sealses resordis. Lisaks t88le ja planeerimisele tegelesime ka chillimisega. Resort oli v2ga ilus, kena palmiaed, basseinid, mullivann, rand jne (oodake pilte!). Sai k6vasti ujutud ja elu nauditud. Karm lugu on aga see, et see kliima on siin ikka kohutav. Megapalav on ja 6huniiskus koguaeg 80% juures. Vesi basseinides oli muidugi suht palav ja mingit v2rskendust ei pakkunud. V2rske 6hu kontseptsioon on siin tundmatu. Siis ongi, et istud palava p2ikese all kuumas vees ja 6hku hingata pole. Loomulikult tingib see selle, et eelistad ruumis sees olemist. Meie m6istes p2ikese ja ranna nautimist siin kuigi pikalt teha ei saa, jahedas olemist naudid palju enam. Ei saa aru inimestest, kes siin elavad pikemat aega - kohutav kliima. Eelistan Eestit iga kell. Isegi talv ja sygis tunduvad hetkel nostalgiliselt head.
Kliima tingib ka selle, et siin mitte midagi ei kasva, kui just kunstlikult ei kasta. Dubaist v2lja s6ites sain n2ha ka yleyldiselt maad ja loodust. Loodus on siin selline, et siin polegi midagi. Igav liiv ja tyhi v2li. Autoteed ymbritses tyhermaa, yksikud heinapuhmad siin ja seal. Selles riigis turismi saab teha ainult linnades, mingit looduse nautimist ole. Teine asi, mis Dubaist v2lja s6ites silma j2i oli see, et muu osa riigist on hoopis teistmoodi. Ei ole uhkeid pilvel6hkujaid, klaasmaju ja muid vingeid ehitisi, vaid sellised r22mas ja koledad majad ja lobudikud. Umm Al-Quwaini emiraadil pole naftat ka, et siis vaesust sai n2ha suht palju. Nagu s6da oleks yle k2inud. Linnake, kus olime, oli ikka suht r2pakas ja vastas sellistele stereotyypidele, mida m6nedest filmidest n2ha saab, kui kujutatakse araabiamaade kyla. Probleem oli seal ka s88gikohtadega. Kuna resordis oli s88k liiga kallis, otsisime seda v2ljaspoolt. S88gikohad ymbruses olid ikka v2gagi ebahygieenlised. Haisesid, laudadel toiduj22gid ja parem ei tahtnud vaadata, mis k88gis toimub. Siiski leidsime yhe, kus kannatas istuda ja otsustasime tellida. Pakuti hiina, india ja araabia k88ki. Tellisin nuudleid erineva lihaga, mis Eesti hiinakates on suht head. See, mis ma aga sain, oli selline kr2pp, et syda l2ks pahaks. Toidumyrgitus j2i 6nneks saamata. Edaspidi toitusime yleilmsetes kiirs88gikohtades (KFC, McDonalds, PizzaHut jne).
Yldiselt on mul kohanemine kohaliku toiduga h2sti l2inud, mingeid k6huprobleeme pole esinenud. Vyrtsikat toitu olen v2ltinud. Kohalikud joovad ka siinset kraanivett, ma ise ei julge ja ostan pudelivett. Kui seda osta suurtes kogustes (6x1,5 l), siis on see v2ga odav, nii 3,5 dirhami kokku. Kraanivett olen kasutanud hambapesuks, 6nneks maitse on okei. Olen teinud siin ka uue hulga pilte, mille uuel n2dalal yles panen (hakkan 1. augustist t2isajaga t88le ja saan oma arvuti, seni ligip22s netile kesine olnud, saan ka teie kirjadele paremini vastata). Ja pildistasin ka erinevaid toite ja menyysid (kus toidupildid), et saaksite n2ha, mis road olemas on. Kuna hindude osakaal rahvastikust megasuur, on h2sti palju india s88gikohte olemas. Seni pole ma yhtegi head india toitu saanud (s88davad nad on, aga maitrseained imelikud ja enamasti t2istaimetoit) ja ei arva sellest kuigi palju. India stiilis kana on okei. Araabia toit on parem, samuti on siin h2sti popid kiirtoiduketid.
Autopededele ka midagi. Suur suur enamus siinsetest autodest on Jaapani p2ritolu, enamuses Toyota ja Nissan. J6ukam kontingent s6idab BMWde ja Mercedestega. Siin ja seal uhkemate kohtade juures v6ib m2rgata Porschesid, Ferrarisid ja ka paar Lamborghinit on silma j22nud. Lexus on suht levinud. Kallimate ylikoolide juures pidi luksusautosid olema hulgim, pole veel igale poole sattunud ka.
Oma abielust pajataks ka natuke, kuna see kipub teile ette j22ma. Kooselu sujub rahulikult, saame omavahel l2bi ja teeme syya vaheldumisi. Hea on ka jagada muljeid kellegagi, kes l2bib sama kogemust. AGA. Ma pole temast selles m6ttes teie r66muks v6i kurbuseks huvitatud, minu jaoks liiga igav, konformistlik ja matsakas. Tema intelligentsus ei ole ka k6ige pimestavam. Pole vist ilus oma naisest nii r22kida, aga c'est la vie. Kohalikud praktikandid teevad siin panuseid, et kas meist saab p2ris paar enne kui aasta l2bi saab v6i mitte. Palju 6nne neile. Nii m6nedki on kysinud, et milline mu abikaasa v2lja n2b. Pilt, mis selles postituses on, sisaldab ka teda ehk siis istub mu k6rval.
