What iiiiizz?

See on siin levinud tervitusviis aieseci inimeste vahel. Nagu whats up. Kogu mu reis algas muidugi seiklusega. Väljalend Tallinnast hilines mingi tund aega, mis tähendas, et Prahasse jôudes oli mu lennuk juba minema lennanud. Sealt suunati mind edasi uue lennuga Pariisi, kust lendasin omakorda Dubaisse, jôudes kl 9 hommikul kohale. Kuna EMT oli vea tôttu mu telefoni kinni pannud, ei saanud kellelegi helistada ka. Vastas polnud muidugi kedagi (mind oli oodatud lennujaamas 5ni hommikul). ônneks leidsin first class loungest internetiga arvutid ja sain tuttavale tüübile saata e-maili, et yo man, pick me up. ônneks saigi ta kohe tulla ja sain auto peale, edasi kôik okei.

Esmamuljed:
Ilm
Kohutavalt palav! Kui lennujaamast väljusin ja ôhku tundsin, oli esimene môte "see ei saa ju päriselt nii olla". ôhk on nii niiske ja paks, et vôib noaga lôigata. temperatuur 42 kraadi. ilm tundub siin palju soojem kui kraad näitab ja meganiiske on. 2 minutiga on nahk märg. selline tunne, nagu 60 kraadises saunas oleks koguaeg. öösel asi palju paremaks ei lähe, aga vähemalt ei kiirga päike pähe. Iga kord kui välja lähen ei suuda ikka veel uskuda, kui kuum saab olla. Uskumatu lugu lihtsalt. Siseruumides on ônneks igal pool konditsioneer ja tôeliselt jahe, et palavus ja higistamine lakkab minuti jooksul. Kondekas on ka igas autos olemas. Kohalikud sôidavadki autoga uksest ukseni, väljas eriti ei olda. Kui küsisin ühelt siinselt aieseci praktikandilt, et mida soovitad inimesele, kes on new in town, siis vastas: "stay inside".

Linn
Linn on suht suur ikka ja siin ringi liikumiseks on autot vaja. Takso km hind on odavam kui Eestis, kuid vahemaad ja ummikud suured ja arve lôpuks tiksub ikka kopsakas. Kôrgeid maju on siin megapalju, tôeline city ikka. Vahelduvad ultramodernsed majad selliste rääbakamate araabiastiilis majadega. Harjumatu, et siin ei eksisteeri sellist asja nagu meie môistes kesklinn. Kôik on uus (veel 30 aastat tagasi polnud siin midagi, suurem osa linnast on ehitatud viimase 10 aasta jooksul) ja kôik on hajali. Nagu oleks koguaeg kesklinnas ja äärelinnas samal ajal. Mingi asi ühel pool linna, teine teisel pool. Imelik värk. Kiirusepiirang on linnas suurematel tänavatel 80 km/h, aga sôidetakse ka nii 140ga. Teed on väga heas korras. Jala ei saa siin linnas kuhugi. Eile kôndisime korteri- ja tiimikaaslase Chicoga (tegelikult nimi Jana, tüdruk Tsehhist) 2h linna peal, päike vôtab jumala läbi ikka. Selle ajaga jôin 1,5 liitrit vett ära. Ilma veepudelita ei saa kuhugi minna. Vesi on suht odav: 1,5 liitrit maksab mingi 5 krooni. Kui teised kuulsid, et kôndisime 2h ringi, peeti meid hulludeks. Vabal ajal rahvas siin jôlgub supermarketites, mida on hästipalju ja on ka väga suuri. Seal hea jahe ja saab kohvikus kohvi juua. Ujumas käiakse ka, aga vesi pidi olema nii 40 kraadi soe. Ma pole veel jôudnud, aga küll varsti minek. Selliseid resorte on ka vee ääres, kus on väga ilus. Linnas loodust eriti pole, môningaid palmi ja veits muru, kôik kohale toodud ja maha istutatud täiskasvanuna. Iga roheluse juures on aegreleega voolikud, mis pritsivad vett. Linn suurelt jaolt ikka selline tehiskeskkond. Ja linna nooruse tôttu pole ka muistseid vaatamisväärsusi. Ainult modernsed leiutised. Ehitamisjärgus maju on siin tuhandeid. Ehitus käib 24/7. Räägitakse, et 9% kogu maailma kraanadest on Dubais. Täna minek linnamuuseumisse, ehk saan rohkem siis ka teada linna kohta.

