Networkimine ja sebimine



Kuna minu töötulemusi mõõdetakse eelkõige selle järgi, et kui palju ma raha sisse toon ja kuna kontaktid loevad, siis otsustasin hakata suuremat rõhku panema networkimisele (sotsiaalsetel üritustel kindlaeesmärgiline otsesuhtlemine võiks seda ehk peenelt tõlkida). Tegin natuke turu-uuringut ja avastasin, et Dubais on päris palju firmasid, mis korraldavad spetsiaalseid networkimisüritusi, kus inimesed saavad kohtuda ja äri teha. Neist üritustest ollakse palju huvitatud, kuna uusi inimesi tuleb Dubaisse pidevalt juurde, uused ärid luuakse püsti ja inimesed vahetavad sagedasti töökohti. Mulle räägiti, et ürituste kvaliteet on seinast seina ja peaksin olema ettevaatlik.

Esimene üritus, kuhu läksin oli ühe meie partnerfirma Acer Computers korraldatud PR üritus ühes diskoklubis. Sissepääs pääsetega, dresscode oli 'dress to impress'. Ürituse alguseks oli märgitud 19:00, ent sõber, kellega koos läksin, ütles, et enne pool kümmet pole sinna mõtet ronida, kuna siin maailmanurgas on kellaajast kinnipidamine väga suhteline mõiste. Mõeldud tehtud. Kui saabusime, oli kohal oma 200-300 inimest ja jundam käis. Rõõmuga avastasime (õigemini meie ootus osutus tõeks), et kõik söögid ja joogid on tasuta. Parkisime esmalt kere täis, võtsime dringi ja hakkasime ringi vaatama. Paraku see koht networkimiseks väga hea polnud, kuna kohal olev rahvas oli segu Aceri enda töötajatest, klientidest, tarnijatest, tuttavatest jne. Kuna mulle on oluline rääkida (äri vaatenurgast) vaid otsustajatega, siis sellest kambast oli neid raske välja sõeluda. Tutvusin küll Aceri juhtkonnaga, aga see oli ka peamiselt kõik. Peale esimese tunni pingutusi loobusin, kuna polnud mõtet rabeleda. Siis võtsime vabalt ja lihtsalt chillisime. Tasuta dringid pole Dubais väga sagedane.

Järgmine päev läksin siinse äriportaali AME Info igakuisele networking üritusele, mis toimus Le Meridien hotellis. Hotelli aed oli vapustavalt ilus! Rand, basseinid, baar basseini ääres, palmid, näitsikud.. kogu see värk meenutas pigem Tahitit kui lähis-ida. Igatahes peale aia vaadete nautimist suundusin koos oma semu Ali Shirazeega konverentsikeskusesse, et suhteid luua. Sisenemisel saime ühe complimentary dringi tasuta ning asusime toimuvat jälgima. Inimesi polnud kuigi palju alguses ja siis astusime kohe ligi. See õhtu oli tööalaselt väga produktiivne! Kõik kohalolijad olid networkimise peal väljas ja see tegi kogu suhtlemise väga mõnusaks. Tutvusin Sveitsi insereriga, lennukooli juhtidega, Rootsi telekomi ärikatega ja veel 10-15 inimesega, kellega võib diiliks minna. Siis sattusin vestlema ühe hilistes kolmekümnendates naisterahvaga Bulgaariast, kes vestluse käigus hakkas mulle suht ilmselt külge lööma. Isegi kui vestlusring laienes mõne inimese võrra, hoidis ta pidevalt pilku mul peal. Kuna tegemist polnud kahjuks jalustrabavalt kena naisega (oli keskpärane selline), siis ma polnud teemast huvitatud ja tundsin end pisut ebamugavalt. Ent kuna ta väitis, et tal on 2 tuttavat, kes kindlalt oleks huvitet AIESECi teenustest, siis olin sõbralik ja naeratasin ikka vastu. Siis hakkas komplimente tegema. Kuna hetkel Dubais toimub maailma üks suurimaid IT-messe Gitex, siis tuli see jutuks ja rääkisin, et olen homme sinna minemas. "Oh I'm sure you will stand out there", oli tema vastus. Eks näis siis :) Kirjutasin täna talle ja küsisin neid tuttavate kontakte. Huvitav, kas ta tahab neid kontakte isiklikult üle anda?:) Alil oli samal üritusel teema ühe Somaalia neiuga, kes oli võrdlemisi atraktiivne. Mulle tundub, et neid networkimisüritusi kasutavad siinsed vabad ja vallalised ka muudel eesmärkidel, kui vaid äri...

Kolmapäeval läksime Aliga Gitexile, et seal siis 9 tundi jutti networkida ja sõlmida kontakte. Kiiresti identsifitseerisime, et enamusel firmadel on juhatusest vaid müügijuht kohal, mis tähendas, et otseselt otsustajale me mingit müüki teha ei saanud ja töötasime oma strateegia ringi ning kasutasime siis networkimist turuluure jaoks. Peale 4-5 tundi olime täiega väsinud, kuna kogu see aeg olime püstijalu ja kondasime ringi ühest boksist teise. Füüsiline väsimus mõjutas ka vaimset ja me polnud enam energiliselt võimeliselt oma teenustest rääkima ning otsustasime niisama uurida, mis IT maailmas uut ja huvitavat. Igast lahedaid pille nägime küll. Näiteks tuleval aastal tuleb müüki mitmeid mobiiltelefone, mis ühendavad endas telefoni, digikaamera ja mp3 mängija. Kaamera siis 5 megapixeliga, arvestatava optilise zoomiga ning mälumaht mp3de jaoks ka piisavalt kobe. Ja igast vingeid kaameraid ja muid vigureid saime näppida. Paljud firmad loosisid nänni välja ja panime end kirja igast loosidesse. Tol päeval ei võitnud paraku midagi, ent mul on veel lootust võita läpakas, lcd telekas ja pilet Bahraini F1 etapile:) Luck be a lady!

Täna oli uutele AIESECi liikmetele 12-tunnine Leadership Development Seminar. Kuna mul oli palju asju teha ning oli vaja käia ka ühel müügikohtumisel, siis ma sinna algusest ei saanud minna. Õhtusele ajale oli mul reserveeritud üks pooletunnine aeg, mida siis kasutasin delegaatide inspireerimiseks. Ma rokkisin täiega:) Noorte tüdrukute silmad särasid, suutsin rahvast korduvalt naerule ajada, et olen iseendaga rahul. Kes ikka koera saba tõstab kui mitte koer ise! Nüüd on ees nädalavahetus. Olen kahjuks veits tõbine - hommikust saati kurk valus ja nohu ka tekkinud ning vist käesolevaks hetkeks ka palavikku visanud, et unistan hetkel voodist. Ja süüa ja lugeda tahan ka. Olen tõeliseks lugemismaniaks hakanud viimasel ajal. Hetkel käsil Richard Bransoni autobiograafia "Losing my virginity" alapealkirjaga 'Oh screw it, let's do it', mis on tõeliselt hea ja inspireeriv! Kes soovib veel lugemissoovitusi saada, andku märku:)

Mitu hindut on vaja ühe kruvi keeramiseks?