Minu tiim on muidu 3 inimest, lisaks tsehhi plikale veel yks saksa neiu (kes on president). Ses suhtes on hea ja m6nus, et v2ike tiim. Samas t88d on sellev6rra rohkem. Kogu 2rikliima on siin v2ga v2ljakutsuv, aga pajatan sellest l2hemalt kui olen omal nahal rohkem kogenud. T2na mul ees esimene 2rikohtumine Motorolaga, kes hetkel siin suurim partner meil. Tiimip2evadel oli esimene t6sisem vaidlus ka. T88p2evade osas, mida oli hetkel 6 ja millega ma n6us polnud. Siis oli vaidlus, kus ma yksi kolme vastu (kolmandaks siis praegune president Deepak, Indialane, h2sti lahe ja tark tyyp muidu). Siis abikaasa valmistaski mulle pettumuse, kus ta 22rmiselt n6rkade argumentidega asus ka mu 5 p2evase t88n2dala vastu ("teised on siin kauem olnud, nemad teavad paremini", "neil on suurem s6na6igus", "blabla"). Ma pyhendan aasta oma elust selle organisatsiooni arendamisse ja ta ytleb, et mul on v2iksem s6na6igus. Doh! Igatahes mina v6itsin ja t88n2dal on 5 p2eva. Teiste pilgud olid kyll sellised, on kyll on ikka raske karakter, aga ma ei kavatsenud ka nice guy imago nimel sellist j2relandmist teha.
Kolisime ka meie kontori ringi m88dunud pyhap2eval piirkonda mille nimi Knowledge Village. Sellest ja k6igest muust l2hemalt juba j2rgmine kord. Kysimused oodatud.
Reede on siin meie m6istes pyhap2ev. See on selline perep2ev, kus koos perega k2iakse shoppamas, rannas ja sageli ka kylas. Teiseks vabaks p2evaks n2dalas on kas neljap2ev v6i siis laup2ev (enamasti see). P2ris mitmed firmad t88tavad ka 6 p2eva n2dalas (esialgu ka mina, aga kavatsen selle kyll 2ra muuta).
Sel reedel otsustasime randa minna, koos hulga AIESECi praktikantidega (Dubais on neid kokku yle 25 muidu, aga rannas ca 8). Neil pea iga n2dal siin rannas vedelemine plaanis. Randa loksub siin P2rsia laht. Vesi oli soe nagu supp (mingi 35 kraadi), aga siiski oli seal p2ris m6nus olla v6rreldes p2ikese k2es passimisega. Vesi on megasoolane! Pole v6rreldavgi meie mereveega. Pead vette panna pole soovitav, kuna soolane maitse suus-huulil on vastik. Meres saime tutvust teha ka meduusidega, kes k6rvetasid ka hoolsalt. Sain ise ka jala pihta, selline r6ve kipitus p2rast. Yhel l6i meduus oma kombitsad ymber k2e, mille tagaj2rjel see paisus 2x suuremaks. Yhe 6ngitsesime frisbee plaadiga v2lja ka, et saime katsuda. tema see pea, mis meenutab seene mytsi, oli selline pehme ja libe, nagu marineeritud seen. Ka krabisid n2gime ja koukisime yhe minikrabi v2lja. Eksootika! Rannas p2ikese k2es meie m6istes olla ei saa eriti pikalt, p2ike tapab. Lesisime palmi all varjus peamiselt, vahepeal siis loopisime frisbeet ja m2ngisime v6rku. Rannas on mitmeid jalka- ja v6rguplatse.
6htuks oli plaan minna v2lja - ja l2ksime yhte baar-klubisse nimega Rock Bottom. Nyyd sain yhest asjast aru. Yks trainee siin tundis huvi, et kui ta Kuveiti koliks (seal palgad suured), kas saaks j2tkata oma euroopalikku elustiili. See tekitas minus kysimuse, et kas selline elustiil yldse Dubaiski v6imalik on. Klubis selgus, et on - see oli paksult t2is eurooplasi, ameeriklasi ja muid valgeid, kohalikke polnudki. Heureka! Siin see euroopa kontingent elabki. Sisemiselt ka v2ga euroopalik koht. Reede oli karaoke6htu seal. M6tlesin, et kr2pp kurat, mingid purjus jorsid hakkavad j6misema. Aga ei - see oli nagu live kontsert! Superh2sti laulsid k6ik ja rahvas elas meeletult kaasa. Eriti kui tuli Summer of '69. Iga esineja saab tasuta joogi baarist. Baaris elu juhtis DJ. Esimest korda n2gin, mis t2hendab hea DJ (minu jaoks). Istus oma puldis ja r22kis l2bi mikrofoni rahvaga siis. Hullult lahe ja hea huumorisoonega tyyp oli, ainult kuula ja irvita. K6iki esinejaid kommenteeris jne. Vahel tellis l2bi mikforoni endale pulti jooke, hiljem oli ta juba silmn2htavalt t2is ja hakkas r22kima asju nagu "i'm the best paid entertainer in the city and im shit. how can i be so shit. i havent had sex in 2 days. this must be it." jne.. igatahes l6bus oli. Baaris myyakse ka alkoholi - see on aga ekstreemselt kallis. Pool liitrit 6lut maksab 20 dirhami = 70 eeku. Eurooplased teenivad seal muidugi tavaliselt h2sti, et j6uavad lubada. Tavam6istes on see megakallis ikka. Peale karaoket oli niisama disko ja tants. Baaris istumiseks suurt ruumi polnud. Tuli peale igatsus kodumaiste pubide j2rele. Yks kohalik araab r22kis mulle ka, et oli kohtunud yhes baaris eesti neiuga ja neil olnud suhe jne (araab oskas 8elda "tere" ja "kuidas l2heb"). Isiklik huvi oleks mul ka siinsete eestlastega kokku puutuda, aga kas see juhtub, eks elu n2itab.
