Ei ela ma majas ei tänaval...

..mu aadress on.. ee.. vot ei teagi! Ja nii on kõigiga siin Dubais. Siin maal sellist asja nagu meie mõistes aadress reeglina pole. Majadel pole numbreid. Paljudel tänavatel pole nimesid. Vahel on tänavatel numbrid, aga samas naabruskonnas võib olla mitmeid erinevaid tänavaid, mil sama number. Peatänavatel on siiski nimed olemas. Kuidas siis midagi üles leida? Vot siin on selline asi, et majadel on nimed. Minu kodumaja nimi on Zabeel House. Linnaosa on Karama. Kui tahan taksoga koju sõita ja teatan oma "aadressi", siis muidugi vahib taksojuht mulle lolli näoga otsa: "möhh?". Siin orienteerutakse peamiselt teatud orientiiride kaudu, ütled mingi tuntud objekti oma kodu lähedal. Ma siis tavaliselt teatan, et "Karama, Lulu center". Lulu center on mu kodukoha ostukeskus. Ja siis sealt juhatan edasi, et nüüd vasakule, siis paremale, otse ja vasakule. Suht tüütu! Samas suurimad tuntud majad on teada, nende nimed tuntud. Et kui taksojuhile ütlen "Green tower", "City tower 2" või "Concord hotel", siis ikka teatakse.

Kuna ma teen palju ärikohtumisi (ei möödu päevagi, kus poleks kohtumist), siis ma pean palju ringi liikuma ja orienteeruma. See pole kerge! Vaatad firma kodulehte, siis seal on kas kirjas vaid PO BOX või maja nimi koos linnaosaga. Kus see täpselt asub, pole aimugi! Siis helistan sekretärile ja palun endale seletada - ka see pole lihtne, kui ei tea naabruskonda! Kui mulle seletatakse, et mine selle maja juurest sinna ja siis 3s tänav vasakule ja siis tolle maja taga, siis sageli ei saa ma kuigi palju valgustatumaks. Aga saan hakkama ikka :) Teel punktist A punkti B ikka küsin taksojuhtide käest, et sorry, kus see ja teine koht on. Kuidas ma reisin? Enamasti püüan leida siin kohaliku AIESECi liikme, kel auto. Ega nemad ka sageli tea, kuidas mingit kohta leida! Või siis võtan odava illegaalse takso (teatud numbritel saab tellida). Harvem kasutan ühistransporti.

Postiteenus ei tööta siin ka nii, et kirjutad aadressi ja saad kirja koju. Siin on need PO Boxid (Postoffice box), et pead ise teatud punktides järel käima oma postil. Ja post liigub siin aeglaselt ja kehvalt, harva kasutatakse ka mu meelest. Ja kui keegi eestist tahab miskit postiga saata, siis ma pean selle lunastamiseks maksma!

Sellised lood siin. Piltidel mu kodutänav, vaade maja eest vasakule ja paremale.

My name is Ladža, Piip Ladža

Niimoodi tutvustan ma end, kui helistan firmadesse. Alguses reipalt üritasin kõigile seletada, et olen Peep Laja, ent selle maa asukatel on pea võimatu sellest nimest aru saada - vähemalt sel moel, et kirjapilt ka õige oleks. Kui helistan kuhugi ja lepin kohtumist kokku või teen follow-upi millelegi, siis et saadaks aru, kellega on tegu, on tähtis, et kirjapilt õige oleks - eriti kui sekretär peab jätma teate inimesele, keda soovin kätte saada. Palju nalja on igatahes nimega saanud küll! Kui keegi teine on mingit kohtumist kokku leppinud, kuhu ma ka minemas ning on siis telefoni kaudu seletanud, et "my colleage Piip Ladža is also attending the meeting", siis on naerupahvakaid kostunud küll - inimestel raske uskuda, et kellegi nimi on Piip. Otse näkku ei julge keegi naerda küll:)

Möödunud nädalal läksin koos kolleegiga, kel nimeks Kanika siinse Philipsiga kohtuma. Teatasime sekretärile, et oleme selle ja selle juurde ja meie nimed on see ja see. Kui olime istet võtnud, helistas sekretär siis soovitud isikule ja teatas, et "Hello, there are some people here to see you. Kanika and Pii... Oh gosh I dont even know how to pronounce this". Edasi vormistas ta meile külastajakaardid, kuhu kirjutas peale meie nimed. Tuli meie juurde ja ütles, "Here you go Kanika", andis kaardi Kanikale ja siis vaatas mulle otsa ning sõnagi lausumata ulatas mulle minu kaardi. Ei riskinud mu nime valesti hääldada ja pidas paremaks vaikida:)

Kas südames on valu ka, et pean oma enda nime valesti hääldama? On küll, ent nii saavad nad paremini aru ning säästan aega ja närve. Teinekord kasutan ka varianti Peep Ladža. Kui kohtun inimesega silmast silma, siis võtan ikka aja, et tõde päevavalgele tuua. See on muuseas väga hea smalltalk - iga kohtumise alguses saan pingevaba õhustiku loomiseks mõne minuti oma nimest rääkida, viidata Eestile, seletada põgusalt kus see asub ja kui erinev see kliima siin ikka on ja kuidas ma juulikuu kuumuse käes kohutavalt kannatasin.

Mu sõbrad-tuttavad siin ei oska ka mu nime korralikult hääldada, pikk vokaal on neile raske ja siis nende poolt öelduna kõlab mu nimi kui Pep. Ühel päeval oli siin ühel Saksa päritolu kutil vaja mu nimi kirja panna ning vaatasin, et ta kirjutas mu nimeks Pepp. Latiinod kutsuvad mind siin Pepe, mõni ütleb Pepsi. Üks hea sõber ütleb Mr. Ladža koguaeg.

Heal lapsel mitu nime! Vanad eestlased polnud nimesid pannes vist globaliseerumist ette näinud :)

Hables arabic?

Mu käest on küsitud, noh, kas saad hakkama vaid inglise keelega. Ja et kas olen juba araabia keele ka selgeks õppinud. See riik toimib siin 100% inglise keeles. Mul pole hetkekski olnud vajadust rääkida araabia keelt. Kohalikke araablasi on ju vaid 15-20%, lisaks veel egiptlasi ja muid araabe ka, ent valdava osa elanikkonnast moodustavad mittearaablased, kellest enamik ka keelt ei räägi. Teenindajad igast söögi- ja muudes kohtades on pea eranditult kas hindud või filipiinod, kes araabia keelsest tellimisest tõenäoliselt midagi aru ka ei saaks. Kõik sildid, menüüd ja mis kõik veel on inglise keeles siin. Kujutan ette, et araablased pigem ei saa siin vabalt hakkama, kui inglise keelt ei räägi. Aga eks neil ka omad kohad, kus käivad koos. Mul kodu lähedal üks shishabaar, kus käivad araablased (mina ka, kuna odavad hinnad ja mugav koht). Seal teenindajad ka araablased, kes inglise keelt väga hästi ei räägi, ent saavad hakkama.

Ärikeel on inglise keel. Kõik oma müügikohtumised teen inglise keeles. Kolmapäeval teen presentatsiooni 15-le Ericsson Middle East piirkonna personalijuhile, kellest enamik usutavasti araablased - ent kõik ikka inglise keeles. Valitsusasutustes töötavad küll enamasti kohalikud - hea palk ja vähe tööd. Nendega suheldes tuleks araabia keel kasuks, ent nad valdavad kõik inglise keelt. Mõned firmad, kel palju suhtlust valitsusasutustega, palkavad spetsiaalselt kohalikke, kes seda suhtlust ajavad. Siis saavad asjad kiiremini aetud. Kui tahad araablasele meeldida, siis muidugi on kasulik keelt osata. Kellele siis ei meeldiks, kui keegi su emakeelt püüab sinuga rääkida?

Kohtusin siin ühe taksojuhiga, kes oli väga jutukas. Tuli välja, et meelega. Nimelt siin enamik taksojuhte on hindud, kes väga vabalt inglise keelt ei räägi, ent saavad aru. Sellest tulenevalt nad annavad väga lakoonilisi vastuseid ka. See juht aga alustas kohe väga heas inglise keeles juttu. Selgus, et ta oli ca 5a tagasikolinud Dubaisse lõuna-Indiast. Siia tulles oskas ta vaid seda keelt, mida seal piirkonnas, Keralas, räägitakse, isegi mitte hindi keelt. Ja siin taksojuhi ametit pidades on õppinud ära inglise, hindi ja araabia keele. Ütles, et ta alati alustab juttu, et näidata, et oskab kõigiga nende keeles rääkida. Kui klient ise midagi ei küsi, siis ta ise küsib ja vastab. Tulemusena saab sageli jootraha ja teenistus suurem. Turndusstrateegia missugune!

Kuna siin riigis araabia keelt vaja ei lähe ja araabia keel on suhteliselt keerukas (eriti grammatika on väga raske) ning võõra kirjapildiga, siis siin elavad võõramaalased eriti ei kipu keelt õppima. Eriti käib see hindude kohta - kümned ja kümned tuhanded on siin elanud kogu oma elu ning ei oska rohkem kui "tere" ja "headaega". Täna just vestlesin kolme hindust tudengiga, kes siin üles kasvanud ja koolis käinud, ning nad ei näinud eriti vaja, miks peaks õppima - ei lähe ju vaja! Mulle meenutab see kangesti Eesti venelasi, kes ei taha keelt õppida. Muidugi ei ole ma siin ka ise keelt õppinud, ent mul natuke teine lugu (vabandused, vabandused): 1) ma olen siin juulini 2) kursused on minu sissetuleku jaoks vägagi ülejõu käivad. Tavaline keelekursus maksab ca 500 dirhami/kuu (1750 EEK).

Mittearaablaste koolides on araabia keele õppimine kohustuslik kuni 10nda klassi. Veel hiljutise ajani oli see kuni 8nda klassini ja siis oli rõhk peamiselt lugemisel-kirjutamisel ning kõnekeelt suurt ei õpitud (nii mulle räägiti). Ja koolides pidi see araabia keele õpetamise tase nõrk olema ja õpetajad palju ei nõua. Nüüd väidetavalt pidi rõhk araabia keelel suurem olema ja õpetamise tase paranenud.

Üllatav on minu jaoks see, et paljud araablased oskavad hindi keelt näiteks.
Piltidel random linnavaated.

Kartulid ja hakkliha

Täna on 35 kraadi sooja, õhuniiskus seal 30% kandis hetkel. Temperatuuri saan tunda peamiselt siis, kui oma kodust jalutan bussi peale (2 min) ja kui lõunapausil käin (2 min õues). Ehk siis mitte eriti palju. Õhtuti, peale päikeseloojangut läheb oluliselt paremaks, ent niiske on ikka veel. Päike loojub siin hetkel kell 6 ja teeb seda maru kiiresti. Pimedaks läheb nii 10 minutiga. Õhtuti jooksmas käia on suht mõnus, ilm siis okei. Mul kodu lähedal üks park, kus jooksurada olemas ja kena vaade ka öisele pilvelõhkujate ansamblile. Muidugi pole ilm veel nii mõnus kui eestimaine suvi - niiske on ikka ja naha märjaks ajamine on kiire tulema.

Reede sai veedetud eestimaiselt. Nimelt käisin külas ühel siinsel eestlasel Katil, kes ka hiljuti Dubaisse elama asus. Vahelduseks on tore rääkida eesti keeles :) Kuna tuleme samast sotsio-kultuurilisest taustast, siis tõlgendame siinset elu väga ühtemoodi - samad asjad jäävad silma, tunduvad imelikud ja pakuvad jutuainet. Sõime keedukartuleid hakkliha kastmega (pildil ka jäädvustatud), lisaks tomatisalat - mis üle hulga aja süües tundus ikka väga hea :) Kokku olen olnud kontaktis siin kolme eestlasega, kohtunud siis esialgu vaid ühega. Saab teinekord koos mardisanti joosta või midagi :)

Peale õhtusööki vaatasime dokfilmi "Supersize me", kus tüüp toitus vaid McDonaldsi toidust 30 päeva. See oli äärmiselt motiveeriv film. Kati poolt lahkudes sõitsin taksoga oma kodupoodi, ostsin kokku tervislikku toitu ja läksin jooksma:) Ja enam junkfoodi ei taha! Paraku Knowledge Village's, kus töötan, siin söögikohad pakuvad enamik rämpsu, et korralikku lõunasööki on suht keeruline saada. Paraku nii virk ma veel pole, et kodus lõunasöök enne valmis teha ja tööle kaasa võtta. Ma kodus eriti pikka aega köögis ei taha veeta, kuna siiski elan teise pere kodus ja kasutan nende nõusid jne. Kui hindu pere valmistab süüa, siis neil läheb nii 2-3 tundi eine valmistamiseks. Perenaine muidugi teeb, mees parimal juhul hakib miskit - aga süüa teha ta ei oska, nagu mulle ütles. Ma teen kodus sageli "kiiresti valmis" stiilis asju, peamiselt erinevad pastaroad või omletid või ka lihtsalt võileivad. Teinekord ka riisi. Kartuleid olen kaks korda teinud. Kartul maitseb praktiliselt sama moodi kui Eesti oma, ent nad on oluliselt suuremad, ikka tõelised jurakad.

Täna oli mul "tore" firmakohtumine. Esiteks kohalejõudes ootasin 30 min, teadmata, miks nii kaua, kuigi sekretär ütles, et paar minutit. Siis läksin uuesti küsima ja selgus, et mingi teine boss on veel koosolekule tulemas ja tal läheb veel 30 minutit, kas olen valmis ootama. No kui juba tulin ja ootasin, eks ma siis võin veel oodata. Ok, lõpuks siis tuli tüüp kohale. Muidugi ettevalmistust polnud teinud (mul oli see 2 kohtumine selle firmaga) ja hakkas alles kohapeal tutvuma mu pakkumisega, mis eelmine kord tegin. Siis tal telefon helises ja mõlemal korral võttis härra muidugi kõne vastu ja lobises nii 10 minutit. Ametlikel kohtumistel kõnedele vastamine on siin maal tavaline ja vist pole siis ebaviisakas ka nende meelest. Edasi läks juba paremini, tahtsid küll kõvasti hinda alla kaubelda ja küsisid intrigeerivaid küsimusi, ent laabus hästi ja läheb ka diiliks nendega!