Täna juhtus mul järgmine lugu kontoris. Kella 10 paiku tuli tähtis tädi kontorisse ja andis teada, et tal on mu lauda vaja kohe ja kiiresti ja üldse on paanika ning mulle tuuakse asenduslaud. Tulidki nii 4-6 töömeest (facility management), kõik paduhindud ja hakkasid uut lauda kokku panema. Hea küll, otsustasin koopereeruda ning hakkasin oma asju kokku panema ja valmistuma lauavahetuseks. Umbes veerand tunniga tõstsin oma asjad kõrvale, ühendasin arvutijuhtmed lahti jne. Siis avastasin, et töömehed kadunud. Hea küll, ehk läksid siis korraks välja ning asusin ajalehte lugema. Umbes 15 min pärast tuli tähtis tädi ja juhtisin ta tähelepanu asjaolule, et töömehed puudu. Ta jooksis neid otsima. Lugesin ajalehe läbi vahepeal ning tuli üks teine tähtis tegelane, kellele samuti seletasin, et töömehi pole ning mu väärtuslik tööaeg tiksub ning see ei valmista mulle rõõmu. Ka tema suundus töömeeste otsingule. Õnneks olin kaasa võtnud ühe raamatu, et sain lugeda. Umbes veerand tunni pärast olid töömehed kohal. Siis selgus, et mu lauda ei saa eemaldada, kuna ta on ühe kruviga kinni ühes teises mööblijupis, mis jääb paigale. Peale arutelu jõudsid mehed üksmeelele, et on kruvikeerajat vaja ning saadeti üks mees seda tooma. Ootame. Ootame. Loen raamatut. Tuleb tähtis tädi ja uurib progressi. Seletatakse, et on kruvi ja kruvikeerajat pole. Tädi tuleb ja uurib asja lähemalt, nõustub ning suundub kruvikeerajat otsima. Umbes 20 minuti pärast tuleb töömeeste ülemus, kelle juures oli tähtis tädi käinud. Töömehed seletavad olukorda, viitavad kruvile ja vajadusele kruvikeeraja järgi. Ülemus ronib laua alla, uurib asja ning teatab, et tõepoolest - ongi kruvikeerajat vaja ning lahkub. Meenuvad anekdoodid blondiinidest ja elektripirnide vahetamisest. Nuta või naera! Inspekteerisin oma uut lauda ning selgus, et see suht must ja räpane. "Can you clean the table please?" küsisin. "Yes, sir", naeratab töömees totakalt ja jääb samasse poosi seisma. "Do you understand what I'm saying?", mille peale raputab pead. Miks nad peavad siis "jah" ütlema iga asja peale, kui aru ei saa, millest jutt. Seletasin siis kehakeeles, mida ta lauaga tegema peaks ning arusaamisrõõm lõi töömehes lõkkele. Suundusin lõunale ja tagasi tulles oli uus laud paigas. Kogu protsess võttis 2,5 tundi. Laua vahetamine. Elagu efektiivsus!:)

Kes ei tööta see ei söö


Möödunud nädal läks hirmus kiiresti. Kuna viibisin Indias 2 nädalat kauem kui oli plaanis, on kiiresti vaja see aeg tagasi teha ning olla produktiivsem kui kunagi varem. Siis polnudki sel nädalal palju aega isiklikke kirju kirjutada ja blogi uuendada.

Räägin sel korral natuke rohkem väljakutsetest, mis mul töös esinevad ja kuidas siin maal AIESEC toimib. Lähis-Idas ärikultuur on läänemaailmast mõnevõrra erinev, samas Dubais võib leida igasugust segapudru. Puder on siis tekkinud sellest, et kuna siin lõviosa rahvast on sisserännanud, siis igaüks neist on kaasa toonud oma kultuuri, mis on siis segunenud kohalikuga. Kui sellest kultuurist päris hästi aru ei saa, ei ole edu loota, ehk siis kohanemisvõime on oluline. Eelmine aasta töötas siin juhatuses üks türklane, kes aga vallandati 6 kuu pärast, kuna tulemusi ei olnud. Paar päeva tagasi lahkus üks ameeriklane, kes aasta aega tegeles siin müügiga - tulemus null. Ja need olid inimesed, kes oma kodumaal olid võrdlemisi edukad olnud - ent lähenesid täpselt sama metoodikaga, nagu olid harjunud ega proovinud õppida. See näitab, et siinne turg pole väga lihtne ja arvamus, et Dubais raha vedeleb maas, tule ja võta, ei pea paika. Peab vaeva nägema, konkurents on väga tihe. Ma olen kokku saanud selle ameeriklasega ja arutanud müügiteemasid, pikki jutuajamisi pidanud eelmise AIESECi presidendiga (Indiast), kes oli siin võrdlemisi edukas ning kohtunud mõne neutraalsema selliga - nendelt saadud info siis sünteesinud kokku oma isikliku kogemusega ning olen asunud tööle. Kuna peamiselt otsese müügiga olen tegelema hakanud alles nüüd (enne seda oli suurem rõhk pildi kokku panemisel, planeerimisel, strateegiate loomisel ja üldorganisatsiooniliste küsimustega tegelemisel, mis väga otseselt müüki ei puudutanud). Oma tulemustest räägiks mõnevõrra hiljem, kui mul on suurem hulk statistikat välja käia, ent peaks mainima, et seni on läinud positiivselt ja olen väga optimistlik. Täna hommikul oli mul kohtumine Dubai Ethics Resource Centeri juhiga, et arutada kokkupuute punkte ning käisin välja oma visiooni potentsiaalsest CSR (Corporate Social Responsibility) projektist, mis siis hõlmaks nii ärisektori arendamist kui ka siinsete noorte arendamist. Huvi nende poolt oli ootamatult suur ja õhku sai visatud punkte nagu föderaalvalitsuse tugi, lai kontaktidevõrgustik, igakülgne abi networkimisel jnejne. Ühesõnaga hetkel on mul potentsiaal siin selle projektiga suuri asju luua. Valitsuse tugi siin riigis on ääretult prestiizne, ligipääs tähtsatele inimestele tähendaks minu jaoks kuldvillakut. Samuti on valitsusel raha nii palju, et pole kuhugi ära mahutada. Ühesõnaga kui keegi CSR-huviline loeb seda, siis võtku teadmiseks, et suuremas koguses internshipe hakkab lendama igas ilmakaares. Siin tutvused loevad megapalju - see, keda sa tunned, määrab väga palju su äris. Nagu lääne kultuuris sageli toimib (lihtsustatud näitena), et astud kuhugi sisse ja räägid oma heast lahendusest ning kui tingimused ja hind sobib, siis võib suht kergelt äriks minna - see siin ei toimi naljalt, tuleb omada kontakte. Eriti loeb see valitsussektoris.

Kui nüüd mõelda, et mis erineb siinsetel müügikohtumistel võrreldes Eestiga, siis enesetutvustus tuleb pähe esimese asjana. Loomulikult kohtumised erinevad sõltuvalt sellest, mis rahvuse esindajaga kohtud. Kui kohtusin iirlasega, siis nagu suurt vahet polnud. Hindud ja araablased on teistmoodi. Ühesõnaga kui teilt küsitaks, et palun räägi endast, siis eestlane tõenäoliselt räägiks mida ta õppinud on, mis tööd ta teeb või millega tegelenud on, mainiks oma huvisid-hobisid - vähemalt midagi sinnakanti. Siin tahetakse teada sinu päritolu, millega vanemad tegelevad, kas õdesid-vendi on. Perekond ja selle taust on olulised! Araablane ei taha kohe hakata ärist rääkima, smalltalk omab siin suuremat kaalu. Mulle soovitati (ja olen ka nii edukalt teinud), et kohtumise alguses kohe peaksin hästi vaba hoiaku võtma, et murda jääd. Et kohe agaralt kohvi või koolat tellima, rääkima seiklustest teel kohtumispaika jne. Hindud ja araablased tahavad sind enne natuke tundma õppida ja end sinu seltskonnas mugavalt tunda, enne kui äri teha. Loomulikult ei kehti see üldistus kõikide kohta, midagi absoluutset pole olemas.