Elukallidusest r22kides, siis Dubais pole makse. Ei tulu-, k2ibe- ega sotsmaksu. On varjatud maksud. Ntx peab iga aasta uuendama oma autonumbrit ehk maksma. Iga firma vastavalt oma suurusele ja tegevusvaldkonnale peab iga aasta uuendama oma litsentsi ehk maksma. Kui firma tahab kedagi kylla kutsuda, siis viisakutse maksab j2lle. Ja neid varjatud makse on veelgi. Sotsmaksu puudumise t6ttu on hea p6li kindlustusfirmadel. Samas see "siin pole makse" teema myyb h2sti ja meelitab ligi investoreid. Samas on Dubais maailma k6rgeim tarbijahinnaindeks. Yhendemiraatide teised emiraadid ja linnad pidid olema oluliselt odavamad. Ka naabermaad. Mul kindel plaan 2ra k2ia Omaanis, Bahreinis, Kataris ja yks tuttav kolib nyyd Saudi Araabiasse ja lubas ka sinna viisakutse teha (muidu sinna saamine keeruline).
Yhendemiraadid on paljude aasia riikide jaoks nagu paradiis - aga see on illusioon. Siia r2ndab palju inimesi indiast, pakistanist, nepaalist, sri lankalt, filipiinidelt - peamiselt vaesem koht - lootes paremat elu saada. Et palgad k6rged jnejne. Siis nad laenavad kodus hiigelpapi kokku, et siia tulla. Kohale j6udes avastavad, et vahendusfirma on neid tyssanud ja peavad megav2ikese papi eest olema neegrid, kas koristajad, ehitajad vms. Teenivad nii 300-400 dirhami kuus ja siis elavad kohtades, kus yhes toas 88bib 20 inimest. Loomulikult frustreeruvad, aga kuna raha pole, et tagasi minna, j22vadki orjaks. Siis loodavad kokku ajada piisava summa, et koju tagasi minna, aga see v6ib v6tta mitu aastat. Valitsus selle probleemi peale sylitab, kuna hoolib ainult oma kodakondsetest. Huvitav on siin n2ha kohalikke ajalehti. Alati on avalehel pilt riigijuhist ja tema tegemistest "Shaikh meets the citizens", "Shaikh meets more locals" jnejne. P2ris naljakas on. Vaba ajakirjandust siin ei eksisteeri. V2hemalt valitsuse vastu ei saa midagi kirjutada. Kahjuks ei tea 8elda, kui tsenseeritud k6ik muud uudised ja lood on. Elagu ajupesu ja propaganda.
Ahjaa, keegi v6iks soovitada head online pildigaleriid, mida v6iksin kasutusele v6tta. Kriteeriumiteks see, et saab x arvu pilte korraga uploadida ja nende vaatamiseks ei pea kasutajaks registreerima.
Esmalt 2 seika, mis juhtunud. Eile kohtusin kohalike araablastega. Oli yhe araablase 2rasaatmispidu, kes Salaam programmi kaudu Ameerikasse l2heb praktikale. Salaam projekt loodi peale 9/11 syndmusi ja selle k2igus vahendatakse ameeriklasi araabia maadesse praktikale ja vastupidi, et suurendada rahvastevahelist yksteisem6istmist. Igatahes oli tore ja sain natuke rohkem nende kultuurist teada. Mehed ei kanna valgeid traditsioonilisi h6lste mitte sellep2rast, et nendes v2hem palav on. Lihtsalt traditsioonilised r6ivad. Seal on sees ka igast taskud jne, k6igil on muidugi viimased mobiilimudelid v6i PDAd. Kuna see on lumivalge, siis nad tavaliselt vahetavad riideid v2hemalt 2x p2evas. Siis kysiti mult, et kas araabia keelt ka r22gin. Ytlesin "marhaba" (tere) ja "Inshallah" (kui jumal tahab), mille peale siis yks ameeriklane ytles, et 6petab mulle araabia keelset ropendamist hiljem. Sellepeale pikemalt m6tlemata plahvatasin v2lja "oh, i learned some in tunisia: bara nikumak!" T6lkima ma seda ei hakka, aga te oleks pidanud araabide n2gusid n2gema. Kiiresti vabandasin muidugi ja k6ik lahenes :)