Lugemissoovituse teen ka. Seekord "Emotsionaalne intelligentsus", mida paljud teist kindlasti lugenud on. Lõpetasin just selle lugemise, väga mõtlemapanev ja silmaringi laiendav raamat igatahes! Kohustuslik kirjandus peaks see olema neile, kel väikesed lapsed (või lähiajal saamas).

Teisel pildil vaade Dubai International Financial Center peale.

On vaid hetk milles viibime praegu

Viimasel ajal on elu loksunud mõnevõrra kindlasse rütmi. AIESECil on siin hetkel mõningasi cash flow probleeme, et olen kõrgendanud oma prioriteeti müügi tegemisele. Viimasel ajal pole möödunud päevagi, kus pole ärikohtumist olnud. Õhtuti enamasti kas a) käin kaasvälismaalastega väljas vesipiipu posutamas ja juttu puhumas b) olen kodus ja loen raamatut. Kord või kaks nädalas tuleb ette rutiinivabasid üritusi, nagu mõne isiku sünnipäev, mingit laadi kultuuriüritus või chill rannas. Hetkel ramadani ajal randa ei kipu, kuna seal tuleb hirmus janu peale (füüsiline tegevus, päikese käes olemine, hirmsoolane merevesi) ja hetkel avalikult joomine pole väga pop asi. Samas pole ka kindel, kas joogiputka rannas lahtigi on.

Suitsetamise maha jätmisest on pea kuu möödunud ning igapäevane panus sporti suureneb. Otsustasin nüüd oma repertuaari täiendada ka jooksmisega. Ka tervislik toitumine on midagi, mida jälgin suht tähelepanelikult. Terves kehas terve vaim! Mu elustiil võrreldes Eestiga on muutunud. Ka väärtushinnangud ja iseendast arusaamine on süvenenud ning tean hoopis selgemalt, mida ma elult tahan ja mis mu jaoks oluline on. Purpose of life is a life of purpose - ja ma arvan, et olen enda oma leidnud.

Kuna ilmad on juuliga võrreldes oluliselt paremad, siis mõtlesin, et proovin täna jalutamist. Nimelt esimene kohtumine mul täna oli ettevõttega, mis asub 15 min jalutuskäigu kaugusel mu kodust. Mõeldud tehtud ja hakkasin jala astuma. See aga osutus strateegiliseks veaks ja kohale jõudes olin kõrvadest põlvedeni läbimärg. Õnneks siis konditsioneerid puhuvad kõvasti ja kuivatasin end fujaees enne sisenemist ära. Peale kohtumist oli mul vaja kontorisse jõuda ning kuna Knowledge Village asub suht kaugel mu kodupiirkonnast (väidetavalt ca 35 km), siis takso võtmine sinna oleks liiga kallis ja ainsaks variandiks osutus jällegi ühistransport. Polnud ühistransporti kasutanud umbes augusti algusest saati ja sain jälle kogeda kõiki sellega kaasnevaid mõnusid. Esiteks ootasin bussi 40 minutit - miskipärast mulle vajalik liin käib väga harva. Päikese käes oodates haudusin parajalt ära ja tundsin iga minut, kuidas higi mööda selga alla voolab. Selle 40 minutiga kogunes bussipeatusse arvestatav hulk inimesi - enamik siis sellised "töölisklassi" tüüpi, kes ei jaksa autot osta (siin endast lugupidav inimene sõidab reeglina vaid autoga) ja kes ei pea paljuks alustada karmi tõuklemist bussi sisenemisel. Seekord oli üks sell kohe eriti agressiivne, et mulle tundus, et läheb löömaks. Kõik piirdus rüselemisega ja mahtusin ka bussi. Bussisõit kestis ca 50 minutit ja kontorisse jõudes olin päikesest ja dehüdratsioonist tingituna täiesti omadega läbi, et edasine päev pole väga produktiivne olnud.

Kuigi tänasel päeval oli negatiivseid varjundeid, siis üldiselt naudin oma elu täiel rinnal ja olen eluga rahul. Vahel tunnen, et pole sellist hetkes eksisteerimist tükk aega nautinud, nagu viimased nädalad teinud olen. Elu on ilus:) Kui kuulen, kui ilus sügis teil seal on ja õunad ja kollased lehed, siis tuleb Eesti sügise igatsus ka peale, kuigi ma pole eriline sügisesõber kunagi olnud. Eks vist see, mis eemal, tundub ikka hea. Siin on ka värvimuutus toimunud - suvine kuumaaurudest hallikas taevas hakkab siniseks muutuma :)

Ramadan

Teisipäeval algas siin siis moslemite püha paastukuu ramadan. Igal aastal on see ramadan erineval ajal ning see sõltub kuufaasidest. Islamiriikides on eraldi ametimehed selle jaoks, kes määravad kindlaks, et millal nüüd on ramadan ja millal mitte. Alguskuupäev võib ka erinevates riikides erinev olla. Iga aasta liigub see alguskuupäev ca 11 päeva tagasi, et see võib olla ka näiteks juulis, kui on 50 kraadi. Muidu on see selline püha kuu ja moslemitele väga meeltmööda, mida oodatakse rõõmuga.

Peamine erinevus on siis see, et koidust ehani ei tohi avalikult süüa ega juua. Tavaliselt õhtul nii 5-6 vahel on kuskil see aeg, mil nad tohivad jälle süüa. Esmalt võetakse datleid ja vett ning hiljem tuleb selline suurem sööma, mida kutsutakse iftar. Siis kaetakse lauad rikkalikult ja hakkab meie jõuludelaade söömaorgia. Idee, miks ei tohi süüa on see, et tunda, kuidas vaesed inimesed elavad ja siis mõeldas nendele ja olla nende vastu armulikum. Ramadani ajal peaks ka vaeseid söötma või neile raha andma söögi jaoks. Samas naljakas on see, et kuigi nad siis päeval ei söö, siis pimeduse saabudes ahmitakse nii, et tapab. See on ka väga sotsiaalne tegevus - kontorites inimesed kõik (noh, moslemid vähemalt ja siis seda dieedieesmärgil kasutavad valged naised) läbivad samasugust kogemust ja on selline ühtekuuluvustunne. Õhtuti suguvõsa käib tihedasti läbi, kogu pere on koos ja süüakse ja tuntakse end mõnusalt. Küsisin araablaste käest, et mis neile ramadani juures kõige enam meeldib, siis öeldigi, et just see sotsialiseerumine. Ning koos (ja sage) ühine palvetamine, mis nende jaoks tähendab väga palju. Ka koraani lugemine pidi sagedasem olema sel perioodil. Igatahes. Enne kui päike tõuseb taas kella 4 paiku, ärgatakse üles, juuakse vett ja võetakse hommikusööki ning magatakse edasi. Miks põhjamaades islamit pole? Kujutage ette, kui saaks süüa-juua ainult päikeseloojangu ajal. Mida siis suvel, jaanipäeva paiku teha? Loojangu ajal on ka linnas püsti sellised telgid, kus antakse tasuta süüa.

Paastuma ei pea need, kellel tõsisemad tervisemured, samuti rasedad ja imetavad naised. Kui keegi rikub paastu ehk sööb ramadani ajal, siis a) kui see oli tahtmatu, siis antakse andeks b) meelega, siis pead andeks paluma palve abil ning selle paastuga tasa tegema. Näiteks ka rasedad naised peavad selle perioodi nagu hiljem tagant järgi paastuma. Paastumine on isiklik tegevus, mis on paastuja ja allahi vaheline asi. Allah teab su südame järgi, et kas sa sõid kogemata või meelega. Või otsisid vabandusi tervisest, kuigi tegelt tervis lubaks paastuda küll.

Mõtlesin ka, et noh, sööks vähem ja nii, jälgiks oma dieeti ja nii. Tulemusena olen viimastel päevadel hoopis rohkem söönud. Eriti eile, kui õhtul käisin kultuuriõhtul, kus kohalikud araabid rääkisid ramadanist ning siis pakuti hiigelkogustes kolmekäigulist einet. Meid oli ca 25 inimest ja ei jaksanud ikka kõike ära süüa.

Ramadani sisu pole ainult söömises-joomises, sel on ka suurem hingeline tähendus. See on eneseparanduse aeg. Ramadani ajal pole kuradit-saatanat liikvel ja küik pahateod, mis sa teed, on sinust endast. Et ei saa vandumist ja varastamist kellegi teise kaela ajada. Siis inimesed kontrollivad oma käitumist enam ja püüavad paremateks inimesteks saada. Loomulikult on Allahi käsi ka mängus igal pool ja see on hea aeg temaga jutu puhumiseks. Kui tavaliselt peab palvetama 5x päevas, siis ramadani ajal 6.

Tööl ja koolis peab endiselt käima, ent tööajad muutuvad. Mõned organisatsioonid alustavad tööpäeva varem, näiteks kell 6. Paljud siiski samal ajal kui tavaliselt, ent tööpäev on lühem, 6 tundi. See on valitsuse nõue ja kehtib võrdselt moslemitele ja mitte-moslemitele. Meie väike ateistlik kollektiiv ent rikub seda nõuet :)

Kuna moslemid paastuvad päeval, siis avalikult vee joomine ja söömine pole lubatud päeval. Suitsetamine ka keelatud ja igasugused seksuaalsed tegevused. Pidutsemine ei ole ka eriti soositud, et kel sünnipäev selles kuus, siis peo peab lükkama edasi. Söögikohad, mis endiselt funktsioneerivad, katavad oma aknad, et moslemid sisse ei näeks. Mõnedes poodides on sellised vaheseinad pandud, mille taga saab siis toitu krõbistada. Muidu igal pool poodides ja kaubakeskustes on palju allahindlusi, nii tehnika kui toidu osas. Nagu meie jõulusoodukad enamvähem. Kilo banaani sain 6 eeguga kätte näiteks :) Ja plaanin endale ka külmkapi osta ning uurin täna ka, et palju triikrauad maksavad, mul on miski jube käkk, mis ei triigi eriti hästi.

Mulle ramadan täitsa meeldib, kuna on soodukad ning õhtuti kui töölt koju sõidan, siis tänavatel tavapäraseid ummikuid pole, kuna moslemid kõik varem koju läinud. Jõuan koju ca 30 min kiiremini kui muidu.

Oh seda elu elukest

Täna algas ramadaan, mis on islamis selline paastukuu. Homme õhtul on üks kultuuriõhtu, kuhu lähen, et selle kohta rohkem teada saada. Siis neljapäeval võib oodata siia blogi vastavasisulist postitust.

Ükskõik, kus sa elad, harjud sellega ära. Dubai tundub mulle täiesti tavaline koht juba ning vahel on raske välja mõelda, et millest nüüd blogi kirjutada, kuna uskumatuid uusi elamusi pole nagu olnud. Kindlasti on palju asju, mis eestlastele tunduks ebatavaline, ent olen ise äraharjunud. Või siis ei meenu mulle, kas olen juba ühest ja teisest asjast pajatanud.

Näiteks siin maal kohalikud (ega ka hindud jne) ei kasuta tualettpaberit. Igas WCs on siis vastav voolik, mida saad suunata vastavasse kohta ja siis pesta. Mis minu jaoks on selle juures suht ebameeldiv on see, et alatasa on WCs kõik märg. Kui nad selle voolikuga siis protseduure teevad, pritsib kogu ruum vett täis. Põrand on märg, prilllaud on märg, seinad. Ja siis kui moslem väljub kabiinist, siis kraanikausi juures järgneb suuremat sorti pesemine. Oma käsi (mitte ainult labakäed, vaid ka käevarred) pestakse kaua ja hoolega. Kuna moslemid peavad ka enne palvetamist teatud pesemisprotseduurid läbima, siis sageli võib WCs kohata mehi, kes jalgupidi kraanikausis, kuna ka seda peab pesema. Ja siis nägu korralikult.

Tuli ühtäkki meelde ka see, et kui tahad terekätt suruda ja inimesel on kas käsi kinni (hoiab miskit käes) või on see must, siis ulatab ta sulle käe ikkagi ja laseb käsivart suruda. Käed tuletavad mulle meelde seda varastamise ja käte maharaiumise asja. Seda enam ei eksisteeri kuskil. Mõnedes Pärsia lahe riikides on levinud küll avalikud poomised ja peksmised. Ning kividega surnuks loopimine on surmanuhtlusena kasutusel mõnel pool. Need on muidugi karistused karmide kuritegude eest, et ei tasuks nüüd arvata, et siin mingi karm killerdamine käiks kogu aeg, kaugel sellest. Mida võib kergesti saada, on trahvi. Näiteks eelmise ramadaani ajal politsei märkas meest, kes oma autos burgerit sõi päise päeva ajal. Sai trahvi. Või siis igasugused avalikus kohas miilustamised pole siin aktsepteeritud. Hiljuti võis lugeda lehest, kuidas üks Bangladeshi tüüp oli siin kaamelit korduvalt rüvetanud - ka see läks paragrahvi alla.

Olen küll Dubai arengust ja olukorrast pajatanud, ent natuke uuesti. Kes arvavad, et Dubai on selline ääremaa ja mitte väga tsiviliseeritud, kaamelid ja beduiinid, siis enam mööda ei saaks panna. Dubai kui linn on ikka hästi modernne, majandus kasvab tohutu kiirusega ja tohutult igasuguseid kõrgeid ehitisi kerkib igal pool. Igal pool võid näha kuulutusi ja pilte uutest linnaosadest uskumatult lahedate ehitistega. Ehitatakse lisaks ärihoonetele ka suht palju korterelamuid, ent siin tekib küsimus, et kes sinna elama lähevad? Aasiast sisserändajad ei jaksa neid elusees osta ja euroopast nii palju tulijad ka pole nagu. Eks paistab! See linn igatahes tahab saada (ja saab ka) järgmiseks maailma metropoliks. Hullult palju uusi ärisid tekib juurde, maailma suurimatel firmadel on siin lähis-ida peakorterid, uusi inimesi kolib linna pidevalt... Tipptundidel on ummikud megasuured. Näiteks naaberlinn ja emiraat Sharjah - tipptunnil võid sinna sõita 2 tundi, kui liiklus on okei, siis 10 minutit... Väga tavalised on sellised liiklusõnnetused, eriti sellised, mis seotud ridade vahetamisega. Iga päev juhtub siin meeletul hulgal suuremaid ja väiksemaid avariisid - mis paljudel kordadel tekitavad suuri ummikuid. Kui satud sõitma mõne hulljulge juhiga (mis on siin tavaline), siis selline tunne, et kohe paned matsu, on pidevalt sees. Mõne aasta pärast hakkab toimima ka linnasisene monorail ehk selline kiirrong, eks siis läheb paremaks olukord vast. Üldse väga palju projekte ja asju saab siin valmis lähema kolme-nelja aasta jooksul, siis on Dubaisse mõtet raudselt tulla.