Üks asi, mida pean endas siin veel arendama, on kuidas õigesti hinnata ajakulu punktist A punkti B. Liikluses on siin ummikud sagedased ja seetõttu võib ka vabalt hiljaks jääda kohtumistele. Kui see kohtumine on hinduga, siis pole probleemi, ent eurooplasele see head muljet ei jäta. Kolmapäeval oli mul üks kohtumine Sharjah-s (Sharjah on naaberemiraat ja linn Dubaile, ent kohe külje all) ja ummikud olid nii suured, et hilinesime suisa 40 minutit. Seda aega pikendas selline lugu, et pidasime auto kinni vahepeal, et küsida teed taksojuhilt - see põhjustas natuke liiklusummikut, mistõttu härra politsei otsustas põõsast välja karata ja meile kraesse. Autojuhil võeti load ära ja kästi tulla politseijaoskonda. Nonii! mõtlesime. Niigi hiljaks jäänud. Ent lasime siiski autojuhil ent õigesse kohta ära visata ning kõik laabus. Load sai ka kenasti kätte pärast.

Kolmapäeval oli mul 2 kohtumist, peale esimest otsustasime koos Ali'ga lõunat võtta ühes ostukeskuses. Sõime ja vaatasime, et lastesektsioonis on maru lahe karusell. Mõeldud-tehtud ja otsustasime karuselliga sõitma minna. Ja kujutad ette - ei lastud! Ainult lastele! Milline diskrimineerimine. Noor (või siis laps) olemine ei ole ju ainult vanuseline, see on ka hingeline seisund! Küsisime siis, et mis atraktsiooni me proovida võiksime. Rong! Ja siis sõitsime 2 tiiru rongiga mööda keskust ringi. Olime ainsad reisjad, ülikonnas ja lipsustatud, väikeses lasterongis ning endal väga hea meel ka. Keskuse külastajad vaatasid meid küll kui pooletoobiseid. A mis meil sellest!

AIESECist ka. AIESEC jõudis siia alles 3 aastat tagasi, ehk siis kõik on suht algusjärgus ja nn ülesseadmine on alles protsessis. Kui esimesel aastal tehti vaid 2 exchange, siis eelmine hooaeg juba 39. Sel aastal plaanime teha 80 kanti. Ma isiklikult plaanin "raisida" 30 internshipi ehk siis müüa siinsetele firmadele mõneks ajaks maha AIESECi rahvusvahelisi talente. Lisaks sellele suuremaid finantspartnerlusi nii umbes 300k dirhami väärtuses. Partnerlustega on siin see probleem, et AIESEC on veel väike, hetkel veel vaid 15 liiget! See pole selline kogus, et mainekujunduspartnerlus saaks maha müüa. Septembri lõpus võtame juurde 25 uut liiget (värbamiskampaania hetkel käib, liitumisavaldusi saime üle 100), et natuke meie maht tõuseb, et mitte veel märkimisväärselt. See tähendab, et suuremate partnerluste jaoks on vaja olla natuke loomingulisem ja müüa asju läbi teise prisma. Näiteks on siin riigis kodakondsete noorte araablaste arendamine suur prioriteet ning neid läbi AIESECi välja saates saame luua partnerlusi. Motorola toetab näiteks $15k dollariga aastas meid, et saata välja 6 nationali. Siin juures muidugi igast seminarid, promo ülikoolides jne. Igatahes on mul töö piisavalt väljakutseid täis, ent siin turul raha on küll - ja olen ka kindel, et see aasta saab tulemustelt läbimurdeline olema.

LC Dubai ehk AIESEC Dubai lokaalkomitee sai loodud alles juunis, enne seda oli MC (Members Committee) ehk siis riigi tasemel juhatus ainus strutuuriline "keha", mis siis haldas liikmeid. Liikmed kaua reeglina AIESECis vastu ei pidanud, kuna siin kultuuris oli puudu tudengiorganisatsioonide kontseptsioon. Veel hiljaaegu siin selliseid asju pea üldse polnud ning mõte sellest, et peab töötama kuskil organisatsioonis ilma raha saamata ei mahtunud neile pähe. Iga asi võtab aega ja ikka leiab inimesi, kes saavad aru enesearenduse väärtusest ja et seda raha eest osta ei saa ning tänasel päeval on siinne AIESEC juba hulka paremas seisus - seda on näha huvis AIESECi vastu.

Kultuurist tulenevaid väljakutseid kohtab sageli. Näiteks on väga raske korraldada konverentse, mis kestavad rohkem kui ühe päeva ja delegaadid peaksid ööbima siis kuskil. See eriti ei tööta, kuna noored peavad X kellaajal kodus olema. Seni ongi siin peamiselt organiseeritud siis 12-tunniseid konverentse või selliseid, et ööseks lähevad delegaadid koju. Aiesekkarid saavad aru küll, miks sellised lahendused väga head pole. See kõik viitab sellele kui oluline sidusgrupp on AIESECile siin lapsevanemad. Ja see ongi selgelt identifitseeritud. Iga sügis korraldatakse vastavaid infoõhtuid lapsevanematele, et seletada neile, mis on AIESEC ja kuidas seda süüakse ning miks see nende võsukestele kasulik on, kui nad siin tegutsevad. Samuti saadame välja iga kvartal Parents Newsletterit - et anda ülevaadet AIESECi tegemistest ja luua usaldust. Küll on arvatud siin, et AIESEC on terrorismirühmitus, USA luureorganisatsioon, juutide maffia, organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon, mis pumpab lastelt raha välja ja mida kõike veel. On olnud lapsevanemaid, kes on helistanud ja ähvardanud AIESECi kohtusse kaevata. Kõik see tuleneb siin sellest, et inimesed on sageli liiga pealiskaudsed, umbusklikud ja eelarvamustega, et tõesti välja uurida ja proovida aru saada, millega tegu. Ma ei ütle, et kõik lapsevanemad on hullud, on ka väga toetavaid ja positiivseid! Igatahes nalja saab selle vanemate aspektiga siin küll ja küll. Nüüd uus sats noori liitumas, eks tuleb uusi hulle juurde :)

Okei ma teistest teemadest hetkel ei pajata, muidu läheb jube pikaks see värk. Kõiksugu küsimused teretulnud.

Tere kodu!?


Eile Saabusin tagasi emiraatidesse. Kodune tundub! Kui maabusin Abu Dhabis ja hakkasin Dubai poole s6itma, siis lausa tundsin, kui hea ja sile on asfalt.. j2lgisin aknast puhtaid t2navaid ja moodsaid ehitisi.. Aah, tsivilisatsioon! V6ib-olla k6lab kyll natuke ylbelt ja isegi diskrimineerivalt.. ent kui ikka kasvad yles euroopalikus keskkonnas ja harjunud teatud mugavuste, organiseerituse ja esteetikaga, siis on vast selline reaktsioon m6istetav.