Teine lahe lugu oli t2na hommikul, kui avastasin, et abielus on kasulik olla. Nimelt siin on yhistranspordi, t2psemalt bussidega selline lugu, et need, mis s6idavad sinna free zone'idesse, k2ivad harva ja peatusse koguneb hea hulk rahvast. Sisenemine on esiuksest ja pilet lunastatakse bussijuhi k2est bussis (seda igas bussis). Bussid on muidu heas korras ja puhtad. Niisiis. Et bussi sisse saada (ja eriti veel istekohta), tuleb trygida ja mitte v2he. Kyynarnukid k2iku jne. Naised ei pea, nemad moodustavad omaette j2rjekorra ja saavad enne mehi sisse yldjuhul. Igatahes mu "abikaasa" sai bussi sisse, aga kuna mass oli nii suur, siis ma t2na ei mahtunud nagu peale. Kui j6udsin juhini, oli buss juba nii t2is, et ei tahtnud mind peale lasta enam (teisi ka muidugi). Ok, l2ksin v2lja. Siis Chico k6rval istuvad naised hakkasid talle h6iskama, et it's your husband there, you can't leave him out there jnejne, go tell the bus driver! Nii ta l2kski ja bussijuht ytles, et okei, tavai, ja saingi peale. Bussis olevad naised seirasid mind k6ik suurte silmadega ja naerul suudega:)
Nyyd noorte elust siin ja kultuurist. Vanemate ja laste vahel valitseb suur v6imuvahekord, nagu yleyldse siin yhiskonnas. Kes kultuuriteooriat valdab, siis siin on power distance v2ga suur. Lastel ja noortel pole endal yldse suurt otsustus6igust - kogu elu korraldatakse 2ra vanemate poolt. Kuhu nad t88le l2hevad, millisesse kooli, mida 6ppima jne. Vanematele vastuvaidlemine ei ole v6imalik. Tytarlaps ei tohi enamasti olla kahekesi koos noormehega, v2hemalt 1 neiu peab veel pundis olema. 6htuti ei tohi kaua v2ljas olla, nii 10ks peaks ikka korralik inimene koju minema. Mis siis, kui isegi 21 aastane. Kuhugi kellegi poole 88bima j22mine on ylikeeruline teema. Kui tudeng tahab AIESECiga liituda, peab reeglina vanematelt luba kysima. Ja siin korraldatakse selliseid parents meetinguid, kus selgitatakse vanematele, mis see on jne. Et see pole mingi paha asi. Pidevalt oli probleem see, et kui taheti orgunnida mitmep2evast konverentsi, siis see oli v6imatu, kuna ei saa ju 88bima j22da kuhugi mujale peale kodu! Viimaks yks 6nnestus ikka l2bi viia ka. Samuti v6ivad vanemad 2ra keelata teatud s6pradega suhtlemise. Ja girl- ja boyfriendid on enamasti keelatud, vanemad korraldavad laste abielusid. See k6ik hakkab vaikselt l22nestuma kyll. Noored muidugi h2ngivad ikka salaja ringi kellega tahavad ja on olemas ka boyfriendid jne. Igatahes kui lapsevanem ytleb midagi, siis nii ka on. Yhes peres oli see isegi nii 22rmuslik, et ei tohtinud isale silma vaadata, kuna isa on nii palju k6rgemal. Silma vaadates ei avalda austust ja isa v6ib ka lyya. Tudengid on siin erinevalt Eestist v2ga rikkad, sest koolid on kallid, seep2rast tean rohkem nende elust. Neil kodus koristajad, teenindajad, autojuhid jne. Neid koheldakse kui alamklassi ja nemad siis vastu k6netavad h2rrasid kui kuningaperet. Yks mulle just r22kis siin, et n2e vahetasin oma koristaja v2lja, kuna ei osanud 6igesti laudu pyhkida ja oli muidu loll. Peretytar ja meessoost teenija kahekesi koju j22da ei tohi, tytar kas l2heb linnapeale v6i tuleb keegi sugulane kylla. Yhel on siin oma autojuht, kes tuleb j2rgi, viib ja toob. Autojuhiga ei r22gi ta s6nagi, ytleb vaid aadressi, kuhu minna. Minu jaoks k6ik v2ga harjumatu. Vanemate korraldatud abieludest veel j2rgmine n2ide, kui t6sine asi on. Yks tyyp k2is Liibanonis ja seal oli af22r siis mingi neiuga. Nyyd see neiu helistas tyybile koju ja isa v6ttis telefoni vastu ning sai kogu teemast teada. Tyyp sai kohutava peapeasu, s6imu jne osaliseks. Koduarest ka. Ja nyyd karistuseks (eksimusi oli kogunenud juba palju) saadab isa ta Pakistani elama (pere algselt sealt p2rit). Tyyp t2na r22kis mulle veel, et ta isa on meeletult religioosne ("he's like a maniac religious islam terrorist"). Ehk nii on lood.
Meie m6istes vabadust ja otsustusv6ime arendamist siin noored ei saa, mis on samas suur probleem, kuna riigi arengut see ei soodusta. Noorte jaoks koosneb maailm peamiselt s88misest, shoppamisest, reisimisest (valitud kohad nagu egiptus, liibanon, UK, tai, malaisia) ja niisama olesklemisest. K6ik on v2ga relaxed ja aeglane, keegi rabada ei viitsi.
Hetkel pean l6petama, j2rgmistel kordadel veel pildikesi kultuurist.