Shoppamisest. Poes toiduhinnad on suht võrreldavad Eestiga, on asju, mis on odavamad ning on asju, mis kallimad. Näiteks viilutatud sai maksab ca 7 eeku. Kilo banaane ca 12 eeku. 0,33 liitrina coca-cola või pepsi on 3.50 eesti raha. 500g pastat kõigub 7..17 krooni vahel. 1,5 liitrit vett maksab 4-5 krooni vahel. Samas palganumbrid, mis siin teenitakse, on oluliselt suuremad kui Eestis. Kui sa pole muidugi lihttööline. Enamasti on toidupoodides eraldi sell, kes kõik su ostetud kraami ka kilekottidesse topib. Harjub ära ja on mugav ka - kui raha maksmisega ühele poole saad, on su kraam juba kotis. Minu kodukoha poes häirib mind see, et nad sorteerivad su ostetud kauba ja panevad eraldi kottidesse. Ehk siis mahlad ühte, juurviljad teise, hügieen kolmas, piimatooted neljandasse jne. Tavaliselt lahkun poest mingi 5-6 kilekotiga. Elagu loodussõbralikkus! Kodus on mul terve ladu neid juba.

Eniveis - püüan veel mõelda, et mis siin maal teistmoodi on ja siis kirjutan sellest. Kui teil on küsimusi, siis see oleks lahe.

Ülemisel pildil Burj Al-Arab hotell ja vaade Dubaile, alumisel pildil hetkel ehituses olev Dubai uus Downtown ärirajoon koos tulevase maailma kõrgeima ehitise Burj Dubaiga.

Networkimine ja sebimine

Kuna minu töötulemusi mõõdetakse eelkõige selle järgi, et kui palju ma raha sisse toon ja kuna kontaktid loevad, siis otsustasin hakata suuremat rõhku panema networkimisele (sotsiaalsetel üritustel kindlaeesmärgiline otsesuhtlemine võiks seda ehk peenelt tõlkida). Tegin natuke turu-uuringut ja avastasin, et Dubais on päris palju firmasid, mis korraldavad spetsiaalseid networkimisüritusi, kus inimesed saavad kohtuda ja äri teha. Neist üritustest ollakse palju huvitatud, kuna uusi inimesi tuleb Dubaisse pidevalt juurde, uused ärid luuakse püsti ja inimesed vahetavad sagedasti töökohti. Mulle räägiti, et ürituste kvaliteet on seinast seina ja peaksin olema ettevaatlik.

Esimene üritus, kuhu läksin oli ühe meie partnerfirma Acer Computers korraldatud PR üritus ühes diskoklubis. Sissepääs pääsetega, dresscode oli 'dress to impress'. Ürituse alguseks oli märgitud 19:00, ent sõber, kellega koos läksin, ütles, et enne pool kümmet pole sinna mõtet ronida, kuna siin maailmanurgas on kellaajast kinnipidamine väga suhteline mõiste. Mõeldud tehtud. Kui saabusime, oli kohal oma 200-300 inimest ja jundam käis. Rõõmuga avastasime (õigemini meie ootus osutus tõeks), et kõik söögid ja joogid on tasuta. Parkisime esmalt kere täis, võtsime dringi ja hakkasime ringi vaatama. Paraku see koht networkimiseks väga hea polnud, kuna kohal olev rahvas oli segu Aceri enda töötajatest, klientidest, tarnijatest, tuttavatest jne. Kuna mulle on oluline rääkida (äri vaatenurgast) vaid otsustajatega, siis sellest kambast oli neid raske välja sõeluda. Tutvusin küll Aceri juhtkonnaga, aga see oli ka peamiselt kõik. Peale esimese tunni pingutusi loobusin, kuna polnud mõtet rabeleda. Siis võtsime vabalt ja lihtsalt chillisime. Tasuta dringid pole Dubais väga sagedane.

Järgmine päev läksin siinse äriportaali AME Info igakuisele networking üritusele, mis toimus Le Meridien hotellis. Hotelli aed oli vapustavalt ilus! Rand, basseinid, baar basseini ääres, palmid, näitsikud.. kogu see värk meenutas pigem Tahitit kui lähis-ida. Igatahes peale aia vaadete nautimist suundusin koos oma semu Ali Shirazeega konverentsikeskusesse, et suhteid luua. Sisenemisel saime ühe complimentary dringi tasuta ning asusime toimuvat jälgima. Inimesi polnud kuigi palju alguses ja siis astusime kohe ligi. See õhtu oli tööalaselt väga produktiivne! Kõik kohalolijad olid networkimise peal väljas ja see tegi kogu suhtlemise väga mõnusaks. Tutvusin Sveitsi insereriga, lennukooli juhtidega, Rootsi telekomi ärikatega ja veel 10-15 inimesega, kellega võib diiliks minna. Siis sattusin vestlema ühe hilistes kolmekümnendates naisterahvaga Bulgaariast, kes vestluse käigus hakkas mulle suht ilmselt külge lööma. Isegi kui vestlusring laienes mõne inimese võrra, hoidis ta pidevalt pilku mul peal. Kuna tegemist polnud kahjuks jalustrabavalt kena naisega (oli keskpärane selline), siis ma polnud teemast huvitatud ja tundsin end pisut ebamugavalt. Ent kuna ta väitis, et tal on 2 tuttavat, kes kindlalt oleks huvitet AIESECi teenustest, siis olin sõbralik ja naeratasin ikka vastu. Siis hakkas komplimente tegema. Kuna hetkel Dubais toimub maailma üks suurimaid IT-messe Gitex, siis tuli see jutuks ja rääkisin, et olen homme sinna minemas. "Oh I'm sure you will stand out there", oli tema vastus. Eks näis siis :) Kirjutasin täna talle ja küsisin neid tuttavate kontakte. Huvitav, kas ta tahab neid kontakte isiklikult üle anda?:) Alil oli samal üritusel teema ühe Somaalia neiuga, kes oli võrdlemisi atraktiivne. Mulle tundub, et neid networkimisüritusi kasutavad siinsed vabad ja vallalised ka muudel eesmärkidel, kui vaid äri...

Kolmapäeval läksime Aliga Gitexile, et seal siis 9 tundi jutti networkida ja sõlmida kontakte. Kiiresti identsifitseerisime, et enamusel firmadel on juhatusest vaid müügijuht kohal, mis tähendas, et otseselt otsustajale me mingit müüki teha ei saanud ja töötasime oma strateegia ringi ning kasutasime siis networkimist turuluure jaoks. Peale 4-5 tundi olime täiega väsinud, kuna kogu see aeg olime püstijalu ja kondasime ringi ühest boksist teise. Füüsiline väsimus mõjutas ka vaimset ja me polnud enam energiliselt võimeliselt oma teenustest rääkima ning otsustasime niisama uurida, mis IT maailmas uut ja huvitavat. Igast lahedaid pille nägime küll. Näiteks tuleval aastal tuleb müüki mitmeid mobiiltelefone, mis ühendavad endas telefoni, digikaamera ja mp3 mängija. Kaamera siis 5 megapixeliga, arvestatava optilise zoomiga ning mälumaht mp3de jaoks ka piisavalt kobe. Ja igast vingeid kaameraid ja muid vigureid saime näppida. Paljud firmad loosisid nänni välja ja panime end kirja igast loosidesse. Tol päeval ei võitnud paraku midagi, ent mul on veel lootust võita läpakas, lcd telekas ja pilet Bahraini F1 etapile:) Luck be a lady!

Täna oli uutele AIESECi liikmetele 12-tunnine Leadership Development Seminar. Kuna mul oli palju asju teha ning oli vaja käia ka ühel müügikohtumisel, siis ma sinna algusest ei saanud minna. Õhtusele ajale oli mul reserveeritud üks pooletunnine aeg, mida siis kasutasin delegaatide inspireerimiseks. Ma rokkisin täiega:) Noorte tüdrukute silmad särasid, suutsin rahvast korduvalt naerule ajada, et olen iseendaga rahul. Kes ikka koera saba tõstab kui mitte koer ise! Nüüd on ees nädalavahetus. Olen kahjuks veits tõbine - hommikust saati kurk valus ja nohu ka tekkinud ning vist käesolevaks hetkeks ka palavikku visanud, et unistan hetkel voodist. Ja süüa ja lugeda tahan ka. Olen tõeliseks lugemismaniaks hakanud viimasel ajal. Hetkel käsil Richard Bransoni autobiograafia "Losing my virginity" alapealkirjaga 'Oh screw it, let's do it', mis on tõeliselt hea ja inspireeriv! Kes soovib veel lugemissoovitusi saada, andku märku:)

Mitu hindut on vaja ühe kruvi keeramiseks?

Täna juhtus mul järgmine lugu kontoris. Kella 10 paiku tuli tähtis tädi kontorisse ja andis teada, et tal on mu lauda vaja kohe ja kiiresti ja üldse on paanika ning mulle tuuakse asenduslaud. Tulidki nii 4-6 töömeest (facility management), kõik paduhindud ja hakkasid uut lauda kokku panema. Hea küll, otsustasin koopereeruda ning hakkasin oma asju kokku panema ja valmistuma lauavahetuseks. Umbes veerand tunniga tõstsin oma asjad kõrvale, ühendasin arvutijuhtmed lahti jne. Siis avastasin, et töömehed kadunud. Hea küll, ehk läksid siis korraks välja ning asusin ajalehte lugema. Umbes 15 min pärast tuli tähtis tädi ja juhtisin ta tähelepanu asjaolule, et töömehed puudu. Ta jooksis neid otsima. Lugesin ajalehe läbi vahepeal ning tuli üks teine tähtis tegelane, kellele samuti seletasin, et töömehi pole ning mu väärtuslik tööaeg tiksub ning see ei valmista mulle rõõmu. Ka tema suundus töömeeste otsingule. Õnneks olin kaasa võtnud ühe raamatu, et sain lugeda. Umbes veerand tunni pärast olid töömehed kohal. Siis selgus, et mu lauda ei saa eemaldada, kuna ta on ühe kruviga kinni ühes teises mööblijupis, mis jääb paigale. Peale arutelu jõudsid mehed üksmeelele, et on kruvikeerajat vaja ning saadeti üks mees seda tooma. Ootame. Ootame. Loen raamatut. Tuleb tähtis tädi ja uurib progressi. Seletatakse, et on kruvi ja kruvikeerajat pole. Tädi tuleb ja uurib asja lähemalt, nõustub ning suundub kruvikeerajat otsima. Umbes 20 minuti pärast tuleb töömeeste ülemus, kelle juures oli tähtis tädi käinud. Töömehed seletavad olukorda, viitavad kruvile ja vajadusele kruvikeeraja järgi. Ülemus ronib laua alla, uurib asja ning teatab, et tõepoolest - ongi kruvikeerajat vaja ning lahkub. Meenuvad anekdoodid blondiinidest ja elektripirnide vahetamisest. Nuta või naera! Inspekteerisin oma uut lauda ning selgus, et see suht must ja räpane. "Can you clean the table please?" küsisin. "Yes, sir", naeratab töömees totakalt ja jääb samasse poosi seisma. "Do you understand what I'm saying?", mille peale raputab pead. Miks nad peavad siis "jah" ütlema iga asja peale, kui aru ei saa, millest jutt. Seletasin siis kehakeeles, mida ta lauaga tegema peaks ning arusaamisrõõm lõi töömehes lõkkele. Suundusin lõunale ja tagasi tulles oli uus laud paigas. Kogu protsess võttis 2,5 tundi. Laua vahetamine. Elagu efektiivsus!:)

Kes ei tööta see ei söö

Möödunud nädal läks hirmus kiiresti. Kuna viibisin Indias 2 nädalat kauem kui oli plaanis, on kiiresti vaja see aeg tagasi teha ning olla produktiivsem kui kunagi varem. Siis polnudki sel nädalal palju aega isiklikke kirju kirjutada ja blogi uuendada.

Räägin sel korral natuke rohkem väljakutsetest, mis mul töös esinevad ja kuidas siin maal AIESEC toimib. Lähis-Idas ärikultuur on läänemaailmast mõnevõrra erinev, samas Dubais võib leida igasugust segapudru. Puder on siis tekkinud sellest, et kuna siin lõviosa rahvast on sisserännanud, siis igaüks neist on kaasa toonud oma kultuuri, mis on siis segunenud kohalikuga. Kui sellest kultuurist päris hästi aru ei saa, ei ole edu loota, ehk siis kohanemisvõime on oluline. Eelmine aasta töötas siin juhatuses üks türklane, kes aga vallandati 6 kuu pärast, kuna tulemusi ei olnud. Paar päeva tagasi lahkus üks ameeriklane, kes aasta aega tegeles siin müügiga - tulemus null. Ja need olid inimesed, kes oma kodumaal olid võrdlemisi edukad olnud - ent lähenesid täpselt sama metoodikaga, nagu olid harjunud ega proovinud õppida. See näitab, et siinne turg pole väga lihtne ja arvamus, et Dubais raha vedeleb maas, tule ja võta, ei pea paika. Peab vaeva nägema, konkurents on väga tihe. Ma olen kokku saanud selle ameeriklasega ja arutanud müügiteemasid, pikki jutuajamisi pidanud eelmise AIESECi presidendiga (Indiast), kes oli siin võrdlemisi edukas ning kohtunud mõne neutraalsema selliga - nendelt saadud info siis sünteesinud kokku oma isikliku kogemusega ning olen asunud tööle. Kuna peamiselt otsese müügiga olen tegelema hakanud alles nüüd (enne seda oli suurem rõhk pildi kokku panemisel, planeerimisel, strateegiate loomisel ja üldorganisatsiooniliste küsimustega tegelemisel, mis väga otseselt müüki ei puudutanud). Oma tulemustest räägiks mõnevõrra hiljem, kui mul on suurem hulk statistikat välja käia, ent peaks mainima, et seni on läinud positiivselt ja olen väga optimistlik. Täna hommikul oli mul kohtumine Dubai Ethics Resource Centeri juhiga, et arutada kokkupuute punkte ning käisin välja oma visiooni potentsiaalsest CSR (Corporate Social Responsibility) projektist, mis siis hõlmaks nii ärisektori arendamist kui ka siinsete noorte arendamist. Huvi nende poolt oli ootamatult suur ja õhku sai visatud punkte nagu föderaalvalitsuse tugi, lai kontaktidevõrgustik, igakülgne abi networkimisel jnejne. Ühesõnaga hetkel on mul potentsiaal siin selle projektiga suuri asju luua. Valitsuse tugi siin riigis on ääretult prestiizne, ligipääs tähtsatele inimestele tähendaks minu jaoks kuldvillakut. Samuti on valitsusel raha nii palju, et pole kuhugi ära mahutada. Ühesõnaga kui keegi CSR-huviline loeb seda, siis võtku teadmiseks, et suuremas koguses internshipe hakkab lendama igas ilmakaares. Siin tutvused loevad megapalju - see, keda sa tunned, määrab väga palju su äris. Nagu lääne kultuuris sageli toimib (lihtsustatud näitena), et astud kuhugi sisse ja räägid oma heast lahendusest ning kui tingimused ja hind sobib, siis võib suht kergelt äriks minna - see siin ei toimi naljalt, tuleb omada kontakte. Eriti loeb see valitsussektoris.