S6it tagasi kulges toredalt. Delhi lennujaama sisenedes n2itasin pyssiga mehele oma passi ja piletit, see muutus kahtlustavaks. Mu pilet oli ymberregistreeritud uuele kuup2evale, ent pilet oli ikka endine. Uut registreeringut kinnitas yks A4 paber, kus 6nneks oli tempel ka peal. S6jamees kutsus kohale mingid lennujaama ametnikud, kes k6ik hakkasid k6va h22lega hindi keeles seletama. Teatud annus ebakindlust puges naha vahele, kuna olin kuulnud teistel v2lismaalastelt, kuidas need valitsuse ametnikud siin Indias on ja oma suva j2rgi asju otsustavad. Siiski k6ik laabus. Peale check-in'i tegemist suundusin passikontrolli j2rjekorda. J2rjekordi oli mitu, k6ik pikad. Seisin sabas, k6ik hindud j6llitavad. Nende kultuuris on see t2iesti okei. Ainsa valge inimesena tundsin end keset hindusid kui neeger valgete inimeste maal. Siis nad hakkasid omavahel veel r22kima ka, j6llitades mind ja suur osa hakkas irvitama. No selge, nali k2is minu pihta! Aru ma midagi ei saanud ja siis tegin ka n2gu, et mul t2iesti suva. Natukese aja m88dudes viipas yks passiametnik mulle, et tule siia. Ja siis saingi valge mehe eelisena enne teisi oma paberid korda. J2rgmine meeldiv yllatus oli siis, kui hakkasin lennuki peale minema. Oma pardakaarti n2idates ytles mulle lennusaatja, et 'Ah, Mr Peep! Sorry sir, there are some changes, somebody will come and talk to you right away'. Esimene m6te oli, et nyyd ei lase lennukisse ja j2lle uus jama. Ent siis tuli meeldiv n2itsik, kes ytles, et mu uus istekoht on 2C - mis t2hendas esimest klassi! Kas nad panid mind sinna seet6ttu, et olin ainus valge mees kogu lennukis v6i oli see puhas joppamine, teab ainult vanakuradi vanaema. Muidugi nautisin siis esimeses klassis k6iki luksusi ja kogu j6udmine "koduriiki" l2ks viperusteta. Dubais oli homeboy Ali mul vastas ja k2isime veel shishat suitsetamasja juttu puhumas, enne kui koju magama l2ksin.

Vahepeal k2is Triinu mul Dubais kylas - aga mina olin Delhis! Eba6nn t2iega. 6nneks kohalikud AIESECi inimesed hoolitsesid ta eest ja Triinu kirjutas mulle muuhulgas nii: "Dubai on imeline!! siia v6iks isegi tagasi tulla millalgi :)))"

Igatahes edasi j2tkan oma imetegudest kirjutamist juba Dubais. Uued pildid on ka imagestationi pysti - minu Delhis ringivaatamised ning aadressil http://www.peep.gardendesign.ee leiab m6ningaid videosid (International Congressi erinevatel yritustel filmitud).

From India with love

Eelviimane p2ev Indias. Viimane n2dal on olnud superlahe, kui kolisin elama AIESECi traineede korterisse. Meil on iga 6htu olnud hullult l6bus, klapp nendega v2ga hea. Nendega koos tunnen end siin koduselt - hea seltskonnaga on ikka igal pool lahe. Pundi moodustavad siis kohalik traineede liider austraallane Sam (kes on 2ra 6ppinud ka hindi keele), sakslasest kahemeetrine musklivillu Oliver, paarike hispaanlanna Paula ja itaallane Maurizio ning superlahe venetsuela p2ritolu Jesus (h22ldus siis 'Hesus', kuid laseb end meeleldi kutsuda 'Dziisas'). Kui paljud teist on Jeesusega yhes toas maganud, AH?;) Igatahes meil on 6htuti hullult lahedad diskussioonid India, kultuuride ja teab mille kohta veel, k2ime koos v2ljas jne. Olen saanud palju teada teiste riikide kohta, eriti ladina-ameerika. Kuidas on loodud vaesusega seal jne. Eesti riik ja sotsiaalsysteem on ikka suht toimiv, v6rreldes paljude riikidega ja elame suhteliselt h2sti. Loomulikult peab benchmarkinguks v6tma tipud, selge see, ent halvasti me ei ela ka. Hispaania tydruk saabus siia mingi n2dal tagasi, et temaga oli lahe p2evasel ajal k2ia Delhit pidi vaatamisv22rsusi kaemas. Homme siis lendan tagasi emiraatidesse. Naljakas, ent tundub, nagu l2heks koju. Eks Dubai v6rreldes Delhiga ongi palju kodusem. Indias sai siis kokku veedetud terve kuu.

Juhtumisi sel n2dalal.
K6nnin rahulikult t2naval ja siis sydame rahuga yks hindu keset k6nniteed viskab pyksid rebadele - ja situb! Hallooo! Inimesed elavad ikka Maslow pyramiidi j2rgi, kui peamised m6tted esimesel tasemel, siis sellised asjad nagu enesev22rikus, esteetika jne ei oma mingit t2hendust. Kui r22kisin indialastele, mis n2gin, siis hakkasid seletama, et oi kui kahju, et sa seda n2gema pidid, aga saa aru, inimesed peavad h2da tegema jne. Aga t2naval!? Samas ei olnud keegi neist yllatunud. Urineerivaid inimesi v6ib kohata suht sageli. Ja siis alamklassi india meestel on r6ve komme pidevalt oma kubemepiirkonda katsuda/sygada vms.

Kesk- ja k6rgklass peab alati teenijaid. Kui enne elasin AIESECi omade juures, kes siis keskmisest j6ukamad, neil oli alati 2-4 teenijat majas. Ja kuidas nad kohtlevad neid! No nagu orje. Karjuvad, seletavad, ei mingit lahkust. Jutust ma reeglina aru ei saa, kuna see hindi keeles, ent toonist saab ikka aru. Yks kurioosne juhtum oli, kui s6in 6htust perekonnaga ja vestlus l2ks India ajaloo peale. R22givad, kuidas britid ikka r6husid ja olid pahad. J2rgmine moment karjub "BABU! FASTER!" oma teenija peale. Siis j2tkab r6humise juttu ja vahepeal karjub j2lle. Halloo, ise teevad sama asja! See pinnu ja palgi lugu tuleb meelde.

India mehed k2ivad hullult palju k2sik2es ringi v6i k2ed ymber. Ja kari mehi istub koos hullult l2hedal teineteisele ja on pidevas fyysilises kontaktis. Miks? Sest siin kultuuris naisterahvast puudutada naljalt ei tohi ja kuna inimene vajab fyysilist l2hedust, siis ongi ajapikku v2ljakujunenud nii, et siis mehed omavahel on pidevas kontaktis. Homoseksuaalset tooni pole.

Kuigi India on v6rdlemisi odav ikka, nii turul kui poodides (riided, ehted, raamatud on h2sti odavad), siis mis puudutab meelelahutust, siis see on kallis. 88klubis 0,3l 6lu maksab siin nii 250 ruupiat (ca 70 eeku) ja on ka palju kallimaid kohti. 88klubid on enamasti 5* hotellides. Ja v6rreldes euroopa kohtadega ikka parajad k2kid. 88klubid suletakse enamasti kell 1, m6ned on lahti 3ni. Baaride sulgemisaeg on valdavalt 23. Delhis 88elu on kesine. Ja mis veel h2irib mind ja teisi eurooplasi on see, et hinnad menyydes on ilma maksudeta. Ja siis kui l2heb arve tasumiseks hiljem, siis on hull jama arvutada, et kui palju keegi peab makse maksma. Tavaliselt on maksud 20% k2ive jookidelt ja 12.5% s88kidel, lisaks service charge 12%. Teeninduskohtades on personal 95% mehed! Ettekandjad, koristajad, kokad, n6udepesijad. Igas baaris on meeletu hunnik t88tajaid. See nagu v6iks t2hendada, et teenindus on kiire. Aga ei - k6ik v6tab aega. Ebaefektiivsus lokkab, ei saa mitte aru, miks nii palju t88tajaid on vaja. Sama kehtib poodide kohta, k6ik koridorid on saaliteenindajaid t2is, kes ei tee midagi. Ning teeninduskohtades on tavaiselt ka uksehoidja, kes kas magab v6i siis heal juhul ikka avab ust. V2ga m6ttekas amet.