Hakkan juba aru saama, kuidas siin elu toimub. Linnas orienteerumine on ka selginenud. Ilm on endiselt kuum, kuid m6nev6rra olen sellega harjumas, ei ehmata enam v2hemalt. Palja jalaga on siin v6imatu k2ia, maa (plaadid, liiv, asfalt) on tulikuum. Mis on veel tulikuum on vesi. Tavaliselt saab kraanist kylma ja kuuma vett eks. Siin saab ainult kuuma. Teinekord raske dushi v6tta, kuna vesi on liiga kuum. Kylm vesi on vaid kylmkapis. Linnas purskkaevud jne on ka k6ik kuuma veega. Naljakas asi on siin ka see, et pole sinist taevast nagu meil. See selline h2gune, pigem hallikas. Kuumusest. Aga pilvitu. Ka horisondil olevaid k6rghooneid pole h2sti n2ha, nagu udu sees oleks. Samuti kuumusest. Kes tahab alla v6tta, tulgu siia. Muud pole kui higistamine ja vee joomine. Eelmine aasta oli siin juhatuses olnud yks tyrklane, kes v6ttis 10kg alla. Higistamine ei ole ainult eurooplaste teema, ka hindudel on palav ja higistavad palju. Esimese n2dalaga pidid mingit soolad nahast v2ljuma ja siis higi enam ei pidavat haisema. Kuskil higi j2rgi lehkavaid inimesi nagu Eestis pole t6esti tundnud.
Vastused kysimustele. Mina t88tan siin yhendemiraatide AIESECi juhatuses, vice president external relations. Ehk koordineerin myygi- ja turundust88d (aiesekkaritele: nii ER kui ICX), tehes ka ise palju isiklikku myyki suurfirmadele (multinationalid on peamised sihtm2rgid).
Vaba aega veedetakse vastavalt rahakotile. Siin on palju megarikkaid inimesi ja samas ka palju vaeseid sisser2nnanuid, kes teevad lihtt8id. V2ljas suvel ei olda, kuna see on liiga kuum. K6rberallid, 88bimine k6rbes t2histaeva all (dubai linnas 88sel ei n2e yhtki t2hte, liiga ere on linn) ja nii on popid, aga seda tehakse talvel, kui ilm parem. Populaarsed on siin hobuste v6iduajamised. V2ga palju h2ngitakse lihtsalt baarides-restodes suitsetades shishat (vesipiip). Ja syyakse ka muidugi. Kes j6uab lubada, k2ib baarides ja 88klubides - need on eriti popid rikaste v6sukeste ja eurooplaste seas. Siin on hullult selline "show off" kultuur, et kes rikkam, sel peab olema uhkeim auto (kus muusika p6hjas), autol peab olema lahe numbrim2rk (siin on mingi meeletu numbrim2rgi ja telefoninumbri maania - kel on 2gedam number. Ntx 007, 5005 v6i midagi sellist. Rekord, mida maksti yhe autonumbri eest on 3,5 milj krooni), k2ib 2gedaimates klubides ja raiskab meeletult. Kuna joomine pole tavaline, siis on sel ka keelatud vilja maitse ja pop noorte seas. Kes j6uab lubada muidugi. Dubais on meelelahutusv6imalusi meeletult, k6ik ainult maksab.
Politsei on siin v2ga austatud ja nad pole korrumpeerunud. Isiklikult pole kokkupuudet olnud, aga r22gitakse, et ausad sellid. Yks eurooplane siin ostis mingist poest mingi asja ja maksis selle eest 100 dirhami. Hiljem tahtis v2lja vahetada millegi muu vastu, aga poemyyja keeldus. Tyyp kutsus politsei ja siis asi lahenes. Terrorikartusest ja nii ei tea ma midagi, v2hemalt ei r22gita sellest. Ajakirjanduses v6ib vaid lugeda hukkam6istu briti plahvatuse suhtes ja arvamusi, et islamimaailm peaks koos terrori vastu v6itlema ja selle hukka m6istma.
Usk on siin rahulik, mingit maaniat pole. T2naval kedagi palvetamas pole n2inud. Rahvas on kyll usklik, aga see on rohkem kultuuri osa ja integreeritud igap2evaellu. Usutolerants on siin ka okei, leidub ka hindu templeid ja kristlikke kirikuid. Mosheed kutsuvad kyll 5x p2evas palvele muidu. Rahvas k2ib mosheedes kyll, eriti reedel, mis on pyha p2ev.
Kolisin eile. Kolimine on siin keeruline. Esiteks on enamik kohti hirmkallid. Teiseks suurem osa hea hinnaga kuulutusi otsivad vaid hindusid v6i filipiinosid. Ja enamasti taimetoitlasi. Kui kuulutus lehes, siis peab helistama otsekohe, muidu v6etakse 2ra. Palju m6istliku hinnaga kohti on ka r2pakad. Hea korteri leidmiseks peab ka 6nne olema, m6nel on 6nnestunud saada p2ris kobe. Selleks, et mitte kogu raha korteri peale panna, yyrin yht tuba koos tsehhi plikaga. Maksame selle eest 1750 dirhami kuus + kommunaalid. Selleks, et saaksime yhes toas elada, peame muidugi abielus olema, muidu amoraalne. Siis myydigi meid maha kui abielupaari. M6tlesime v2lja ka kogu loo, et kus kohtusime, millal abiellusime, millal lapsed tulevad jne. Elame yhe hindu pere juures (abielupaar + nende n6bu). Korter on korralik, eurov2rk. Saame kasutada k88ki (h2sti sisustatud) ja pesumasinuat. Meie toas palju m88blit pole, vaid voodi ja riidekapid. Keegi kysis, et kas jagame voodit ka. Noh tehniliselt kyll, peame ju abielupaari simuleerima. Aga tekid on siiski erinevad ja mingit v2rki me vahel ei ole :)
Hetkel pean l6petama. Kirjutan varsti rohkem siinsest pereelust, vanemate-laste suhetest ja hierarhiast ja muidu kultuurist. Kysimused oodatud!