Kui nüüd mõelda, et mis erineb siinsetel müügikohtumistel võrreldes Eestiga, siis enesetutvustus tuleb pähe esimese asjana. Loomulikult kohtumised erinevad sõltuvalt sellest, mis rahvuse esindajaga kohtud. Kui kohtusin iirlasega, siis nagu suurt vahet polnud. Hindud ja araablased on teistmoodi. Ühesõnaga kui teilt küsitaks, et palun räägi endast, siis eestlane tõenäoliselt räägiks mida ta õppinud on, mis tööd ta teeb või millega tegelenud on, mainiks oma huvisid-hobisid - vähemalt midagi sinnakanti. Siin tahetakse teada sinu päritolu, millega vanemad tegelevad, kas õdesid-vendi on. Perekond ja selle taust on olulised! Araablane ei taha kohe hakata ärist rääkima, smalltalk omab siin suuremat kaalu. Mulle soovitati (ja olen ka nii edukalt teinud), et kohtumise alguses kohe peaksin hästi vaba hoiaku võtma, et murda jääd. Et kohe agaralt kohvi või koolat tellima, rääkima seiklustest teel kohtumispaika jne. Hindud ja araablased tahavad sind enne natuke tundma õppida ja end sinu seltskonnas mugavalt tunda, enne kui äri teha. Loomulikult ei kehti see üldistus kõikide kohta, midagi absoluutset pole olemas.

Üks asi, mida pean endas siin veel arendama, on kuidas õigesti hinnata ajakulu punktist A punkti B. Liikluses on siin ummikud sagedased ja seetõttu võib ka vabalt hiljaks jääda kohtumistele. Kui see kohtumine on hinduga, siis pole probleemi, ent eurooplasele see head muljet ei jäta. Kolmapäeval oli mul üks kohtumine Sharjah-s (Sharjah on naaberemiraat ja linn Dubaile, ent kohe külje all) ja ummikud olid nii suured, et hilinesime suisa 40 minutit. Seda aega pikendas selline lugu, et pidasime auto kinni vahepeal, et küsida teed taksojuhilt - see põhjustas natuke liiklusummikut, mistõttu härra politsei otsustas põõsast välja karata ja meile kraesse. Autojuhil võeti load ära ja kästi tulla politseijaoskonda. Nonii! mõtlesime. Niigi hiljaks jäänud. Ent lasime siiski autojuhil ent õigesse kohta ära visata ning kõik laabus. Load sai ka kenasti kätte pärast.

Kolmapäeval oli mul 2 kohtumist, peale esimest otsustasime koos Ali'ga lõunat võtta ühes ostukeskuses. Sõime ja vaatasime, et lastesektsioonis on maru lahe karusell. Mõeldud-tehtud ja otsustasime karuselliga sõitma minna. Ja kujutad ette - ei lastud! Ainult lastele! Milline diskrimineerimine. Noor (või siis laps) olemine ei ole ju ainult vanuseline, see on ka hingeline seisund! Küsisime siis, et mis atraktsiooni me proovida võiksime. Rong! Ja siis sõitsime 2 tiiru rongiga mööda keskust ringi. Olime ainsad reisjad, ülikonnas ja lipsustatud, väikeses lasterongis ning endal väga hea meel ka. Keskuse külastajad vaatasid meid küll kui pooletoobiseid. A mis meil sellest!

AIESECist ka. AIESEC jõudis siia alles 3 aastat tagasi, ehk siis kõik on suht algusjärgus ja nn ülesseadmine on alles protsessis. Kui esimesel aastal tehti vaid 2 exchange, siis eelmine hooaeg juba 39. Sel aastal plaanime teha 80 kanti. Ma isiklikult plaanin "raisida" 30 internshipi ehk siis müüa siinsetele firmadele mõneks ajaks maha AIESECi rahvusvahelisi talente. Lisaks sellele suuremaid finantspartnerlusi nii umbes 300k dirhami väärtuses. Partnerlustega on siin see probleem, et AIESEC on veel väike, hetkel veel vaid 15 liiget! See pole selline kogus, et mainekujunduspartnerlus saaks maha müüa. Septembri lõpus võtame juurde 25 uut liiget (värbamiskampaania hetkel käib, liitumisavaldusi saime üle 100), et natuke meie maht tõuseb, et mitte veel märkimisväärselt. See tähendab, et suuremate partnerluste jaoks on vaja olla natuke loomingulisem ja müüa asju läbi teise prisma. Näiteks on siin riigis kodakondsete noorte araablaste arendamine suur prioriteet ning neid läbi AIESECi välja saates saame luua partnerlusi. Motorola toetab näiteks $15k dollariga aastas meid, et saata välja 6 nationali. Siin juures muidugi igast seminarid, promo ülikoolides jne. Igatahes on mul töö piisavalt väljakutseid täis, ent siin turul raha on küll - ja olen ka kindel, et see aasta saab tulemustelt läbimurdeline olema.

LC Dubai ehk AIESEC Dubai lokaalkomitee sai loodud alles juunis, enne seda oli MC (Members Committee) ehk siis riigi tasemel juhatus ainus strutuuriline "keha", mis siis haldas liikmeid. Liikmed kaua reeglina AIESECis vastu ei pidanud, kuna siin kultuuris oli puudu tudengiorganisatsioonide kontseptsioon. Veel hiljaaegu siin selliseid asju pea üldse polnud ning mõte sellest, et peab töötama kuskil organisatsioonis ilma raha saamata ei mahtunud neile pähe. Iga asi võtab aega ja ikka leiab inimesi, kes saavad aru enesearenduse väärtusest ja et seda raha eest osta ei saa ning tänasel päeval on siinne AIESEC juba hulka paremas seisus - seda on näha huvis AIESECi vastu.

Kultuurist tulenevaid väljakutseid kohtab sageli. Näiteks on väga raske korraldada konverentse, mis kestavad rohkem kui ühe päeva ja delegaadid peaksid ööbima siis kuskil. See eriti ei tööta, kuna noored peavad X kellaajal kodus olema. Seni ongi siin peamiselt organiseeritud siis 12-tunniseid konverentse või selliseid, et ööseks lähevad delegaadid koju. Aiesekkarid saavad aru küll, miks sellised lahendused väga head pole. See kõik viitab sellele kui oluline sidusgrupp on AIESECile siin lapsevanemad. Ja see ongi selgelt identifitseeritud. Iga sügis korraldatakse vastavaid infoõhtuid lapsevanematele, et seletada neile, mis on AIESEC ja kuidas seda süüakse ning miks see nende võsukestele kasulik on, kui nad siin tegutsevad. Samuti saadame välja iga kvartal Parents Newsletterit - et anda ülevaadet AIESECi tegemistest ja luua usaldust. Küll on arvatud siin, et AIESEC on terrorismirühmitus, USA luureorganisatsioon, juutide maffia, organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon, mis pumpab lastelt raha välja ja mida kõike veel. On olnud lapsevanemaid, kes on helistanud ja ähvardanud AIESECi kohtusse kaevata. Kõik see tuleneb siin sellest, et inimesed on sageli liiga pealiskaudsed, umbusklikud ja eelarvamustega, et tõesti välja uurida ja proovida aru saada, millega tegu. Ma ei ütle, et kõik lapsevanemad on hullud, on ka väga toetavaid ja positiivseid! Igatahes nalja saab selle vanemate aspektiga siin küll ja küll. Nüüd uus sats noori liitumas, eks tuleb uusi hulle juurde :)

Okei ma teistest teemadest hetkel ei pajata, muidu läheb jube pikaks see värk. Kõiksugu küsimused teretulnud.

Tere kodu!?

Eile Saabusin tagasi emiraatidesse. Kodune tundub! Kui maabusin Abu Dhabis ja hakkasin Dubai poole s6itma, siis lausa tundsin, kui hea ja sile on asfalt.. j2lgisin aknast puhtaid t2navaid ja moodsaid ehitisi.. Aah, tsivilisatsioon! V6ib-olla k6lab kyll natuke ylbelt ja isegi diskrimineerivalt.. ent kui ikka kasvad yles euroopalikus keskkonnas ja harjunud teatud mugavuste, organiseerituse ja esteetikaga, siis on vast selline reaktsioon m6istetav.

S6it tagasi kulges toredalt. Delhi lennujaama sisenedes n2itasin pyssiga mehele oma passi ja piletit, see muutus kahtlustavaks. Mu pilet oli ymberregistreeritud uuele kuup2evale, ent pilet oli ikka endine. Uut registreeringut kinnitas yks A4 paber, kus 6nneks oli tempel ka peal. S6jamees kutsus kohale mingid lennujaama ametnikud, kes k6ik hakkasid k6va h22lega hindi keeles seletama. Teatud annus ebakindlust puges naha vahele, kuna olin kuulnud teistel v2lismaalastelt, kuidas need valitsuse ametnikud siin Indias on ja oma suva j2rgi asju otsustavad. Siiski k6ik laabus. Peale check-in'i tegemist suundusin passikontrolli j2rjekorda. J2rjekordi oli mitu, k6ik pikad. Seisin sabas, k6ik hindud j6llitavad. Nende kultuuris on see t2iesti okei. Ainsa valge inimesena tundsin end keset hindusid kui neeger valgete inimeste maal. Siis nad hakkasid omavahel veel r22kima ka, j6llitades mind ja suur osa hakkas irvitama. No selge, nali k2is minu pihta! Aru ma midagi ei saanud ja siis tegin ka n2gu, et mul t2iesti suva. Natukese aja m88dudes viipas yks passiametnik mulle, et tule siia. Ja siis saingi valge mehe eelisena enne teisi oma paberid korda. J2rgmine meeldiv yllatus oli siis, kui hakkasin lennuki peale minema. Oma pardakaarti n2idates ytles mulle lennusaatja, et 'Ah, Mr Peep! Sorry sir, there are some changes, somebody will come and talk to you right away'. Esimene m6te oli, et nyyd ei lase lennukisse ja j2lle uus jama. Ent siis tuli meeldiv n2itsik, kes ytles, et mu uus istekoht on 2C - mis t2hendas esimest klassi! Kas nad panid mind sinna seet6ttu, et olin ainus valge mees kogu lennukis v6i oli see puhas joppamine, teab ainult vanakuradi vanaema. Muidugi nautisin siis esimeses klassis k6iki luksusi ja kogu j6udmine "koduriiki" l2ks viperusteta. Dubais oli homeboy Ali mul vastas ja k2isime veel shishat suitsetamasja juttu puhumas, enne kui koju magama l2ksin.

Vahepeal k2is Triinu mul Dubais kylas - aga mina olin Delhis! Eba6nn t2iega. 6nneks kohalikud AIESECi inimesed hoolitsesid ta eest ja Triinu kirjutas mulle muuhulgas nii: "Dubai on imeline!! siia v6iks isegi tagasi tulla millalgi :)))"

Igatahes edasi j2tkan oma imetegudest kirjutamist juba Dubais. Uued pildid on ka imagestationi pysti - minu Delhis ringivaatamised ning aadressil http://www.peep.gardendesign.ee leiab m6ningaid videosid (International Congressi erinevatel yritustel filmitud).

From India with love

Eelviimane p2ev Indias. Viimane n2dal on olnud superlahe, kui kolisin elama AIESECi traineede korterisse. Meil on iga 6htu olnud hullult l6bus, klapp nendega v2ga hea. Nendega koos tunnen end siin koduselt - hea seltskonnaga on ikka igal pool lahe. Pundi moodustavad siis kohalik traineede liider austraallane Sam (kes on 2ra 6ppinud ka hindi keele), sakslasest kahemeetrine musklivillu Oliver, paarike hispaanlanna Paula ja itaallane Maurizio ning superlahe venetsuela p2ritolu Jesus (h22ldus siis 'Hesus', kuid laseb end meeleldi kutsuda 'Dziisas'). Kui paljud teist on Jeesusega yhes toas maganud, AH?;) Igatahes meil on 6htuti hullult lahedad diskussioonid India, kultuuride ja teab mille kohta veel, k2ime koos v2ljas jne. Olen saanud palju teada teiste riikide kohta, eriti ladina-ameerika. Kuidas on loodud vaesusega seal jne. Eesti riik ja sotsiaalsysteem on ikka suht toimiv, v6rreldes paljude riikidega ja elame suhteliselt h2sti. Loomulikult peab benchmarkinguks v6tma tipud, selge see, ent halvasti me ei ela ka. Hispaania tydruk saabus siia mingi n2dal tagasi, et temaga oli lahe p2evasel ajal k2ia Delhit pidi vaatamisv22rsusi kaemas. Homme siis lendan tagasi emiraatidesse. Naljakas, ent tundub, nagu l2heks koju. Eks Dubai v6rreldes Delhiga ongi palju kodusem. Indias sai siis kokku veedetud terve kuu.