K2isin juuksuris, oli odav. Nii 10 eeku. Juuksur inglise keelt ei r22kinud, et siis k2tega seletasin, mida tahtsin. Tulemus oli okei. Vahepeal tegi mulle mitu korda peamassaazi v6i siis lihtsalt sasis juukseid. See oli p2ris m6nus :) Mis selle otstarve oli, sellest ma aru ei saanud - ehk t6esti siis kliendile heameelt teha.

Nagu ikka v66ras riigis elama hakkamisega on ka Indias - kui esimesest kultuurishokist saad yle ning aktsepteerid kuidas siin elu on ja mis moodi see t88tab, siis muutub k6ik palju lihtsamaks ja stressivabamaks. Viimane n2dal olen p2ris nautinud elu siin - nagu puhkus! Ehk l2ks protsess ka kiiremini, kuna Dubaisse kohandumise protsess sai v6rdlemisi hiljuti l2bitud.

Siiski vaesus siin paneb p2ris palju m6tlema, et kuidas selline asi on ikka v6imalik ja kas teisiti ei saa. Siin rakendatakse ka p2ris palju sedas mudelit, et masinaid ei kasutada t88des, kuna t88k2si on niiv6rd palju. Ehitustel naised kannavad pea peal telliskive, selle asemel, et neid t6stukiga yles vinnata jne. Seda p6him6tet toetas juba Gandhi, et inimsed masinate asemel. Mis siis, et ebaefektiivsem, v2hemalt inimestel on t88d. Majanduslikult pole see just otstarbekas ja j2tkusuutlik l2henemine, t88de struktuur on igal pool maailmas ju evolutsiooni l2bi teinud ja inimesed ymberorienteerinud uutele t88valdkonadele, ent India tundub paljuski ikka elavat sajanditaguses ajastus.

Mis veel. Ahjaa, elektrikatkestused on siin sagedased. Iga p2ev juhtub, kord tunniks, kord v2hem. Eile s6ime 6htust kyynlavalgel, oli v2ga sensuaalne :) Sooja vett kraanist sageli ei saa. Korter, kus hetkel elan, on 4ndal korrusel, ja ylep2eviti pole vett ka kraanist saada. Aga kuigi India on kolmanda maailma riik, v6ib siin ikkagi lahedalt aega veeta, kui lahedad inimesed ymber!

Minu jaoks on India olnud v2ga avardav, silmaringi laiendav ja m6tlemapanev kogemus. Mugavustsoon laienenud j2lle, saanud uusi m6tteid iseenda identiteedi kohta. Elada siin m6nda aega vast ei tahaks, kuid siia m6neks ajaks reisima soovitaks tulla kyll. Et n2ha, mis moodi veel on v6imalik elada! Ja muidugi looduskauneid kohti on siin palju ja huvitavaid ajaloolisi m2lestusm2rke.

Okei. J2rgmine kord juba Dubaist! Kirjutage ja joonistage.

Endiselt Indias


..ja endiselt Delhis. Inimene harjub ikka k6igega. Pidev signaalitamine ei m6ju enam nii hullusti. See, et siin ja seal haiseb, sellega lepid. Kerjused enam ei ehmata ja ei m6ju nii shokeerivalt (vastikud on nad ikka). Eriti hale on vaadata lapskerjuseid. K2ivad sageli paarikaupa, nii 5-10 aastased - suht sageli poiss ja tydruk - kus trulevad su juurde, poiss hakkab siis trummi taguma v6i midagi ja tydruk tavaliselt tantsib v6i teeb miskeid x trikke. Jube kahju on ikka lastest. Vanemad (kui neil yldse on kuskil) 6petavad kerjamist juba maast madalast, et perele siis sissetulekut tuua. Selle asemel, et n2iteks kooli panna! Harimatus on ikka siin maailmas enamike probleemide p6hjus.

Seda r2pasust ja mustust, mis igal pool, enam ei pane nii palju t2hele. Aga jah, kolmanda maailma riik on see ikka kyll. Erinevalt Dubaist pole siin igal pool konditsioneeri ka, et siis higistamine ja v2rske 6hu puudus on konstantne.

Olen k2inud Delhi peal ringi Gandhi muuseumis ja mausoleumis (Gandhi on Indias ikka A ja O), m6ningates kindlustest, presidendipalee juures ja veel m6nede vaatamisv22rsuste juures. Yhel p2eval k2isin koos umbkeelsete Jaapani aiesekkaritega. Sain nendega mingil ylikoolilaadal kokku ja siis tundus, et n2e, ka v2lismaalased, et l2hme koos ringi vaatama linna peale. P2rast kahetsesin. Neid oli 4, inglise keelt praktiliselt yldse ei r22kinud ja ma kahtlen, kas nad minust aru said. Ma juhatasin v2gesid ja ytlesin aeg-ajalt "lets cross the road", "lets go to that side" jne, et suunda juhtida - nemad muud peale "okey" ja naeratamise ei teind. Siis tekkiski tunne, et ma lihtsalt tirin neid endaga kaasa (truult vantsisid mu j2rel) ja nad ise ei saanud arugi, et mis toimub. Mingist vestlusest ei olnud juttugi. Muideks s6idutee yletamine on siin 22rmiselt keeruline ylesanne ja n6uab palju julgust ja t2helpanu. P6him6tteliselt peab s6itvate autode vahelt julmalt l2bi minema. Iga kord kui olen mingi suurema tee yletanud, siis on tunne, et t2nase p2eva kangelastegu on tehtud.

Yhel hetkel kui siis v6tsime autoriksha mingisse sihtpunkti, hakkas juht uurima, et kust p2rit. Kui seletasin, et Eesti, siis ytles, ahaa, former soviet union. Po russkomu gavarish? Ja siis j2rgnes vestlus vene keeles. Tyyp v2itis, et on 6ppinud vene keelt Indias turistide pealt - natuke kahtlen, kuna r22kis t2iesti puhtalt, aga ehk siis t6esti.

Seal ylikoolilaadal, kus k2isin, oli oma putka ka ISIC-kaardil. Ja reklaamidena rippusid v2ljas siis ISIC kaardi n2idised. Ja ylla-ylla, yks kaart "Eosti Kunstiakadeemia". Justnimelt Eosti. R66mustasin seal siis, et milline kokkusattumus, et Eesti ikkagi ja jagasin oma r66mu ISIC-kaardi putkalistega ning juhtisin t2helepanu ka kirjaveale. Nemad seepeale torisesid, et Indias keegi nagunii vahet ei tee. Kui tegin kaardist pilti, siis sai p2ris kurjaks, et noh, l2hed koju tagasi ja naerad me yle jah? Ytlesin, et n2itan s6pradele ja naerame koos ning tegin minekut. Mina olin siiralt r66mus ja nemad kurat suhtumist n2itama!:)

Ahjaa, m6nele v6ib huvi pakkuda see, et india ajatsoon enamikest erineb selle v6rra, et siin on pooletunnine lyke ka sees. N2iteks kui Indias on kell 10:05, siis Eestis 07:35.