P2evad m88duvad ja hakkab yha rohkem harjuma siinse eluga. Kuna iga p2ev on nii palju uut, siis tunduvad need megapikad. Tegelt olen olnud siin vaid loetud p2evad.. R22giks natuke riigi majanduspoolest. Iga emiraat on justkui omaette majandusyksus siin, mis teeb oma majandusotsuseid. Hullult palju on emiraatide omanduses olevaid firmasid (justkui riigifirma), nii kytusefirmad, kinnisvarafirmad kui ka t88stus. Ka Fly Emirates on riigifirma n2iteks. Siin on seadus selline, et igal firmal peab olema miinimum 51% omandusest kodakondse inimese k2es. Seda selleks, et siis j2tta rikkus riigile ja selle kodanikele. Kodakondsust on v6imalik saada ainult synni kaudu, isegi kui elada seal 30 aastat, kodakondsust ei saa. Naistel on v6imalik l2bi abielu, kuid kui kohalik naine abiellub ntx euroopa mehega, siis kaotab kodakondsuse. Kohalike osakaal populatsioonist on isegi v2ike, selle l2bi loodetakse siis hoida naisi oma rahva seas jne. Selleks, et saaks 2ri omada 100%, on loodud eraldi tsoonid (free zone) Dubai linna l2histel - Media City, Internet City, Knowledge Village jne. Seal on kinnisvara ja kommunaalid oluliselt kallimad, aga see v2lisfirmasid ei heiduta. Media City, kus ma ise t88tan hetkel (kolime augustis Knowledge Villagesse kyll), siin asub oma 2000 firmat. Nii pilvel6hkujad kui madalamad majad. K6ik uued muidugi. Kuni viimase ajani oli veel selline reegel, et v2lismaalased ei saanud osta ka kinnisvara, pidid rentima. See millalgi sai muudetud ja kinnisvara ostuga saab kaasa ka elamisloa (residence visa). Kinnisvara on siin muidugi megakallis ja n6udlus suur. Dubai emiraat ise on suutnud nafta osakaalu oma majandusest viinud 8%-ni, olles v2ga imetletud teiste riikide poolt. Suur osa on transiidil, re-ekspordil. Dubai sadam ja lennujaam on strateegilisel asukohal Aafrika ja Aasia vahel. Muidugi ka kinnisvara ja pangandus on siin suured hitid, lisaks turism. Suur osa Dubai edul on v2idetavalt kohalikul sheigi perekonnal. Praegusel sheigil on visioon, et Dubai peab saama maailma ilusaimaks ja k6ige-k6ige linnaks. Selleks ehitataksegi siia k6ik maailmaimed jne. Varsti pidi nii 30-20 aastat vanad maha l6hutama, et uued asemele teha. Samuti on plaan luua oma manhattan lahe 22rde, nagu new yorkis ja tokyos. Jnejne. S2ra ja kuld igal pool. Teised emiraadid on passiivsed ja vaatavad asja pealt. Abu Dhabi, kel j2tkub naftat veel 95 aastaks, on sellise ylbe hoiakuga ja r22gib, et vaatame, kuidas Dubail l2heb ja siis kopeerime nende edulood. Dubai inimesed arvavad, et neil kulub enne 20 aastat, kuni nad reageerivad ja j22vad muidugi arengus maha. Kytus on siin muidu 4x odavam kui Eestis.
Hinnatase siin on pigem kallim kui Eestis. M6ned toiduasjad on odavamad ka, aga mitte palju. Arvutiv2rgid on odavad. Elan t2naval, mida kutsutakse computer street, siin on arvutipoed yksteise otsas. Imestan, kuidas nad kasumit teenivad. Suur osa n2evad suht kahtlased v2lja ka, et Eestis sellisesse poodi jalga ei t6staks. On ka muidugi suur kaubamajasid, mis ilusad.
Hullult kerge oleks siin kiirelt raha laiaks lyya, ahvatlusi j2tkub. Eriti kui tahaks pidutseda, klubitada jne. Ntx maailma k6rgeimasse hotelli (see kullast, 7*) Bur Al-Arab sisenemine maksab juba 200 dirhami (1 dirham=3,5 eek). Ja muidugi kaubandus on mega, turud ja kaubamajad on ilusaid asju t2is. Ahvatlusi igal nurgal. Ka restodes on palju ahvatlevaid h6rgutisi, aga hind siis muidugi vastav. Esialgu ei saa ma kodus syya teha, kuna k88ki juurdep22su selles korteris pole (uue otsingud k2ivad pidevalt), et pean ostma kas valmistoitu v6i v2ljas s88ma. Aga l6bus on v2hemalt.
Esimest korda elus ootan talve saabumist! Siis pidi siin ilm normaalne olema, 88siti isegi alla 20 kraadi langema! Ja 6hk pidi hingatavaks muutuma. Talve siin paraku ainult 4 kuud, nov-veebr.