Juhtumisi sel n2dalal.
K6nnin rahulikult t2naval ja siis sydame rahuga yks hindu keset k6nniteed viskab pyksid rebadele - ja situb! Hallooo! Inimesed elavad ikka Maslow pyramiidi j2rgi, kui peamised m6tted esimesel tasemel, siis sellised asjad nagu enesev22rikus, esteetika jne ei oma mingit t2hendust. Kui r22kisin indialastele, mis n2gin, siis hakkasid seletama, et oi kui kahju, et sa seda n2gema pidid, aga saa aru, inimesed peavad h2da tegema jne. Aga t2naval!? Samas ei olnud keegi neist yllatunud. Urineerivaid inimesi v6ib kohata suht sageli. Ja siis alamklassi india meestel on r6ve komme pidevalt oma kubemepiirkonda katsuda/sygada vms.

Kesk- ja k6rgklass peab alati teenijaid. Kui enne elasin AIESECi omade juures, kes siis keskmisest j6ukamad, neil oli alati 2-4 teenijat majas. Ja kuidas nad kohtlevad neid! No nagu orje. Karjuvad, seletavad, ei mingit lahkust. Jutust ma reeglina aru ei saa, kuna see hindi keeles, ent toonist saab ikka aru. Yks kurioosne juhtum oli, kui s6in 6htust perekonnaga ja vestlus l2ks India ajaloo peale. R22givad, kuidas britid ikka r6husid ja olid pahad. J2rgmine moment karjub "BABU! FASTER!" oma teenija peale. Siis j2tkab r6humise juttu ja vahepeal karjub j2lle. Halloo, ise teevad sama asja! See pinnu ja palgi lugu tuleb meelde.

India mehed k2ivad hullult palju k2sik2es ringi v6i k2ed ymber. Ja kari mehi istub koos hullult l2hedal teineteisele ja on pidevas fyysilises kontaktis. Miks? Sest siin kultuuris naisterahvast puudutada naljalt ei tohi ja kuna inimene vajab fyysilist l2hedust, siis ongi ajapikku v2ljakujunenud nii, et siis mehed omavahel on pidevas kontaktis. Homoseksuaalset tooni pole.

Kuigi India on v6rdlemisi odav ikka, nii turul kui poodides (riided, ehted, raamatud on h2sti odavad), siis mis puudutab meelelahutust, siis see on kallis. 88klubis 0,3l 6lu maksab siin nii 250 ruupiat (ca 70 eeku) ja on ka palju kallimaid kohti. 88klubid on enamasti 5* hotellides. Ja v6rreldes euroopa kohtadega ikka parajad k2kid. 88klubid suletakse enamasti kell 1, m6ned on lahti 3ni. Baaride sulgemisaeg on valdavalt 23. Delhis 88elu on kesine. Ja mis veel h2irib mind ja teisi eurooplasi on see, et hinnad menyydes on ilma maksudeta. Ja siis kui l2heb arve tasumiseks hiljem, siis on hull jama arvutada, et kui palju keegi peab makse maksma. Tavaliselt on maksud 20% k2ive jookidelt ja 12.5% s88kidel, lisaks service charge 12%. Teeninduskohtades on personal 95% mehed! Ettekandjad, koristajad, kokad, n6udepesijad. Igas baaris on meeletu hunnik t88tajaid. See nagu v6iks t2hendada, et teenindus on kiire. Aga ei - k6ik v6tab aega. Ebaefektiivsus lokkab, ei saa mitte aru, miks nii palju t88tajaid on vaja. Sama kehtib poodide kohta, k6ik koridorid on saaliteenindajaid t2is, kes ei tee midagi. Ning teeninduskohtades on tavaiselt ka uksehoidja, kes kas magab v6i siis heal juhul ikka avab ust. V2ga m6ttekas amet.

K2isin juuksuris, oli odav. Nii 10 eeku. Juuksur inglise keelt ei r22kinud, et siis k2tega seletasin, mida tahtsin. Tulemus oli okei. Vahepeal tegi mulle mitu korda peamassaazi v6i siis lihtsalt sasis juukseid. See oli p2ris m6nus :) Mis selle otstarve oli, sellest ma aru ei saanud - ehk t6esti siis kliendile heameelt teha.

Nagu ikka v66ras riigis elama hakkamisega on ka Indias - kui esimesest kultuurishokist saad yle ning aktsepteerid kuidas siin elu on ja mis moodi see t88tab, siis muutub k6ik palju lihtsamaks ja stressivabamaks. Viimane n2dal olen p2ris nautinud elu siin - nagu puhkus! Ehk l2ks protsess ka kiiremini, kuna Dubaisse kohandumise protsess sai v6rdlemisi hiljuti l2bitud.

Siiski vaesus siin paneb p2ris palju m6tlema, et kuidas selline asi on ikka v6imalik ja kas teisiti ei saa. Siin rakendatakse ka p2ris palju sedas mudelit, et masinaid ei kasutada t88des, kuna t88k2si on niiv6rd palju. Ehitustel naised kannavad pea peal telliskive, selle asemel, et neid t6stukiga yles vinnata jne. Seda p6him6tet toetas juba Gandhi, et inimsed masinate asemel. Mis siis, et ebaefektiivsem, v2hemalt inimestel on t88d. Majanduslikult pole see just otstarbekas ja j2tkusuutlik l2henemine, t88de struktuur on igal pool maailmas ju evolutsiooni l2bi teinud ja inimesed ymberorienteerinud uutele t88valdkonadele, ent India tundub paljuski ikka elavat sajanditaguses ajastus.

Mis veel. Ahjaa, elektrikatkestused on siin sagedased. Iga p2ev juhtub, kord tunniks, kord v2hem. Eile s6ime 6htust kyynlavalgel, oli v2ga sensuaalne :) Sooja vett kraanist sageli ei saa. Korter, kus hetkel elan, on 4ndal korrusel, ja ylep2eviti pole vett ka kraanist saada. Aga kuigi India on kolmanda maailma riik, v6ib siin ikkagi lahedalt aega veeta, kui lahedad inimesed ymber!

Minu jaoks on India olnud v2ga avardav, silmaringi laiendav ja m6tlemapanev kogemus. Mugavustsoon laienenud j2lle, saanud uusi m6tteid iseenda identiteedi kohta. Elada siin m6nda aega vast ei tahaks, kuid siia m6neks ajaks reisima soovitaks tulla kyll. Et n2ha, mis moodi veel on v6imalik elada! Ja muidugi looduskauneid kohti on siin palju ja huvitavaid ajaloolisi m2lestusm2rke.

Okei. J2rgmine kord juba Dubaist! Kirjutage ja joonistage.

Endiselt Indias

..ja endiselt Delhis. Inimene harjub ikka k6igega. Pidev signaalitamine ei m6ju enam nii hullusti. See, et siin ja seal haiseb, sellega lepid. Kerjused enam ei ehmata ja ei m6ju nii shokeerivalt (vastikud on nad ikka). Eriti hale on vaadata lapskerjuseid. K2ivad sageli paarikaupa, nii 5-10 aastased - suht sageli poiss ja tydruk - kus trulevad su juurde, poiss hakkab siis trummi taguma v6i midagi ja tydruk tavaliselt tantsib v6i teeb miskeid x trikke. Jube kahju on ikka lastest. Vanemad (kui neil yldse on kuskil) 6petavad kerjamist juba maast madalast, et perele siis sissetulekut tuua. Selle asemel, et n2iteks kooli panna! Harimatus on ikka siin maailmas enamike probleemide p6hjus.

Seda r2pasust ja mustust, mis igal pool, enam ei pane nii palju t2hele. Aga jah, kolmanda maailma riik on see ikka kyll. Erinevalt Dubaist pole siin igal pool konditsioneeri ka, et siis higistamine ja v2rske 6hu puudus on konstantne.

Olen k2inud Delhi peal ringi Gandhi muuseumis ja mausoleumis (Gandhi on Indias ikka A ja O), m6ningates kindlustest, presidendipalee juures ja veel m6nede vaatamisv22rsuste juures. Yhel p2eval k2isin koos umbkeelsete Jaapani aiesekkaritega. Sain nendega mingil ylikoolilaadal kokku ja siis tundus, et n2e, ka v2lismaalased, et l2hme koos ringi vaatama linna peale. P2rast kahetsesin. Neid oli 4, inglise keelt praktiliselt yldse ei r22kinud ja ma kahtlen, kas nad minust aru said. Ma juhatasin v2gesid ja ytlesin aeg-ajalt "lets cross the road", "lets go to that side" jne, et suunda juhtida - nemad muud peale "okey" ja naeratamise ei teind. Siis tekkiski tunne, et ma lihtsalt tirin neid endaga kaasa (truult vantsisid mu j2rel) ja nad ise ei saanud arugi, et mis toimub. Mingist vestlusest ei olnud juttugi. Muideks s6idutee yletamine on siin 22rmiselt keeruline ylesanne ja n6uab palju julgust ja t2helpanu. P6him6tteliselt peab s6itvate autode vahelt julmalt l2bi minema. Iga kord kui olen mingi suurema tee yletanud, siis on tunne, et t2nase p2eva kangelastegu on tehtud.

Yhel hetkel kui siis v6tsime autoriksha mingisse sihtpunkti, hakkas juht uurima, et kust p2rit. Kui seletasin, et Eesti, siis ytles, ahaa, former soviet union. Po russkomu gavarish? Ja siis j2rgnes vestlus vene keeles. Tyyp v2itis, et on 6ppinud vene keelt Indias turistide pealt - natuke kahtlen, kuna r22kis t2iesti puhtalt, aga ehk siis t6esti.

Seal ylikoolilaadal, kus k2isin, oli oma putka ka ISIC-kaardil. Ja reklaamidena rippusid v2ljas siis ISIC kaardi n2idised. Ja ylla-ylla, yks kaart "Eosti Kunstiakadeemia". Justnimelt Eosti. R66mustasin seal siis, et milline kokkusattumus, et Eesti ikkagi ja jagasin oma r66mu ISIC-kaardi putkalistega ning juhtisin t2helepanu ka kirjaveale. Nemad seepeale torisesid, et Indias keegi nagunii vahet ei tee. Kui tegin kaardist pilti, siis sai p2ris kurjaks, et noh, l2hed koju tagasi ja naerad me yle jah? Ytlesin, et n2itan s6pradele ja naerame koos ning tegin minekut. Mina olin siiralt r66mus ja nemad kurat suhtumist n2itama!:)

Ahjaa, m6nele v6ib huvi pakkuda see, et india ajatsoon enamikest erineb selle v6rra, et siin on pooletunnine lyke ka sees. N2iteks kui Indias on kell 10:05, siis Eestis 07:35.

Autoriskshad on peamised transpordivahendid, et proovisin ka bussis6itu. Enne hoiatati, et vargaid palju ja et hoia oma varal silm peal. Siis paranoiahoiakuga sisenesingi. Buss suht rahvast t2is, h2sti umbne - konditsioneerita muidugi. 6nneks sain istuda akna alla, et siis tuul puhus n2kku ja polnud palav. Huvitav n2htus oli see, et bussis t88tab 3 inimest. Bussijuht, piletimyyja (samal ajal kontroll) ning mingi kolmas vennike, kelle t88ylesanne oli igas peatuses pea aknast v2lja pista ja karjuda, et mis bussiga tegu on ja kuhu see s6idab. Paljudes peatustes buss veel p2ris kinni ei peagi, et peab bussist maha hyppama v2ikse hoo pealt.

Autorisksadega opereerimine on suht okei, ainult et hinnas peab enne s6itu kokkuleppele j6udma. Ja muidugi tahavad k6ik sind tyssata. Enamasti kysin tuttavatelt, et palju umbes siit sinna s6it maksab. Ja siis l2hen seda hinda otsima. Vahel k2in 5-6 tegelast l2bi, enne kui keegi selle hinnaga n6us on. Nad pigem ei s6ida yldse, kui valgelt ei saa suuremat hinda! Sama lugu turul - n2iteks kaashindule myyksid asja X 30 raha eest, siis valge suudab kaubelda hinna alla ehk v2ga heal juhul 100ni, alla selle ei lase ja ta pigem ei myy yldse.

Muidu siin kolin nyyd viimasel ajal yhe juurest teise juurde. Eile kolisin ja t2na j2rjekordne ees. Ei tea veel, kauaks seal peatuda saan:) N2dal veel ees!

India: Tempel ja politsei

Eile k2isin Hindu templis (valdav osa elanikkonnast on hinduistid). Templid on h2sti v2rvikirevad alati. See konkreetne, kus ma k2isin, oli p2ris suur ja koosnes mitmest ertinevast osast. Enne sisenemist pidi jalan6ud 2ra v6tma ja ukse taha j2tma. Mu s6ber r22kis, et viimane kord pandi tal templis k2ies kingad pihta, mis oli v2ga julgustav. Sisenemine templisse on lubatud k6igile, olenemata nahav2rvist v6i usust - ent muidugi k6ik silmapaarid j2lgisid mind, kui sisenesin. Templi sise6ues pilti teha ei tohtinud, ent ruumides v6is ja kl6psutasin ka natuke. Sise6ues preester laulis usulaulu mikrofoni ja tema ymber oli siis grupp inimesi, labak2ed kokkusurutud ja palvetasid.

Hinduismis on miljoneid jumalusi (usu kohta ma l2hemalt r22kima ei hakka, huvilised leiavad h6lpsasti infot netist). Enim austatud on jumaluste kolmik Brahma, Visnu ja Šiva. Siis Tempel oligi loodud nii, et eraldi ruumid eraldi jumalatele. Kysisin, et kas peab kummardama k6iki hindu jumalaid v6i valid endale v2lja m6ned: sain vastuseks, et v6ib kummardada k6iki, ent kuna neid nii palju, siis valid endale meelep2rase v2lja, kellele siis keskendud. Tema jumal on Ganesha, kes on takistuste eemaldaja. See on see elevandi peaga jumal, kelle jalge ees on hiir. Templis siis inimesed k2isid selle jumala kuju juures ja sosistasid hiirele k6rva oma muresid, mis pidid siis kaduma. Iga jumaluse ruumis oli eraldi preester. Yks neist siis joonistas mulle selle punase juti silme vahele ja 6nnistas mind mingisuguse palvega. Edasi pidin jooma lonksu mingit pyha vett. Siis tegin l2bi mingi rituaali, kus pidin vett kallama peale igast kujudele, et nagu puhastaksin neid. Igas templiruumis siis oli eraldi jumalus ja temaga seotud eraldi rituaal. Igas ruumis oli ka kelluke, mida siis helistades saadad oma palve teele sellele jumalale. Huvitav asi oli veel see, et 88seks t6mmatakse jumalate kujudele kardinad ette ja sinna taha asetatakse voodi ja syya-juua - ehk siis jumalad 88seks tulevad heidavad pikali ja lasevad hea maitsta. Templist lahkudes olid 6nneks kingad alles.