Autoriskshad on peamised transpordivahendid, et proovisin ka bussis6itu. Enne hoiatati, et vargaid palju ja et hoia oma varal silm peal. Siis paranoiahoiakuga sisenesingi. Buss suht rahvast t2is, h2sti umbne - konditsioneerita muidugi. 6nneks sain istuda akna alla, et siis tuul puhus n2kku ja polnud palav. Huvitav n2htus oli see, et bussis t88tab 3 inimest. Bussijuht, piletimyyja (samal ajal kontroll) ning mingi kolmas vennike, kelle t88ylesanne oli igas peatuses pea aknast v2lja pista ja karjuda, et mis bussiga tegu on ja kuhu see s6idab. Paljudes peatustes buss veel p2ris kinni ei peagi, et peab bussist maha hyppama v2ikse hoo pealt.

Autorisksadega opereerimine on suht okei, ainult et hinnas peab enne s6itu kokkuleppele j6udma. Ja muidugi tahavad k6ik sind tyssata. Enamasti kysin tuttavatelt, et palju umbes siit sinna s6it maksab. Ja siis l2hen seda hinda otsima. Vahel k2in 5-6 tegelast l2bi, enne kui keegi selle hinnaga n6us on. Nad pigem ei s6ida yldse, kui valgelt ei saa suuremat hinda! Sama lugu turul - n2iteks kaashindule myyksid asja X 30 raha eest, siis valge suudab kaubelda hinna alla ehk v2ga heal juhul 100ni, alla selle ei lase ja ta pigem ei myy yldse.

Muidu siin kolin nyyd viimasel ajal yhe juurest teise juurde. Eile kolisin ja t2na j2rjekordne ees. Ei tea veel, kauaks seal peatuda saan:) N2dal veel ees!

India: Tempel ja politsei



Eile k2isin Hindu templis (valdav osa elanikkonnast on hinduistid). Templid on h2sti v2rvikirevad alati. See konkreetne, kus ma k2isin, oli p2ris suur ja koosnes mitmest ertinevast osast. Enne sisenemist pidi jalan6ud 2ra v6tma ja ukse taha j2tma. Mu s6ber r22kis, et viimane kord pandi tal templis k2ies kingad pihta, mis oli v2ga julgustav. Sisenemine templisse on lubatud k6igile, olenemata nahav2rvist v6i usust - ent muidugi k6ik silmapaarid j2lgisid mind, kui sisenesin. Templi sise6ues pilti teha ei tohtinud, ent ruumides v6is ja kl6psutasin ka natuke. Sise6ues preester laulis usulaulu mikrofoni ja tema ymber oli siis grupp inimesi, labak2ed kokkusurutud ja palvetasid.

Hinduismis on miljoneid jumalusi (usu kohta ma l2hemalt r22kima ei hakka, huvilised leiavad h6lpsasti infot netist). Enim austatud on jumaluste kolmik Brahma, Visnu ja Šiva. Siis Tempel oligi loodud nii, et eraldi ruumid eraldi jumalatele. Kysisin, et kas peab kummardama k6iki hindu jumalaid v6i valid endale v2lja m6ned: sain vastuseks, et v6ib kummardada k6iki, ent kuna neid nii palju, siis valid endale meelep2rase v2lja, kellele siis keskendud. Tema jumal on Ganesha, kes on takistuste eemaldaja. See on see elevandi peaga jumal, kelle jalge ees on hiir. Templis siis inimesed k2isid selle jumala kuju juures ja sosistasid hiirele k6rva oma muresid, mis pidid siis kaduma. Iga jumaluse ruumis oli eraldi preester. Yks neist siis joonistas mulle selle punase juti silme vahele ja 6nnistas mind mingisuguse palvega. Edasi pidin jooma lonksu mingit pyha vett. Siis tegin l2bi mingi rituaali, kus pidin vett kallama peale igast kujudele, et nagu puhastaksin neid. Igas templiruumis siis oli eraldi jumalus ja temaga seotud eraldi rituaal. Igas ruumis oli ka kelluke, mida siis helistades saadad oma palve teele sellele jumalale. Huvitav asi oli veel see, et 88seks t6mmatakse jumalate kujudele kardinad ette ja sinna taha asetatakse voodi ja syya-juua - ehk siis jumalad 88seks tulevad heidavad pikali ja lasevad hea maitsta. Templist lahkudes olid 6nneks kingad alles.



Politsei kohta oli kysimus. Eelk6ige tean seekaudu, mida mulle kohalikud hindud ise r22givad. Politsei 6igust eriti m6ista siin ei taha, vaid eelistab alati raha. Kui n2iteks peatab kedagi liikluses kinni ja teeb trahvi, siis ega ta eriti kviitungit anda ei taha ja on n6us kohe v2iksema summa eest kui trahv ise eeskirja rikkujat 2ra laskma - 6igemini ta teebki ettepaneku, et anna pappi ja unustame. Samuti v6ib igasugu illegaalset kaubandust pidada, andes altk2emaksu. V2idetavalt pidi saama ka m6rva korraldada, makstes politseile ette, et kuule ma tapan selle ja selle 2ra, et 2rge siis uurima hakake. Politseinikuks saada tahtjaid pidi palju olema, kuna t2nu altk2emaksudele on teenistus suht kobe. Endal oli yks kogemus, kui taheti altk2emaksu. Peale Hyderabadist Delhisse lendamist v6tsime takso lennujaamast - aga kuna lennujaama esine oli nii autosid t2is, ytlesime juhile, et s6itku lennujaama alast v2lja teist kaudu. Hakkasimegi s6itma teist teed pidi, kui jooksid mingid tegelased v2lja, et siit taksot v2lja s6ita ei tohi, peab teist teed pidi. Tirisid autojuhi ja meie hindust saatja autost v2lja ja hakkasid 6iendama. Natukese aja p2rast asi lahenes ja j2tkasime s6itu - siis kysisin saatja k2est, et mis v2rk. Ta vastas lihtsalt, et "everybody wants a bribe in this country".

Sain oma pildid ka uploaditud imagestationisse. V2ga agaralt veel kl6psutanud pole, ja enamik pilte on p2rit AIESEC International Congressi kolmelt yrituselt - Global Village, Indian Night ja Official Dinner. Eks nyyd siin Indias ringi kolades teen ka rohkem pilte t2navaelust. Videosid olen ka teinud, aga pean kuskilt mingi veebiruumi leidma, kuhu videod yles panna - seda siis t6en2oliselt peale 18ndat, kui Dubais tagasi olen. Igaks juhuks pean seletama, et miks ma paari pildi peal naiseriietes olen - nimelt konverentsi yhel 6htul oli Miss Asia Pacific v6istlus, kus iga vastava regiooni riik pidi saatma yhe (mees)kandidaadi. Kuna emiraadid on ka Aasias ja olin ainus meessoo esindaja sealt, siis polnud valikud. L2ks h2sti, tulin TOP 5 sekka :)

Hetkel k6ik, tagasiside ja kysimused teretulnud!
Ahjaa, kui lugejate hulgas on inimesi, kes ei tea veel, mis on AIESEC, siis soovitan lugeda eesti keeles siit: www.aiesec.ee ja kel huvi, saab ka liituda, kuna k2imas v2rbamisperiood.