Ok, pean t88le naasma, varsti j2lle. Kirjutage mulle ka oma elust ja kui mingeid kysimusi, siis laske tulla. Cheers.
Panin esimese portsu pilte netti yles: http://www.mk.ee/~peep/dubai
Ehk mingi aeg teen galerii ka, hetkel pole aega selleks, aga saate vaadata ikka.
See on siin levinud tervitusviis aieseci inimeste vahel. Nagu whats up. Kogu mu reis algas muidugi seiklusega. Väljalend Tallinnast hilines mingi tund aega, mis tähendas, et Prahasse jôudes oli mu lennuk juba minema lennanud. Sealt suunati mind edasi uue lennuga Pariisi, kust lendasin omakorda Dubaisse, jôudes kl 9 hommikul kohale. Kuna EMT oli vea tôttu mu telefoni kinni pannud, ei saanud kellelegi helistada ka. Vastas polnud muidugi kedagi (mind oli oodatud lennujaamas 5ni hommikul). ônneks leidsin first class loungest internetiga arvutid ja sain tuttavale tüübile saata e-maili, et yo man, pick me up. ônneks saigi ta kohe tulla ja sain auto peale, edasi kôik okei.
Esmamuljed:
Ilm
Kohutavalt palav! Kui lennujaamast väljusin ja ôhku tundsin, oli esimene môte "see ei saa ju päriselt nii olla". ôhk on nii niiske ja paks, et vôib noaga lôigata. temperatuur 42 kraadi. ilm tundub siin palju soojem kui kraad näitab ja meganiiske on. 2 minutiga on nahk märg. selline tunne, nagu 60 kraadises saunas oleks koguaeg. öösel asi palju paremaks ei lähe, aga vähemalt ei kiirga päike pähe. Iga kord kui välja lähen ei suuda ikka veel uskuda, kui kuum saab olla. Uskumatu lugu lihtsalt. Siseruumides on ônneks igal pool konditsioneer ja tôeliselt jahe, et palavus ja higistamine lakkab minuti jooksul. Kondekas on ka igas autos olemas. Kohalikud sôidavadki autoga uksest ukseni, väljas eriti ei olda. Kui küsisin ühelt siinselt aieseci praktikandilt, et mida soovitad inimesele, kes on new in town, siis vastas: "stay inside".
Linn
Linn on suht suur ikka ja siin ringi liikumiseks on autot vaja. Takso km hind on odavam kui Eestis, kuid vahemaad ja ummikud suured ja arve lôpuks tiksub ikka kopsakas. Kôrgeid maju on siin megapalju, tôeline city ikka. Vahelduvad ultramodernsed majad selliste rääbakamate araabiastiilis majadega. Harjumatu, et siin ei eksisteeri sellist asja nagu meie môistes kesklinn. Kôik on uus (veel 30 aastat tagasi polnud siin midagi, suurem osa linnast on ehitatud viimase 10 aasta jooksul) ja kôik on hajali. Nagu oleks koguaeg kesklinnas ja äärelinnas samal ajal. Mingi asi ühel pool linna, teine teisel pool. Imelik värk. Kiirusepiirang on linnas suurematel tänavatel 80 km/h, aga sôidetakse ka nii 140ga. Teed on väga heas korras. Jala ei saa siin linnas kuhugi. Eile kôndisime korteri- ja tiimikaaslase Chicoga (tegelikult nimi Jana, tüdruk Tsehhist) 2h linna peal, päike vôtab jumala läbi ikka. Selle ajaga jôin 1,5 liitrit vett ära. Ilma veepudelita ei saa kuhugi minna. Vesi on suht odav: 1,5 liitrit maksab mingi 5 krooni. Kui teised kuulsid, et kôndisime 2h ringi, peeti meid hulludeks. Vabal ajal rahvas siin jôlgub supermarketites, mida on hästipalju ja on ka väga suuri. Seal hea jahe ja saab kohvikus kohvi juua. Ujumas käiakse ka, aga vesi pidi olema nii 40 kraadi soe. Ma pole veel jôudnud, aga küll varsti minek. Selliseid resorte on ka vee ääres, kus on väga ilus. Linnas loodust eriti pole, môningaid palmi ja veits muru, kôik kohale toodud ja maha istutatud täiskasvanuna. Iga roheluse juures on aegreleega voolikud, mis pritsivad vett. Linn suurelt jaolt ikka selline tehiskeskkond. Ja linna nooruse tôttu pole ka muistseid vaatamisväärsusi. Ainult modernsed leiutised. Ehitamisjärgus maju on siin tuhandeid. Ehitus käib 24/7. Räägitakse, et 9% kogu maailma kraanadest on Dubais. Täna minek linnamuuseumisse, ehk saan rohkem siis ka teada linna kohta.