Politsei kohta oli kysimus. Eelk6ige tean seekaudu, mida mulle kohalikud hindud ise r22givad. Politsei 6igust eriti m6ista siin ei taha, vaid eelistab alati raha. Kui n2iteks peatab kedagi liikluses kinni ja teeb trahvi, siis ega ta eriti kviitungit anda ei taha ja on n6us kohe v2iksema summa eest kui trahv ise eeskirja rikkujat 2ra laskma - 6igemini ta teebki ettepaneku, et anna pappi ja unustame. Samuti v6ib igasugu illegaalset kaubandust pidada, andes altk2emaksu. V2idetavalt pidi saama ka m6rva korraldada, makstes politseile ette, et kuule ma tapan selle ja selle 2ra, et 2rge siis uurima hakake. Politseinikuks saada tahtjaid pidi palju olema, kuna t2nu altk2emaksudele on teenistus suht kobe. Endal oli yks kogemus, kui taheti altk2emaksu. Peale Hyderabadist Delhisse lendamist v6tsime takso lennujaamast - aga kuna lennujaama esine oli nii autosid t2is, ytlesime juhile, et s6itku lennujaama alast v2lja teist kaudu. Hakkasimegi s6itma teist teed pidi, kui jooksid mingid tegelased v2lja, et siit taksot v2lja s6ita ei tohi, peab teist teed pidi. Tirisid autojuhi ja meie hindust saatja autost v2lja ja hakkasid 6iendama. Natukese aja p2rast asi lahenes ja j2tkasime s6itu - siis kysisin saatja k2est, et mis v2rk. Ta vastas lihtsalt, et "everybody wants a bribe in this country".

Sain oma pildid ka uploaditud imagestationisse. V2ga agaralt veel kl6psutanud pole, ja enamik pilte on p2rit AIESEC International Congressi kolmelt yrituselt - Global Village, Indian Night ja Official Dinner. Eks nyyd siin Indias ringi kolades teen ka rohkem pilte t2navaelust. Videosid olen ka teinud, aga pean kuskilt mingi veebiruumi leidma, kuhu videod yles panna - seda siis t6en2oliselt peale 18ndat, kui Dubais tagasi olen. Igaks juhuks pean seletama, et miks ma paari pildi peal naiseriietes olen - nimelt konverentsi yhel 6htul oli Miss Asia Pacific v6istlus, kus iga vastava regiooni riik pidi saatma yhe (mees)kandidaadi. Kuna emiraadid on ka Aasias ja olin ainus meessoo esindaja sealt, siis polnud valikud. L2ks h2sti, tulin TOP 5 sekka :)

Hetkel k6ik, tagasiside ja kysimused teretulnud!
Ahjaa, kui lugejate hulgas on inimesi, kes ei tea veel, mis on AIESEC, siis soovitan lugeda eesti keeles siit: www.aiesec.ee ja kel huvi, saab ka liituda, kuna k2imas v2rbamisperiood.

India: Fastest Growing Free Market Democracy

V6i v2hemalt nii teile v2idetakse - see on India versioon riigi br2ndimisest. Oma silmaga ma p2ris seda lubatud eriti ei n2inud (nii lyhikese ajaga suht keeruline ka), kuigi statistika nii v2idab jah. Teoreetiliselt on siin vaba turg ja demokraatia kyll, et samas on see yks k6ige korrumpeerunuma valitsus- ja politseiaparaadiga riike maailmas.

Pyyan kokku v6tta, mida Indias n2inud olen ja mis m6tteid see minus tekitanud on. Maandusin New Delhis (Old Delhi on kah olemas jah, linnaosa iidsete ehitistega jne, aga kogu linn on t2nap2eval siiski nime all New Delhi) probleemivabalt ja kohalikud AIESECi inimesed olid vastas, kes mind l2hedalolevasse hotelli siis viisid. Esmane mulje, mis tekkis teekonnal lennujaamast hotelli, oli see, et oi, loodus on roheline. Nimelt Dubais/Yhendemiraatides seda rohelust eriti ikka ei n2e. See oli meeldiv vaheldus silmale. Eemalt vaadates tunduvad puud-p66sad ka kangesti Eestimaa taimestiku omad, mida nad muidugi pole. Hotellis sain kiiresti s6lmitud esmased tutvused erinevate riikide aiesekkaritega, k2isime koos s88mas ja pidasime maha esimese koosoleku. Saabusin Indiasse loetud p2evad varem enne AIESEC International Congressi, et kohtuda kahe India hiidfirmaga - Tata ja Satyam. Tata tegeleb 100 erineva asjaga, terase tootmisest IT arenduseni, seal vahepeal veel toodab autosid ka (India t2navad on t2is Tata autosid). Tata k2ive on 18 miljr dollarit, mis teeb sellest arevstatava suurusega tegija ka maailmamastaabis. Ma kohtusin Tata tytarfirma TCS-ga, mis IT haruga tegeleb. Satyam on teine hiigelfirma, erinevad IT harud tegevuseks. M6lematel on esindused yle 40 riigi maailmas ja 90% sissetulekust tuleb v2ljaspoolt Indiat. Kuna L2his-Ida on t6usva majandusarenguga regioon, siis on m6lemale firmale see muutunud t2htsaks ja tahetakse kindlustada seal regioonis andekate inimeste voolu oma ettev6ttesse, sestap soovisid nad ka kohtuda Yhendemiraatide AIESECi esindaja ehk minuga. TCS tegi m6netunnise presentatsiooni oma Delhi kontoris ja s88tis k6hu t2is, ent Satyam v6ttis asja laiemalt ette. Mind ja veel 8 riigi esindajat lennutati (firma kulul) l6una-Indiasse Hyderabadi. Seal peatusime Satyami terriotooriumil, mis 100 aakrit suur. Sisaldas endas golfi v2ljakuid, basseine, k6ikv6imalikke spordirajatisi, parke koos v2ikese loomaaiaga. 88bisime seal 2 88d lux-kylalistemajas. P2eval veeti meid punktist A punkti B ja kohtusime erinevate Satyami ninadega ja r22kisime neist ja meist. 6htuteks anti meie k2sutusse 2 autot koos autojuhtidega, et s6itsime linna peal ringi nagu vanemad h2rrad. Hyderabadis s6ime ka biriyanit, mis v2idetavalt maailma parim seal. See p6him6tteliselt riis siis segatud erinevate asjadega ja miskil erimoel valmistatud. Selle erilisusest ma v2ga aru ei saanud, aga hea oli kyll. Lisaks biriyanile oli seal p2ris hea butterchicken naan'iga. Naan on siis selline pannkooki meenutav soolane sai, millega siis haarad toitu taldriku pealt ja siis s88d. Hea kraam. Need 2 einet olid esimesed head toidud India k88gist, mida sain. Dubais polnud veel yhtki sellist India k88gi asja saanud, mis oleks meeli erutanud. Igatahes 2 p2eva m88dudes lendasin Delhisse tagasi ning edasi viis mind juba buss Agrasse.

Natuke India t2navapildist, mis mu meelest suht sama olnud nii Delhis, Hyderabadis kui Agras - kuigi hindud ise v2idavad, et linnad indias on nii ernvad, nagu teise riiki satuks kohe. Minu v66rale ja tahumatule silmale oli kyll k6ik yks ja seesama. Esimene asi, mille peale ma ei m6lenud varem, oli see, et liiklus toimib valetpidi. Ehk neil vasakpoolne liiklus. Liikluses mingit korrap2ra meie m6istes pole. See mis toimub, on kaos! Sajad ja tuhanded mootorrattad, mopeedid, jalgrattad segamini autodega ja nende vahelised kohad on t2is auto-riskshasid (Taimaal tuntud kui tuk-tuk). Auto-riksha on selline kolmerattaline s6iduk (ees 1, taga 2), mille juht juhib seda justkui motikad lenksu abil ning taga siis istuvad s6idutatavad. Ideej2rgi peaks sinna taha mahtuma nagu 3 inimest, aga pole harv juhus n2ha, kuidas 10 hindut yhe autoriksha peal. Kui ma varem arvasin, et Dubais on hull signaalitamine, siis see pole midagi Indiaga v6rreldes. Siin iga juht lausa m6nuga vahetpidamata laseb signaali. Isegi kui punase tule taha j22b seisma, lasevad edasi. Alguses hullult k2is pinda, nyyd hakkab vaikselt harjuma ja ei pane v2ga t2hele. Teine asi liikluses mida paneb t2hele on autode vanus. Justkui oleks sattunud II maailmas6jast yle j22nud s6idukite n2itusele. Kohutavad vanad, roostes pannid panevad m88da t2navaid ringi. Eriti bussid ja veoautod on ca 100 aastat vanad. Linnaliini bussidel pole ees aknaid-uksi, k6ikjalt upitavad end v2lja inimesed. Paaril korral olen n2inud nii kaldus bussi, mis loogika j2rgi oleks pidanud kylili kukkuma. Nii 30 kraadise nurga all s6itis. Kaldus siis seet6ttu, et rahvas ripub kyljes. Liikluses s6idukid on nii kylg-kylje k6rval kinni kui veel saab, nii ees, taga kui kylgedel teistega vahe on ehk 1,2 cm. Kuidas nad ometi kokku ei p6rka, aru ma ei taipa. Iga normaalne eurooplane s6idaks esimese 5 minutiga hunnikusse. Motikad kasutavad igat v2ikest vahet siin 2ra ja s6idavad teiste vahel ja lasevad vinka-vonka m88da v2ikseid soppe autode vahel. Kui autorikshaga s6itsin, siis esimestel kordadel oli kyll tunne, et nyyd saan surma. Nyyd m6istan ka, et kuidas Jaapani autod nii k6vadel kohtadel maailma myyginumbrites on - sarnaselt emiraatidele on ka India paksult Jaapani autosid t2is. Eks odav myyb! Palju on mudeleid, mida Euroopas pole, ehk siis spetsmudelid Aasia turu jaoks. Ja India enda Tata autod n2evad ka suht k2kid ikka v2lja.

Lausa h2mmastav, kui palju r2pasust ja vaesust on igal pool. Lausa kohutav! Midagi sellist polnud ma enne n2inud. Inimesed elavad t2navatel massiliselt. M88da s6ites ja neid vaadates tuleb ahastus peale. N2eb inimesi, kes on k6hnad kui buchenwaldi koonduslaagritest p2rit, punnk6huga lapsi nagu aafrika n2ljah2dalised. Palju n2eb ka igasuguseid vigaseid. Eks inimesed synnivadki otse t2navatel ja arstiabi ega steriilsust saa tunda kogu elu jooksul. Kerjuseid on ka suht massiliselt ja nad on ka agressiivsed - tulevad juurde, kombivad sind ja viitavad suu peale,et syya tahavad, tuues selle juures veel kuuldavale teatud kohutavat h22litsust, mida s6nadesse raske panna. Ja j2rjekindlad on nad ka. 22rmiselt ebameeldiv kogemus on nendega kokku puutumine igatahes. Kord mind ajasid taga 5 vanamutti, kord noor ema, imik syles... ykskord s6itsime autoga ja auto pidas kinni punase tule ees ning kahjuks oli mul autoaken lahti (kuna enamik autodel pole konditsioneeri, mis on lausa kohutav!) ning kohe oli 2 kerjuslast kohal, kes l2bi akna hakkasid mind k2perdama ja seda sama kohutavat h22lt tegema. Ieuw! Kes Eestis kurdavad halva elu yle, soovitan soojalt k2ia korra vaatamas, kuidas Indias elatakse. See, et k6ik on must ja r2pane, et l2he kellelegi korda. K6ik j22tmed visatakse maha, l6hna j2rgi otsustades ka v2ljaheiteid kodust kaugele ei tehta. Yldiselt see, et t2navatel on vastik hais, on ka suht levinud. Kuum ilm aitab igast asjade m2danemisele ja haisemisele kaasa. Teeolud on siin katastroofilised. Nii katkiseid teid pole kunagi varem n2inud. T2nu sellele ka s6it punktist A punkti B pikeneb oluliselt, et teed on nii kehvad.

Kysisin ka nende t2navatel elavate inimeste kohta, et miks nad miskit ette ei v6ta. Vastati, et nad pidid uskuma, et see ongi nende saatus sellist elu elada ja siis ei v6tagi midgai ette. Kuigi tasuta algharidust pakkuvaid koole pidi olema olemas kyll. Seni vaid 65% oskab lugeda ja kirjutada. Kui suudaks k6ik selle riigi inimesed 2ra harida, oleks vist arvestatav majandusj6ud kyll? V6ttes arvesse, et India on niigi kiiresti kasvav gigant. Muideks, kes arvab, et k6ik hindud r22givad inglise keelt, siis eksite. T2naval pole inglise keelega suurt midagi peale hakata. Ja mulle 8eldi ka, et see n2itab 2ra, kas inimene on koolis k2inud v6i mitte, kuna enamikes koolides 6ppet88 paljuski inglise keeles.

Kallites kohtades (restoranid, baarid, hotellid) on aga t2iega tippteenindus, mis on eestlase jaoks v2hemalt v66ras. K6ik uksed tehakse lahti, iga asja peale thank you sir, good day sir, yes sir, sorry sir jnejne. Hull kummardamine ette ja taha igal sammul. Kui olime Agras, Jaypee Palace 5* hotellis, siis tualettruumides oli kohe spets koristaja, kes peale iga inimese k2imist pesi k6ik yle. N2gu oli veel selline, et oleks tahtnud sinuga boksi kaasa tulla tagumikku pyhkima v6i midagi. S88mas olen k2inud peamiselt kallimates kohtades, kuna ei riski syya-juua suvalistest kohtadest, kus sanitaartingimustest pole keegi elu sees kuulnudki.