India: Fastest Growing Free Market Democracy

V6i v2hemalt nii teile v2idetakse - see on India versioon riigi br2ndimisest. Oma silmaga ma p2ris seda lubatud eriti ei n2inud (nii lyhikese ajaga suht keeruline ka), kuigi statistika nii v2idab jah. Teoreetiliselt on siin vaba turg ja demokraatia kyll, et samas on see yks k6ige korrumpeerunuma valitsus- ja politseiaparaadiga riike maailmas.

Pyyan kokku v6tta, mida Indias n2inud olen ja mis m6tteid see minus tekitanud on. Maandusin New Delhis (Old Delhi on kah olemas jah, linnaosa iidsete ehitistega jne, aga kogu linn on t2nap2eval siiski nime all New Delhi) probleemivabalt ja kohalikud AIESECi inimesed olid vastas, kes mind l2hedalolevasse hotelli siis viisid. Esmane mulje, mis tekkis teekonnal lennujaamast hotelli, oli see, et oi, loodus on roheline. Nimelt Dubais/Yhendemiraatides seda rohelust eriti ikka ei n2e. See oli meeldiv vaheldus silmale. Eemalt vaadates tunduvad puud-p66sad ka kangesti Eestimaa taimestiku omad, mida nad muidugi pole. Hotellis sain kiiresti s6lmitud esmased tutvused erinevate riikide aiesekkaritega, k2isime koos s88mas ja pidasime maha esimese koosoleku. Saabusin Indiasse loetud p2evad varem enne AIESEC International Congressi, et kohtuda kahe India hiidfirmaga - Tata ja Satyam. Tata tegeleb 100 erineva asjaga, terase tootmisest IT arenduseni, seal vahepeal veel toodab autosid ka (India t2navad on t2is Tata autosid). Tata k2ive on 18 miljr dollarit, mis teeb sellest arevstatava suurusega tegija ka maailmamastaabis. Ma kohtusin Tata tytarfirma TCS-ga, mis IT haruga tegeleb. Satyam on teine hiigelfirma, erinevad IT harud tegevuseks. M6lematel on esindused yle 40 riigi maailmas ja 90% sissetulekust tuleb v2ljaspoolt Indiat. Kuna L2his-Ida on t6usva majandusarenguga regioon, siis on m6lemale firmale see muutunud t2htsaks ja tahetakse kindlustada seal regioonis andekate inimeste voolu oma ettev6ttesse, sestap soovisid nad ka kohtuda Yhendemiraatide AIESECi esindaja ehk minuga. TCS tegi m6netunnise presentatsiooni oma Delhi kontoris ja s88tis k6hu t2is, ent Satyam v6ttis asja laiemalt ette. Mind ja veel 8 riigi esindajat lennutati (firma kulul) l6una-Indiasse Hyderabadi. Seal peatusime Satyami terriotooriumil, mis 100 aakrit suur. Sisaldas endas golfi v2ljakuid, basseine, k6ikv6imalikke spordirajatisi, parke koos v2ikese loomaaiaga. 88bisime seal 2 88d lux-kylalistemajas. P2eval veeti meid punktist A punkti B ja kohtusime erinevate Satyami ninadega ja r22kisime neist ja meist. 6htuteks anti meie k2sutusse 2 autot koos autojuhtidega, et s6itsime linna peal ringi nagu vanemad h2rrad. Hyderabadis s6ime ka biriyanit, mis v2idetavalt maailma parim seal. See p6him6tteliselt riis siis segatud erinevate asjadega ja miskil erimoel valmistatud. Selle erilisusest ma v2ga aru ei saanud, aga hea oli kyll. Lisaks biriyanile oli seal p2ris hea butterchicken naan'iga. Naan on siis selline pannkooki meenutav soolane sai, millega siis haarad toitu taldriku pealt ja siis s88d. Hea kraam. Need 2 einet olid esimesed head toidud India k88gist, mida sain. Dubais polnud veel yhtki sellist India k88gi asja saanud, mis oleks meeli erutanud. Igatahes 2 p2eva m88dudes lendasin Delhisse tagasi ning edasi viis mind juba buss Agrasse.

Natuke India t2navapildist, mis mu meelest suht sama olnud nii Delhis, Hyderabadis kui Agras - kuigi hindud ise v2idavad, et linnad indias on nii ernvad, nagu teise riiki satuks kohe. Minu v66rale ja tahumatule silmale oli kyll k6ik yks ja seesama. Esimene asi, mille peale ma ei m6lenud varem, oli see, et liiklus toimib valetpidi. Ehk neil vasakpoolne liiklus. Liikluses mingit korrap2ra meie m6istes pole. See mis toimub, on kaos! Sajad ja tuhanded mootorrattad, mopeedid, jalgrattad segamini autodega ja nende vahelised kohad on t2is auto-riskshasid (Taimaal tuntud kui tuk-tuk). Auto-riksha on selline kolmerattaline s6iduk (ees 1, taga 2), mille juht juhib seda justkui motikad lenksu abil ning taga siis istuvad s6idutatavad. Ideej2rgi peaks sinna taha mahtuma nagu 3 inimest, aga pole harv juhus n2ha, kuidas 10 hindut yhe autoriksha peal. Kui ma varem arvasin, et Dubais on hull signaalitamine, siis see pole midagi Indiaga v6rreldes. Siin iga juht lausa m6nuga vahetpidamata laseb signaali. Isegi kui punase tule taha j22b seisma, lasevad edasi. Alguses hullult k2is pinda, nyyd hakkab vaikselt harjuma ja ei pane v2ga t2hele. Teine asi liikluses mida paneb t2hele on autode vanus. Justkui oleks sattunud II maailmas6jast yle j22nud s6idukite n2itusele. Kohutavad vanad, roostes pannid panevad m88da t2navaid ringi. Eriti bussid ja veoautod on ca 100 aastat vanad. Linnaliini bussidel pole ees aknaid-uksi, k6ikjalt upitavad end v2lja inimesed. Paaril korral olen n2inud nii kaldus bussi, mis loogika j2rgi oleks pidanud kylili kukkuma. Nii 30 kraadise nurga all s6itis. Kaldus siis seet6ttu, et rahvas ripub kyljes. Liikluses s6idukid on nii kylg-kylje k6rval kinni kui veel saab, nii ees, taga kui kylgedel teistega vahe on ehk 1,2 cm. Kuidas nad ometi kokku ei p6rka, aru ma ei taipa. Iga normaalne eurooplane s6idaks esimese 5 minutiga hunnikusse. Motikad kasutavad igat v2ikest vahet siin 2ra ja s6idavad teiste vahel ja lasevad vinka-vonka m88da v2ikseid soppe autode vahel. Kui autorikshaga s6itsin, siis esimestel kordadel oli kyll tunne, et nyyd saan surma. Nyyd m6istan ka, et kuidas Jaapani autod nii k6vadel kohtadel maailma myyginumbrites on - sarnaselt emiraatidele on ka India paksult Jaapani autosid t2is. Eks odav myyb! Palju on mudeleid, mida Euroopas pole, ehk siis spetsmudelid Aasia turu jaoks. Ja India enda Tata autod n2evad ka suht k2kid ikka v2lja.