Inimesed
Linnapildis valgeid palju pole, suur-suur osa on hindud ja pakistanlased, kes siia paremat elu otsima tulnud. Araablasi on ikka ka, kuigi neil hetkel mul raske vahet teha, kuna nahavärvilt nad hindudega samad. Peamine vahe mis mulle räägiti on see, et araablastel on habe (kasvôi pisike pôskhabe) vôi siis kannavad traditsioonilisi rôivaid. Inimesed riietuvad suht maitsetult, tänavapildis vähemalt keskmine inimene. Peamiselt teksad+mingi särk. Araablased (kodakondsed) on siin kôrgklass. Riik plekib neile kôik kinni. Eluaseme, hariduse, elektri, suured boonused pulmade puhul (ca 350,000 EEK) ja vist ka igakuist elatisraha. Firmad, kes palkavad kohalikke, saavad riigilt toetusi. Samas peetakse araablasi ülbeteks ja laiskadeks. Kuna riik poputab neid, siis ei viitsi nad tööd teha. Araabia naised pidid tööturul isegi aktiivsemad olema. Samas hindusid peetakse siin nagu alamklassiks. On ka miljonärhindusid, aga suurem osa selline odav tööjôud. Eurooplasi hinnatakse, eriti kui oled britt vôi ameeriklane. Üldiselt valge nahk tagab kôrgemast klassist kohtlemise ja vôib välja aidata paljudest täbaratest olukordadest. Varjatud rassismi ja klassisüsteemi pidi siin küllaga olema. Araablased ja valged kunnid, teised alamad. Inglise keelt räägitakse igal pool. Hindud ei räägi araabia keelt ja araabid hindut. Siis inglise keel on kompromiss. Kôik sildid on nii inglise kui araabia keeles, probleemi ei ole.
Mida ma olen teinud
Olen käinud ühel aieseci koosolekul - toredad inimesed. Esimesel ôhtul oli ühe 9-kordse maja katusel "pool party". Justnimelt, seal oli bassein. Ja siis grilliti liha, meeletult snäkke ja ujumine. Ja muusika. Isegi alkoholi oli natuke - see siis traineede poolt sisse toodud. Muidu siin alkoholi kuskil ei müüda, saab hotellidest, aga seal on see nii kallis, et käiakse suht harva. Kohalike seas joomiskultuur puudub. Eestis suvine ilm = ôlu, siin see ei kehti. Olen käinud suht palju niisama linnapeal tuuritamas, autoga muidugi. Rannaäärsetes kuurortides, ostukeskustes jne. Väga popid söögikohad on siin Liibanoni köök. AIESECi praktikante on linnas mingi 20, olen enamusega kohtunud ka ja ringi hänginud. Elan ühes toas mingis hindude korteris, jagan tuba Chicoga. Maksan selle eest 1000 dirhami kuus, mis on 3500 eeku. Kinnisvara on siin kohutavalt kallis!!! Aga varsti kolime sdealt välja, kuna koha omaniku ema ei taha, et me seal oleme. Et tema puhas hindu ja taimetoitlane ja siis me ei kôlba sinna. Otsitakse uut kohta, aga môistliku hinna eest puhast kohta saada on keeruline. Paljud kohad pidid olema räpased. Aga muidu on kôik lahe ja naudin olukorda!! Esialgu mul 2 nädalat transition ja ei tea, kui sageli netti satun. Pilte olen ka teind, kunagi panen yles. tsauka!
Plaan pajatada oma uskumatutest tegemistest kaugel maal ja anda teile edasi imesid nagu omal ajal kaupmehed tsaar Saltaanile. Et pilt oleks selgem, panen esimese postitusse üldist infot riigi kohta.
Alguses oli Dubai kohal kõrb. Õieti oli siin kõrb veel mõnikümmend aastat tagasi – kohas, mis täna on üks maailma kiiremini arenevaid linnu ning mida peetakse lähituleviku maailma turismi-, pangandus- ja ärikeskuseks.
Araabia Ühendemiraadid loodi 1971. aastal, pärast inglise koloniaalvõimu lahkumist Araabia poolsaarelt. AÜE-sse kuulub seitse emiraati, Dubai on nendest üks. Iga emiraat on nimetatud oma pealinna järgi. Riigi pealinn on hoopis Abu Dhabi. Riik pole iseenesest üldse suur, vaid ca 2x suurem kui Eesti (83000 km2) ja elanikke mingi 4 milli või nii. Dubai linnas elab ca 1,2 milli, ennustatakse, et aastaks 2012 juba 2,5 miljonit. Hetkel rahvastikust moodustavad araablased vaid ca 30%, Dubai linnas vaid 20%. Ülejäänud siis sisse rännanud Lõuna-Aasiast (sealt koguni 50%), Lähis-Idast ja mujalt. Riigi keel küll araabia keel, aga kogu äri toimub inglise keeles ja sellega saab igal pool hakkama. Majandus ja koos sellega populatsioon kasvab jube kiirelt. Peamine tulu on muidugi nafta (juba Abu Dhabi emiraadis leidub 10% kogu maailma naftast), kuid riiklik prioriteet on muuta riigi majandus naftast mittesõltuvaks ja siis arendadakse igasuguseid valdkondi. Turism kasvab ka jõudsalt, aastaks 2007 peaks külaliste arv olema 10 milli ning aastaks 2015 olema koguni 40 miljonit. Et seda massi ära mahutada, on töös sadu ja sadu hotelliprojekte. Ehitustööd käivad Dubais nii kiiresti, et mõne kuu pärast riiki naastes ei pidavat samu kohti enam äragi tundma. Kohalikud ise naeravad, et neil on ostukeskusi juba rohkem kui inimesi. Ja muidugi atraktsioonid, Dubais asuvad maailma esimene veealune hotell, kalleim hotell (ainus 7*), maailma kõrgeim hoone (ehitusjärgus küll), tehissaared jne. Küll ma lähemalt ka pajatan hiljem neist. Ja teistest asjadest. Ja pilte teen ka ja panen üles.