Rikkust on muidugi Indias ka kyllalt, maailma rikkaimate seas hindusid kyll ja kyll, uhkeid paleesid jne. Teenijad majades on tavalised, harvad pole isiklikud autojuhid jne. Samas seda India vaesemat poolt n2eb oluliselt rohkem t2navapildis, kui modernset. Muidugi eks see oleneb ka linnajaost, kuhu minna. Eile k2isin miskis kohvikus, kus olid pigem sellised j6ukamad noored, kes h2sti riides ja nii.

V6rreldes vaeset kihti ja rikkamat kihti v2limuselt, hakkasin m6tlema nende erinevuste yle v2limuses. Kui k6nnid t2naval ja vaatad vaesemaid, siis nad on ikka koledad inimesed. Mitte ma ei m6tle riietust v6i puhtuse astet, vaid just n2gu ja nii. Siis 95% on neist koledad ja v2ga koledad. Mehed enamasti ka pisikesed ja k6hetud. Samas huvitav on see, et kui suhtled selle kihiga, kes haritud ja j6ukas, siis kohtad p2ris palju kenasid inimesi, nii mehi kui naisi. Eesti tydrukud ytlesid mulle ka, et kui seda kihti vaadata, siis suur osa mehi on ikka kenad. M6tlesin, et huvitav, miks see nii on. Haridustase v6ib kyll m6jutada n2oilmet, ent fyysilist ilu ometi ju mitte. Yks teooria, mis mul tekkis on see, et kuna Indias veel t2nini domineerib vanemate poolt s6lmitud abielu (arranged marriage), siis paari pandi ju ikka alati samast kastist, sama tasemega inimesi. Ja siis kuidagi ilugeenid saidki rikkasse patta. Ma muidugi ei usu, et see t6ele vastab, aga mingi konks peab olema!

Konverents ise oli p2ris okei, minu jaoks tipp oli ikka oma kallite s6pradega kohtumine Eestist - Liisi, Mairi, Kristi, Kaisa, Siim, Kadre, Diana. Ja Triinu, Elina, Triin. Ja muidugi Augusto! P2ris suur eestlaste punt oli meil kohal! Konverentsi l6pus oli p2ris kahju neist lahku minna ning tekkis ka igatsus Eestimaa j2rele.

Vaadates Indiat oskan ka Eestit oluliselt rohkem v22rtustada. Ja samuti ka Yhendemiraate, Dubai on ikka oluliselt arenenum koht kui Delhi n2iteks. Suur v22rtus on ikka teiste yhiskondade n2gemises silmaringi laiendamise m6ttes - n2ha, kuidas elavad inimesed p2evast p2eva mujal ja mis on nende jaoks normaalne. Nii globaalne maailmataju kasvab ikka oluliselt ja hakkad elu vaatama m2rksa teise pilguga.

Nyyd teatud asjaolude t6ttu j22n Indiasse 18. septembrini, et saan siinset elu-olu paremini tundma 6ppida. Hetkel on suht raske ka, kuna olen yksi (kohalikud AIESECi tegelased toeks kyll) ja siinset elu veel t2pselt adumata on yksi keeruline ringi lasta. 88bin hetkel yhe Delhi aiesekkari pere juures, kes mind lahkesti kostitavad. Eestist nad muidugi midagi kuulnud polnud ja siis neid h2mmastasid paljud asjad, nagu temperatuur talvel, p2eva pikkus suvel ja talvel, riigi suurus. Kui kuulsid, et olen originaalselt Tartust, kus vaid 100k inimest, siis naersid, et mis linn see on, meie kvartalis elab juba sama palju. K6ik on siin maailmas ikka suhteline! Kysisid, et kas meil ka Coca-Cola on ja McDonalds. Nende jaoks k6las kauge Eesti nagu mingi ulmeline 22remaa, kus keegi ei tea mitte millestki mitte midagi.

Pildil Taj Mahal, mida k2isin ka oma silmaga kaemas. Proovin netist leida oma kaameriale ka draiverid ja siis India pilte yles panna. K6iksugu kysimused oodatud! J2rgmisel korral veel Indiast.

Puff the Magic Dragon

..ehk enne Indiasse minekut tyhjendasin oma kaamera 2ra, et siis imagestationist saate kaeda veel m6ningaid pilte.

India reisist: suurem eesm2rk on AIESEC International Congress, mis toob kokku k6igi 92 liikmesriigi juhatuse, nii ca 500 inimest. Lisaks konverentsile chillin Delhis. Konverents ise toimub Agras, kus asub ntx Taj Mahal.

L2hemalt siis juba septembris.

Lend

Ehk siis sain oma India viisa k2tte sohi kaudu ja pileti broneeritud ning lendan ca kolmeks n2dalaks Indiasse. 21sel lendan siit 2ra ja 7ndal septembril tagasi, et siis vahepeal blog ei uuene. Hiljem pajatan ka India kogemustest.

Kuna ma esialgu veel viibin riigis turistiviisa alusel, siis tehniliselt ei saanud ma siin India viisat taotleda - seadus lubab seda ainult kohalikele ja resident visa alusel viibijatele. Lahenduseks oleks olnud siis see, et saadaks mingi kullerfirmaga oma passi ja dokumendid Soome, kus saatkond teenindab ka Eestit. See oleks kaasa toonud kulusid ja teatud m22ral ebakindlust, et uurisin alternatiivi. Kuna siin riigis on k6ik tutvuste peal, siis sain teada, et yhe AIESECi liikme isa on siis tutvustega mees. Ja nii saigi tema kaudu mu paberid siiski siin sisse antud ja sain ka viisa k2tte. Selline "korruptsioon" ja tutvuste 2rakasutamine on siin tavaline.

Eile k2isin lennujaamas uut traineed vastu v6tmas Egiptusest - oli omajagu huvitav n2ha uut n2gu, kes hakkab siia igap2eva ellu integreeruma. Tal esimene kord elus yldse kodumaalt v2ljas olla. Hiljem l2ksime pundiga yhte shiisha kohta, mis mul kodu l2histel. Naistele on seal shiisha tasuta, seep2rast tahavad nad ikka sinna minna. Yks kohalik kysis mu k2est, et mis on mu jaoks olnud siin k6ige ebatavalisemad asjad, mida olen kohanud ja mis igap2evaelus tundub kummaline. Hakkasin m6tlema, et tegelt olen suht l6imunud juba Dubaisse, et otseselt kummaline nagu ei tundugi midagi enam. K6igega enamv2hem harjunud. Ka kliimaga - 6nneks on 6huniiskus siin viimasel ajal madalam ja yldse ilmad hakanud paranema.

Paljud, kes Aasia riikidesse l2hevad, r22givad, et kohalikud s6na otseses m6ttes j6llitavad ja see on nende meelest okei. Dubai on v2ga rahvusvaheline, siin on inimesi igast maailma otsast ja keegi t2navapildis t2helepanu ei 2rata. Blond ja sinisilmne nagu ma olen, ei kergita kellegi kulmu. Mida v6ib kyll t2heldada, et kui l2hen kuskile oma naissoost tiimikaaslastega jala ning m88da s6idab mingi buss t2is hindu mehi, siis neid vahitakse kyll pingsalt. Samuti rannas, kus eurooplased bikiinides on, v6ib kohata hindu mehi, kes seal suurima heameelega vahivad naisi. Rannas v6ib kohata palju kohalikke, kes ujuvad t-s2rk seljas ja pikad pyksid jalas. Palja keha n2itamine pole nagu siin kultuuris teema. T2na kontoris oli meil arutelu saunast - osa v6ttis ka Pakistani tyyp Ali, kes tegi suuri silmi, kui kuulis, et seal paljalt k2iakse. "You white people are strange! No shame!" J2rgnes pikk diskussioon kultuuride yle ja j6udsime kenasti konsensusele, et ykski kultuur pole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt kultuur.

Vist pole r22kinud ka sellest, kuidas siin v2ikepoodlus elab. K6ikv6imalike elumajade esimesed korrused on k6ik t2is v2ikeseid 2risid. Eurooplase silma jaoks ikka suht kahtlased ja ei 2rata yldse usaldust, aga ju siis 2ri ikka kasumit toob. Toidupoed, pesumajad, suveniirikauplused, riidepoed, v2ikesed puhvet-restoranid. Naljakas on see, et iga v2ike urgaspood kutsub ka end supermarketiks. Teiseks on siin headeks myygiargumentideks v6i reklaaminippideks euroopale v6i ameerikale viitamine, mis justkui n2itaks kvaliteeti. Dubai yks kalleimaid (ja v2idetavalt parimaid) ylikoole on American University in Dubai. V6ib kohata prillipoode European Optics, German specs jne. British Hospital. American Clinic. Jne, selliseid n2iteid kohtab v2ga palju. Mulle tundub see pigem naljakas, usaldusv22rsust kyll ei t6sta.

Nagu paljud teist on kuulnud, siis alla 30a vallalised naised v2ga kergelt siia viisasid ei saa, kuna kardetakse, et hakkavad prostituutideks. Kummutan v2ite, et vastav kategooria ei saa yldse viisat, saab kyll, lihtsalt keerulisem. Ja kui viisa v2ljastatakse siinse ettev6tte poolt, pole vapshe probleemi. Siin on viisadega nii, et kogu viisaprotsess aetakse korda siit, v2ljaspoolt tulija ei pea muud tegema enamasti kui oma passikoopia saatma. Tavaline visit visa maksab septembrist alates kylalistele 600 dirhami, free zone firmadele kallim veelgi, ca 1000 vist. Free zone firmad saavad kiiremini k6ik viisad protsessitud (5 t88p2eva), kuid on sellev6rra kallimad. V2ljaspool free zone viisa ajamine v6ib v6tta ikka p2ris kaua. Igatahes tahtsin jutuga j6uda siia, et oletatavasti peaks siin riigis olema siis palju vene soost prostituute. Mina neid eriti kohanud pole (eks ma liigun valedes piirkondades ka), kyll aga suht sagedasti v6ib n2ha filipiinidelt p2rit prostituute. Koledad, peaks mainima.

M6ned on mult kysinud t88 kohta, et kuidas siin 2rikliima on ja kuidas l2heb - sellest r22giks pigem septembri l6pus-oktoobris, kui mul endal pilt selgem ja kogemusi siin rohkem. Seni olen teinud v2he kohtumisi. Kyll on siin see asi Eestiga v6rreldes mugavam, et ettev6tete suurus on oluliselt suurem - siin on palju globaalseid firmasid. Paljudel on Dubais nende Middle East peakontor ka. Esmasp2eval kohtusin ntx sellise firma nagu i-Mate global human resources manageriga. See oli yks laheda aktsendiga (nagu iirlased ikka) t2di, kes oli pakkumisest v2ga huvitet ja tahtis tulev n2dal uuesti kohtuda, ent ma paraku s6idus ja eks siis septembris t88tab selle teemaga edasi.

H2sti. Inshallah j2tkan septembri alguses. Eks kirjutage kuidas teil l2heb ja muidugi kui kysimusi millegi kohta, siis laske tulla. Mulle saab helistada ja s6numdada ka: +971502252608.

Ahjaa, esimese PR v2rgi tegin ka 2ra ja artikkel AIESECi tegemistest ilmus yhes kohalikus lehes: http://www.godubai.com/gulftoday/article.asp?AID=37&Section=Home. Artikkel sisaldab kyll faktivigu ja ei anna t2pset pilte (work training program ja international traineeship program on ikka suht erinevad teemad.

Esimene kuu

T2na sai t2is kuu aega Dubais olemist. Kuu iseenesest pole v2ga pikk aeg, aga kuna uusi elamusi ja kogemusi on niiv6rd palju, tundub, et oleksin siin hoopis kauem olnud. Kuu on olnud integreerumiseks suht piisav aeg, esimene kultuurishokist tingitud stress on m88das ja tunnen end kindlamalt. Kodumaa igatsus on vahel peal kyll, kus k6ik harjumusp2rane, kus s6brad ja pere ning kus orienteerun nagu ise tahan. Muidugi see on tingitud ka sellest, et inimestel on yldiselt raske oma mugavustsoonist v2ljuda. Eks mu mugavustsoon laieneb iga p2evaga ja see on osa arengust, mida v2lisriigis elamine pakub. Teine asi, mida olen m2rganud on see, et dialoog iseendaga, sisemine m6tiskelu intensiivistub m2rgatavalt. M6tlen oluliselt rohkem oma identiteedi ja v22rtuste peale kui varem, kus igap2eva toimetuste keskel selleks harva aega v6etakse. Olen palju kordi kuulnud inimesi, kes AIESECi kaudu pikemalt aega v2lisriigis elanud-t88tanud, r22kimas, kuidas see kogemus on aitanud neid paremini m6ista iseennast - mida nad elult tahavad, mis on neile oluline. Et sinus olevad karakteristikud joonistuvad j6ulisemalt v2lja. Eks n2is, kas muutun mingis suunas. Ma olen siin olnud alles kuu aega muidugi, et 11/12 teekonnast on veel ees.

N2dalavahetusel k2isin koos AIESECi inimestega yhel heategevusyritusel. 12 august oli rahvusvaheline noortep2ev ja siis sellega seoses k2isime haiglas v2ikeste lastega (osad suisa beebid) m2ngimas ja neid l6bustamas. P2ris pull yritus oli (vastavad pildid ka yleval mu imagestation saidis). Kohal oli ka ajakirjandus ning yks ajakirjanik intervjueeris mind, et mis v2rk ja miks me seal oleme. Riigist "Estonia" polnud ta midagi kuulnud ja kui kysis, et "how do you spell it", viitasin oma welcometoestonia t-s2rgile. Igatahes sain ajakirjanikule heale jutule, v6ttis mult kontaktid. Eile helistas ja t2na tuli meile kontorisse ning homme ilmub ajalehes lugu AIESECi tegemistest siin. Huviga ootan, mis ta artiklisse siis l6puks kokku kirjutab.

Peale laste yritust k2isime suurema pundiga veel vene restos s88mas ja siis randa. Vesi endiselt kuum, aga siiski m6nus. Teel randa helistas mulle Liisi - olin yllatusest suht tumm ja ei osanud suurt midagi r22kida, k6neminut kallis ka :) Aga positiivse laengu sain siiski :) Pidasin ka koosolekut kahe kohaliku neiuga, et mida Indiasse konverentsile (kui k6ik l2heb 6nneks, lendan 21sel augustil Indiasse kolmeks n2dalaks) kaasa v6tta, et esindada seal yhendemiraate. Laenan ka selleks puhuks kandoora - valge yrp, mida mehed kannavad. Nalja hakkab saama.