Lausa h2mmastav, kui palju r2pasust ja vaesust on igal pool. Lausa kohutav! Midagi sellist polnud ma enne n2inud. Inimesed elavad t2navatel massiliselt. M88da s6ites ja neid vaadates tuleb ahastus peale. N2eb inimesi, kes on k6hnad kui buchenwaldi koonduslaagritest p2rit, punnk6huga lapsi nagu aafrika n2ljah2dalised. Palju n2eb ka igasuguseid vigaseid. Eks inimesed synnivadki otse t2navatel ja arstiabi ega steriilsust saa tunda kogu elu jooksul. Kerjuseid on ka suht massiliselt ja nad on ka agressiivsed - tulevad juurde, kombivad sind ja viitavad suu peale,et syya tahavad, tuues selle juures veel kuuldavale teatud kohutavat h22litsust, mida s6nadesse raske panna. Ja j2rjekindlad on nad ka. 22rmiselt ebameeldiv kogemus on nendega kokku puutumine igatahes. Kord mind ajasid taga 5 vanamutti, kord noor ema, imik syles... ykskord s6itsime autoga ja auto pidas kinni punase tule ees ning kahjuks oli mul autoaken lahti (kuna enamik autodel pole konditsioneeri, mis on lausa kohutav!) ning kohe oli 2 kerjuslast kohal, kes l2bi akna hakkasid mind k2perdama ja seda sama kohutavat h22lt tegema. Ieuw! Kes Eestis kurdavad halva elu yle, soovitan soojalt k2ia korra vaatamas, kuidas Indias elatakse. See, et k6ik on must ja r2pane, et l2he kellelegi korda. K6ik j22tmed visatakse maha, l6hna j2rgi otsustades ka v2ljaheiteid kodust kaugele ei tehta. Yldiselt see, et t2navatel on vastik hais, on ka suht levinud. Kuum ilm aitab igast asjade m2danemisele ja haisemisele kaasa. Teeolud on siin katastroofilised. Nii katkiseid teid pole kunagi varem n2inud. T2nu sellele ka s6it punktist A punkti B pikeneb oluliselt, et teed on nii kehvad.

Kysisin ka nende t2navatel elavate inimeste kohta, et miks nad miskit ette ei v6ta. Vastati, et nad pidid uskuma, et see ongi nende saatus sellist elu elada ja siis ei v6tagi midgai ette. Kuigi tasuta algharidust pakkuvaid koole pidi olema olemas kyll. Seni vaid 65% oskab lugeda ja kirjutada. Kui suudaks k6ik selle riigi inimesed 2ra harida, oleks vist arvestatav majandusj6ud kyll? V6ttes arvesse, et India on niigi kiiresti kasvav gigant. Muideks, kes arvab, et k6ik hindud r22givad inglise keelt, siis eksite. T2naval pole inglise keelega suurt midagi peale hakata. Ja mulle 8eldi ka, et see n2itab 2ra, kas inimene on koolis k2inud v6i mitte, kuna enamikes koolides 6ppet88 paljuski inglise keeles.

Kallites kohtades (restoranid, baarid, hotellid) on aga t2iega tippteenindus, mis on eestlase jaoks v2hemalt v66ras. K6ik uksed tehakse lahti, iga asja peale thank you sir, good day sir, yes sir, sorry sir jnejne. Hull kummardamine ette ja taha igal sammul. Kui olime Agras, Jaypee Palace 5* hotellis, siis tualettruumides oli kohe spets koristaja, kes peale iga inimese k2imist pesi k6ik yle. N2gu oli veel selline, et oleks tahtnud sinuga boksi kaasa tulla tagumikku pyhkima v6i midagi. S88mas olen k2inud peamiselt kallimates kohtades, kuna ei riski syya-juua suvalistest kohtadest, kus sanitaartingimustest pole keegi elu sees kuulnudki.

Rikkust on muidugi Indias ka kyllalt, maailma rikkaimate seas hindusid kyll ja kyll, uhkeid paleesid jne. Teenijad majades on tavalised, harvad pole isiklikud autojuhid jne. Samas seda India vaesemat poolt n2eb oluliselt rohkem t2navapildis, kui modernset. Muidugi eks see oleneb ka linnajaost, kuhu minna. Eile k2isin miskis kohvikus, kus olid pigem sellised j6ukamad noored, kes h2sti riides ja nii.

V6rreldes vaeset kihti ja rikkamat kihti v2limuselt, hakkasin m6tlema nende erinevuste yle v2limuses. Kui k6nnid t2naval ja vaatad vaesemaid, siis nad on ikka koledad inimesed. Mitte ma ei m6tle riietust v6i puhtuse astet, vaid just n2gu ja nii. Siis 95% on neist koledad ja v2ga koledad. Mehed enamasti ka pisikesed ja k6hetud. Samas huvitav on see, et kui suhtled selle kihiga, kes haritud ja j6ukas, siis kohtad p2ris palju kenasid inimesi, nii mehi kui naisi. Eesti tydrukud ytlesid mulle ka, et kui seda kihti vaadata, siis suur osa mehi on ikka kenad. M6tlesin, et huvitav, miks see nii on. Haridustase v6ib kyll m6jutada n2oilmet, ent fyysilist ilu ometi ju mitte. Yks teooria, mis mul tekkis on see, et kuna Indias veel t2nini domineerib vanemate poolt s6lmitud abielu (arranged marriage), siis paari pandi ju ikka alati samast kastist, sama tasemega inimesi. Ja siis kuidagi ilugeenid saidki rikkasse patta. Ma muidugi ei usu, et see t6ele vastab, aga mingi konks peab olema!

Konverents ise oli p2ris okei, minu jaoks tipp oli ikka oma kallite s6pradega kohtumine Eestist - Liisi, Mairi, Kristi, Kaisa, Siim, Kadre, Diana. Ja Triinu, Elina, Triin. Ja muidugi Augusto! P2ris suur eestlaste punt oli meil kohal! Konverentsi l6pus oli p2ris kahju neist lahku minna ning tekkis ka igatsus Eestimaa j2rele.

Vaadates Indiat oskan ka Eestit oluliselt rohkem v22rtustada. Ja samuti ka Yhendemiraate, Dubai on ikka oluliselt arenenum koht kui Delhi n2iteks. Suur v22rtus on ikka teiste yhiskondade n2gemises silmaringi laiendamise m6ttes - n2ha, kuidas elavad inimesed p2evast p2eva mujal ja mis on nende jaoks normaalne. Nii globaalne maailmataju kasvab ikka oluliselt ja hakkad elu vaatama m2rksa teise pilguga.

Nyyd teatud asjaolude t6ttu j22n Indiasse 18. septembrini, et saan siinset elu-olu paremini tundma 6ppida. Hetkel on suht raske ka, kuna olen yksi (kohalikud AIESECi tegelased toeks kyll) ja siinset elu veel t2pselt adumata on yksi keeruline ringi lasta. 88bin hetkel yhe Delhi aiesekkari pere juures, kes mind lahkesti kostitavad. Eestist nad muidugi midagi kuulnud polnud ja siis neid h2mmastasid paljud asjad, nagu temperatuur talvel, p2eva pikkus suvel ja talvel, riigi suurus. Kui kuulsid, et olen originaalselt Tartust, kus vaid 100k inimest, siis naersid, et mis linn see on, meie kvartalis elab juba sama palju. K6ik on siin maailmas ikka suhteline! Kysisid, et kas meil ka Coca-Cola on ja McDonalds. Nende jaoks k6las kauge Eesti nagu mingi ulmeline 22remaa, kus keegi ei tea mitte millestki mitte midagi.

Pildil Taj Mahal, mida k2isin ka oma silmaga kaemas. Proovin netist leida oma kaameriale ka draiverid ja siis India pilte yles panna. K6iksugu kysimused oodatud! J2rgmisel korral veel Indiast.