Inimesed
Linnapildis valgeid palju pole, suur-suur osa on hindud ja pakistanlased, kes siia paremat elu otsima tulnud. Araablasi on ikka ka, kuigi neil hetkel mul raske vahet teha, kuna nahavärvilt nad hindudega samad. Peamine vahe mis mulle räägiti on see, et araablastel on habe (kasvôi pisike pôskhabe) vôi siis kannavad traditsioonilisi rôivaid. Inimesed riietuvad suht maitsetult, tänavapildis vähemalt keskmine inimene. Peamiselt teksad+mingi särk. Araablased (kodakondsed) on siin kôrgklass. Riik plekib neile kôik kinni. Eluaseme, hariduse, elektri, suured boonused pulmade puhul (ca 350,000 EEK) ja vist ka igakuist elatisraha. Firmad, kes palkavad kohalikke, saavad riigilt toetusi. Samas peetakse araablasi ülbeteks ja laiskadeks. Kuna riik poputab neid, siis ei viitsi nad tööd teha. Araabia naised pidid tööturul isegi aktiivsemad olema. Samas hindusid peetakse siin nagu alamklassiks. On ka miljonärhindusid, aga suurem osa selline odav tööjôud. Eurooplasi hinnatakse, eriti kui oled britt vôi ameeriklane. Üldiselt valge nahk tagab kôrgemast klassist kohtlemise ja vôib välja aidata paljudest täbaratest olukordadest. Varjatud rassismi ja klassisüsteemi pidi siin küllaga olema. Araablased ja valged kunnid, teised alamad. Inglise keelt räägitakse igal pool. Hindud ei räägi araabia keelt ja araabid hindut. Siis inglise keel on kompromiss. Kôik sildid on nii inglise kui araabia keeles, probleemi ei ole.

Mida ma olen teinud
Olen käinud ühel aieseci koosolekul - toredad inimesed. Esimesel ôhtul oli ühe 9-kordse maja katusel "pool party". Justnimelt, seal oli bassein. Ja siis grilliti liha, meeletult snäkke ja ujumine. Ja muusika. Isegi alkoholi oli natuke - see siis traineede poolt sisse toodud. Muidu siin alkoholi kuskil ei müüda, saab hotellidest, aga seal on see nii kallis, et käiakse suht harva. Kohalike seas joomiskultuur puudub. Eestis suvine ilm = ôlu, siin see ei kehti. Olen käinud suht palju niisama linnapeal tuuritamas, autoga muidugi. Rannaäärsetes kuurortides, ostukeskustes jne. Väga popid söögikohad on siin Liibanoni köök. AIESECi praktikante on linnas mingi 20, olen enamusega kohtunud ka ja ringi hänginud. Elan ühes toas mingis hindude korteris, jagan tuba Chicoga. Maksan selle eest 1000 dirhami kuus, mis on 3500 eeku. Kinnisvara on siin kohutavalt kallis!!! Aga varsti kolime sdealt välja, kuna koha omaniku ema ei taha, et me seal oleme. Et tema puhas hindu ja taimetoitlane ja siis me ei kôlba sinna. Otsitakse uut kohta, aga môistliku hinna eest puhast kohta saada on keeruline. Paljud kohad pidid olema räpased. Aga muidu on kôik lahe ja naudin olukorda!! Esialgu mul 2 nädalat transition ja ei tea, kui sageli netti satun. Pilte olen ka teind, kunagi panen yles. tsauka!