Panen yles ka uusi pilte. Pildil koos minuga Kanika (tydruk, kellega t88tan koos ehk LCVPICX) ja random beebi haiglast.

Pakistani l6una ja naised araabia moodi

T2na n2en esimest korda pilves ilma. Temperatuurile jne see erilist m6ju ei avalda. Hall taevas on suht sarnane siinsele sinisele taevale, mis on h2gune nagunii, et erilist vahet pole.

Yleeile avanes v6imalus syya l6unat yhe Pakistani pere juures - kohalik AIESECi liige kutsus. Pakistanidel on ka kombeks kylalised kurguni t2is toita. S6ime loomalihapraadi seenekastmes, kana, mingit aedvilja hautist (vyrtsine), riisi ja ahjukartuleid. hiljem veel juurde j22tist ja shokolaadi. k6ht oli nii t2is, et 6htul ka syya ei tahtnud. tyyp, kelle juures k2isime, kirjutas oma blogis sama yrituse kohta muuhulgas nii:
"well despite the food being so good Nadine and Chico hardly ate, were as Peep, Deepak and me being the men stuffed are selves and then we also had space for some ice cream. deepaks term was just over so it was also the perfect timing for me to invite the MC over lunch. PEEP would be the perfect guest in a pakistani family cuase he really stuffed him self and that how pakistanis like it when there guests stuff them selves to death all in all i had a gr8 time today not to forget the lunch."
t2nu sellele, et k2itusin kui hea kylaline ehk ahmisin end t2is, lubas mind varsti j2lle l6unale kutsuda. yah man! peaks tutvuma rohkemate pakistanlastega ;) s88k oli t6esti hea! Pakistan ise pidi olema t2ielik kolmanda maailma riik, nagu Ali (meie v66rustaja) r22kis. Ja noortel pole seal midagi teha. Ja turistidele ohtlik. K6ik pidid massiliselt kanepit suitsetama p2evad l2bi, puberteetidest vanade 2ttideni v2lja. Ja pilves peaga roolis olema. Kui politsei n2eb kedagi roolis suitsetamas, siis ca 30 kroonisest pistisest piisab, et s6itu j2tkata. Kanep seal h2sti odav kuna naabermaa Afganistan maailma suurim kanepitootja. Ca pool kilo maksab seal meie rahas 70 eeku.

Eile oli mul v6imalus ca 2 tundi juttu puhuda nelja kohaliku araabia neiuga - sai korraldatud vastav kohtumine AIESECi poolt, et ma 6piksin tundma rohkem siinsete naiste olukorda. Hakkan nimelt varsti myyma Mahaara nimelist projekti, mille kaudu siinsed neiud l2heksid v2lispraktikale kuni aastaks, eesm2rgiga suurendada kultuuridevahelist m6istmist (maailmas on palju v22ritim6istmist just mosleminaiste kohapealt) ja anda siinsetele naistele rahvusvahelist t88kogemust. Niisiis.

Kui veel nii 10-15 aastat tagasi oli naiste koht kodus ja asi aamen, siis see on suht paljuski muutunud. Ligikaudu pooled neiud saavad ise valida, mida nad n2iteks ylikoolis 6ppida tahaksid ja millises ylikoolis. Yha sagenev on ka see, et minnakse 6ppima v2lismaale ylikooli. V2lismaale minekuga on kyll seotud teatud tingimused, mis peavad olema t2idetud. Selle laadseid probleeme kogeb siin AIESEC igap2evaselt. Esiteks peavad naised saama loa oma isalt. Teinekord ka vanemad vennad m2ngivad loa saamisel olulist rolli, kuna m6jutavad isa. Esmat2htis on vanematele tytarde turvalisus, seega eelistatud on variandid, kus tydrukud reisivad gruppides koos saatjaga. N2iteks k2is mingi grupp tydrukuid Shotimaal keelelaagris, ent kui avastasid, et motellis, kus nad olid, polnud eraldi turvameest ja tubades polnud telefone, siis ei peatunud seal, kuna polnud piisavalt turvaline. Ja et yldse vanemad lubaksid v2lisreisile, siis peaks reisi taga viibima mingi autoriteet, mingi kohalik sheik v6i ministeerium vms. See lisab usaldusv22rsust, et k6ik on korras ja k6ige eest hoolitsetakse. Kardetakse ka rynnakuid usu baasil, et NY ja londoni syndmused on pannud valgeid inimesi moslemeid vihkama. Kui tytarlaps l2heb v2lismaale ylikooli, siis eelistatakse kindlasti, et ta elaks tydrukute yhikas. Oma last reeglina usaldatakse (muidu ei lubatakski v2lismaale), aga kardetakse, et kas v2liskeskkond m6jutab v6i siis lihtsalt keegi tuleb teeb liiga. Eriti ei soosita USAsse minekut (meil Salaam programm just sinna inimesi saadabki, ent v2ga palju oli kandidaate, keda vanemad ei lubanud hiljem). Igatahes, et tydruk saaks loa minna, peab terve hunnik kriteeriume olema enne t2idetud ja neiu peab ise ka olema aktiivne oma isa veenma. Poistel on kergem ja ca vanusest 23-24 j6uavad ikka, kus nad enam luba ei pea kysima, siis asi pigem informeerimises.

T2nap2eval on ka sagedane, et neiu saab ise abikaasat valida. St koraan kirjutab, et naist ei tohigi abiellu sundida - see on illegaalne (kuigi juhtub ikka), ent pigem pean silmas seda, et tydruk lihtsalt ei oota, kuni vanemad pakuvad yht v6i teist meest, vaid saab ka ise teha ettepaneku, et sellega v6iks, mis te arvate. Ilma pere n6usolekuta ei toimu reeglina midagi. Osades peredes igast kysimustes l6plikku s6na omab hoopis vanaisa, kui pere k6ige vanem mees. Et seda korraldust paremini m6ista, tuleb aru saada, et siin yhiskonnas v2ikseim lyli on perekond, mitte indiviid, nagu meil. K6ik otsused tuleb langetada l2htuvalt sellest, mis on parim perekonnale. Seep2rast ei saagi yksi otsuseid teha. Need neiud, kellega ma r22kisin, suhtusid sellesse v2ga positiivselt. Et nii hea, kui yks suur pere. Ja tundsid kahetsust, et yha enam elavad pered omaette, st vanaemast-vanaisast eraldi, nii tore oli, kui k6ik koos. Reedeti pidi kyll pere kokku saama. Kui vanemad teevad mingi otsuse laste eest (kas abikaasa valikul v6i muus kysimuses), siis enamasti on lapsed sellega p2ri - kuna "nemad on vanemad ja teavad, mis on mulle parim". Meie yhiskonnale on seda raske m6ista muidugi, kuid nemad on sellises keskkonnas kasvanud ja ei paistnud kuskilt v2lja, et nad k6hkleks selles korralduses. See, et vanemad inimesed teavad asju paremini, on nende jaoks ilmselge ja ainu6ige ning nad ei vaidle vastu ning ei frustreeru. See ei t2henda, et neil endal poleks yldse voli midagi teha, absoluutselt mitte. Yha enam naisi t88tab (yle 50%) ja stereotyyp naisest kui koduhoidjast kaob yha enam. Ja naised ei t88ta reeglina koristajate, myyjate ja 6mblejatena (selleks on piisavalt odavat t88j6udu aasiast, kuigi on ka araabe), vaid pigem kontorit88listena ikka. Ja 6petajatena, med6dedena jne. Yha t6usev elukallidus sunnib ka rohkem peresid naisi t88le saatma. Varsti on tulemas k2ibemaks, mis kohalike seas muret valmistab. Naise t88l k2imine siiski kuigi palju s6ltub tema abikaasast ja tolle konservatiivsusest/progressiivsusest ning rikkusest. Muide, need neiud, kellega r22kisin, r22kisin t6eliselt head inglise keelt. See pidi olema v2ga levinud.

Kysisin ka nende mustade yrpide ja pear2ttide kohta. Must v2rv ei t2hendavat midagi, lihtsalt see on iidsest ajast p2rit traditsioon, kui muud v2rvi riiet siinkandis polnud eriti saada. Lisaks ei paista must riie l2bi ka siis, kui on m2rg. Naised kannavad h6lste seet6ttu, et koraan r22gib, et naisi ei tohiks hinnata nende v2limuse, vaid sisemise ilu j2rgi. Et see kaitseb naisi. Ja samuti hoiab 2ra ahvatlust, et ykski mees ei himustaks teise mehe naist. Kuna ei n2e keha, siis pole ka ahvatlust. Juuste katmine on sama teema. Kysisin, mis juhtuks, kui ma n2eks nende juukseid ja mis h6lsti all on (ei, nad polnud paljad, all paistsid k6igil teksad jne) - "ei midagi", k6las vastus. Ja r22kisid juhtumeid, kus kogemata kodus k2inud ilma ringi, teadmata, et kylalised on v6i siis tuul r2ti peast viinud jne. Tunded abielus ei reeglina ei loe (kuigi on ka armastusabielusid, aga v2he). V6ib juhtuda ka nii, et kui armastad kedagi, ent ei abiellu temaga. Siin abielu loomisel on k6ige olulisem jagatud v22rtused ja maailmavaade (ehk r22givad, et tunded tulevad-l2hevad, vaated j22vad) ja perekondlik taust. Taust n2itab k2tte varalise j6ukuse (abielluvad a la samast klassist pered, vaesem tahab muidugi rikkamat) ja samuti v22rtushinnagud, kuidas see pere oma lapsi on kasvatanud, mis on neile oluline jne. Abielludes naine liitub oma mehe perega, et siis on oluline, et eluviis ja vaated oleks sarnased. See nagu pikaajaline strateegia abielu kestmiseks. Kuigi lahutusi on siin riigis ka.
Yldyldiselt dikteerib kogu naiste rolli ja yleyldist yhiskonnakorraldust siin islam. Islam kui religioon pole ainult usk jumalasse, vaid eluviis. Islamit ja kombeid 6pivad tydrukud enamjaolt perekonnalt, teisi j2rgides. M6ned ka algkoolis (on selliseid islamikoole). Nende jaoks on ilmselge, et k6ik usuvad jumalat. Ole sa kristlane vms, see on suva, aga k6ik inimesed on usklikud. Kui ma ytlesin neile, et "i'm not religious", siis s6na otseses m6ttes v6is n2gudelt n2ha k6ige siiramat h2mmingut. Neil j2id s6nad kurku kinni, nad polnud midagi sellist kunagi kuulnud ega tulnud selle pealegi, et keegi v6iks mitte uskuda jumalat. "You don't believe in god?", kysisid yle. Raputasin pead. Vaikus. "So how do you know what's wrong and what's right?" Nende jaoks religioon h6lmab ka kogu v22rtuste ja p6him6tete kogumit ja keegi, kes ei usu, on siis t2iesti p6him6tetu inimene. Nende jaoks see, et austa oma ema ja 2ra tee kuritegusid, tuleneb religioonist. Seletasin siis neile natuke, et eetika ja moraal ei pea olema seotud jumalaga ja austan ikka oma perekonda ja ei tee teistele halba jne. Natuke rahunesid, et mulle tundus, et aru nad minust kyll ei saanud. Selline lugu.
Ootan j2rgmist kohtumist, et saada rohkem teada araabia kultuurist.

Pildil tavaline vaade l6pmata hulgast ehitustest.

Jutt ja videod

Salvestasin eile ja t2na m6ned videod ka, mida saate tsekata. Ei midagi erilist, a heidab kerge pilgu mu koju ja kontorisse ja n2itab mu tiimikaaslasi. Videod leiate siit: http://www.mk.ee/~peep/dubai
(mul on seal vaid 60 mega ruumi, pean leidma mingi veebiruumi, kus videosid hoida, k6ik ei mahtunud 2ra).

Hakkasin kasutama t88le minekuks spetsiaalset bussiteenust (videos ka n2ha). Iga hommik s6idab mu maja ette, viib t88le ja p2rast toob koju ka. Mugav nagu takso. Maksab 230 dirhami kuus. Kui helistasin mingile tyybile, kellelt tellisin seda, siis ytles mulle hinnaks 250. Mulle oli 8eldud, et hind on 230 ja siis avaldasin ka oma imestust hinna yle. Tyyp hinda alla ei lasnud. Seepeale v6tsin yhendust tuttava hinduga, kellele kurtsin muret. Too helistas ise siis. Seepeale sain k6ne bussimehelt j2lle, et okei, hind on 230 ja siis t6i mingi tobeda p6hjuse, miks enne hind suurem oli, et end vabandada. Igatahes nyyd k6ik korras ja t88l k2imine mugav.

Hommikul teatas pere, kelle juures elan, et proua ootab last. Ja kutsuti kooki s88ma. M2rtsis peaks laps ilmavalgust n2gema. Hindudel on kombeks s6ita Indiasse synnitama, kui rahakott lubab. Usutavasti ka tema. Eks n2is.

6htutest r22kides, siis mis siin on v2ga erinev Eestist on see, et 6htul hilja on linn inimesi paksult t2is. Kell 22, 23, 24 - poed rahvast t2is, t2navatel perekonnad, elu t2iega k2ib. N2dalavahetustel veel eriti, siis minnakse kylla, on v2ga tavaline, et 6htus88k algab ntx kell 23.
P2ike loojub siin maal nii kella 20 ringis (see ei muutu eriti aasta jooksul), ent kuigi temperatuur langeb, siis 6huniiskus t6useb oluliselt - ja t6en2osus, et higistad k6ik riided l2bi, on sama suur v6i suurem.

2rilisest elust on siin selline huvitav n2htus nagu islami pank. islami pangad on 2riettev6tted, aga v6rreldes tavaliste kommertspankadega on see peamine erinevus, et puudub intress. ehk raha ei teeni kontol intressi, aga samuti v6etud laenud on intressivabad. seda siis seet6ttu, et koraan keelab selle 2ra, antud laenu pealt teenimine on patt. kui eestis oleks m6ni selline, siis vist teaks, kust eluasemelaenu v6taks.

Pildil olen koos Sherifiga, kellega tutvusin kevadel Poolas.