Omaan

Alguses pean kohe ära mainima, et Omaan - Omaani Sultaniriik! - on üks igavesti vahva koht. Uploadisin ka oma pildid imagestationisse, et saate neid sealt kaeda (galerii nimeks Oman).

Kolmapäeva varahommikul bussi peale astudes avastasin, et bussifirma nimi on Challenge Lines and bussi peale oli kirjutatud 'Challenge yourself'. "See ei tõota head", mõtlesin omaette. Siiski algas reis viperusteta. Seda kuni piirile jõudmiseni. Kuna viibisin riigis turistiviisa alusel, siis pidin enne emiraatide piiripuntkist saama endale passi riigist lahkumise templi. Seisin kenasti sabas kuni jõudsin ametnikuni, andsin talle enda ja Jana (kes reisis minuga koos) passi. Edasi oli kõik imelik. Tüüp vahtsin passi, toksis arvutis miskit, helistas erinevatesse kohtadesse ja konsulteeris oma kolleegidega, ise käitudes suht närviliselt. Kõik muidugi araabia keeles ja aru ma muffigi ei saanud. Teised bussilised said oma asjad aetud, me passid ikka ametniku käes. Tuli bussijuht, rääkis natuke piirivalvuriga ja siis ütles meile, et võtku me oma asjad bussist välja, tal kiire ja peab ära sõitma. No tore! Keset tühermaad mittemillegi ja absoluutselt eimuffigi vahel. Loomulikult ma sellise lahendusega päri ei olnud ja hakkasin oma õigust taga nõudma. Piirivalvur tuli õnneks mu poolele üle ja käskis bussijuhil oodata. Ametnik andis isegi meile mõlemile tassi teed. Mõne aja pärast said asjad selgeks, templid passi ja reis jätkus. Loomulikult rääkisid piiriametnikud vaid minuga ning eeldasid, et Jana on mu abikaasa, kellele ma siis korraldusi ise annan.

Omaani piiril läks asi libedalt. Ainus imelik asi oli see, et kõik pidid oma kotid letti tõstma, kus siis neid üks naisterahvas läbi otsis. "Läbiotsimine" jutumärkides muidugi, kuna ta tegi vaid luku lahti, vaatas kotti sisse ja pani luku kinni. Oleks saanud 20kg heroiini üle vedada, kui oleks tahtnud. Ju siis jälle üks selline amet, et inimestele lihtsalt tööd anda. Kokku ca 5,5 tundi bussisõitu ja olingi Muscatis, Omaani pealinnas. Ma polnud enne uurinud, et kui palju on rahakurss. Selgus, et Omaani raha on hirmus kallis. 1 Riaal = ca 35 EEK. Kuveidi ja Bahreini dinaarid on muidu veelgi kallimad. 1 riaal = 1000 baizat. Kohale jõudes kobisime ühte odavasse hotelli, kus siis peatusime kogu seal veedetud aja. Algselt pidin küll 3 ööd veetma ühe kohaliku pool, kelle juurde sain koha www.couchsurfing.com saidi kaudu, ent too viimasel hetkel teatas, et traagika perekonnas, keegi sai surma ja ta lahkus linnast.

Omaan on hästi vaikne, rahulik chillout koht. Emiraatidega võrreldes oluliselt rohkem rohelust. Muscat paikneb mäeahelike vahel (ja mererannal), mis tegi pildi väga maaliliseks. Ilm oli suht ideaalne, keskpäeval liiga kuum ehk. Põlesin ära ka, eriti näost. Kui tahaks puhkama tulla siia regiooni, siis igatahes on Omaan parem kui Dubai. Muidugi oleneb puhkuse eesmärkidest, ent tõeliselt puhata rahus on Muscatis kindlasti etem. Usun, et see oleks ka hea koht, kus
vanaduspõlve veeta. Õhtuti ikka chillisin rannakohvikutes, kuulates merekohinat ja popsutades vesipiipu. Kuigi Muscatis elab ca miljon inimest (kogu Omaanis 2,5), siis tänavatel inimesi oli väga vähe näha. Ja liiklus polnud ka kõige elavam just - vähemalt mitte selline kreisi
nagu Dubais. Omaanis kannavad inimesed väga palju traditsioonilisi rõivaid, suurem osa tänavapildis olevatest inimestest. Ka omaanis on palju sisserännanuid subkontinendilt, väidetavalt 60% elanikkonnast. Majad on Muscatis madalad. Max mis on lubatud on mingi 10 korrust. Majad olid araabia stiilis, ei mingeid pilvelõhkujaid ega klaasmaju. Muidugi majad araabiamaades on ikka täiesti samad - nii Tuneesias, Emiraatides kui Omaanis. Enamasti valget värvi. Kolasin nendel päevadel suht palju ringi linnapeal, kõndides ka elurajoonides,
uurides kohalikku elu. Kohalikud inimesed on hästi sõbralikud, naeratavad ja teretavad. Päris mitmed, kes autoga mööda sõitsid, pidasin kinni ja uurisid, et kuhu tahan minna ja kas tahan küüti. Kui oli vaja telefoni kasutada ja helistada kuhugi, siis lahkelt lubasid oma mobiili kasutada (mu enda number emiraatidest väljaspool ei funka).


Taksodest - taksofirmasid Muscatis pole, taksosid palju. Kõik on erataksod ja taksomeetrit pole, et peab alati kauplema. Mina lolli välismaalasena muidugi kohalikke hindu ei teadnud, et kauplesin tavaliselt nii 50-30% alla, ent olen kindel, et sain ikka pügada.

Ühel õhtul käisin Hyatt hotellis, kus veetsin natuke aega sealses väga vinges baaris (üle kahe kuu maitsesin jälle õlut - mis oli küll sama moodi kallis kui Dubais). Hiljem sain teada, et samas hotellis peatus Michael Jackson, keda oli nähtud sealses ööklubis. Noh, seekord siis jäi Michael nägemata.

Omaanid armastavad palju süüa! Käisin mitmetes Omaani ja Jeemeni söögikohtades - oivaline! Söök on imehea, suhteliselt hea hinnaga ja kogused meeletult suured. Kui tellid kana riisiga, siis saad terve kana (mitte elusa muidugi, ikka küpsetatud) ja suure kausi riisi. Riis oli meeldivalt maitsestatud rosinate, kaneeli, nelgi ja teab-veel-millega. Ühes kohas omanik tõi meile enne maitsta erinevaid asju, kuna ei osanud midagi menüüst tellida. Toitu oodates serveeriti
(tasuta) teed, omaani kohvi ja datleid. Pilte erinevatest toidukordadest leiate ka galeriist. Omaani kohv on muuseas väga hea! Ja hullult hea oli iidsel meetodil valmistatud toit: puusütel. Nad kutsuvad seda mandi. Mandi rice ja mandi chicken ja mandi mutton. Ma väga täpselt ei tea, kuidas see mandi puusüte meetod käib, ent sel viisil valmistatud toit on lihtsalt suurepärane.
Rannas käisin ka. Vesi jahedam kui Dubais, ent siiski võrdlemisi soe ja ujumiseks sobilik. Vees oli palju kalu. Omaani vetes elavad muidu ka delfiinid, ent mul ühtegi näha ei õnnestunud. Jana paraku rannamõnusid nautida eriti ei saanud - kuna olime avalikus rannas (mitte hotelli beachi peal), siis kohalikud pole harjunud, et inimesed end bikiinide peale kisuvad. Niiet kui ta otsustas seda proovida, siis kohalikud poisid kogunesid asja lähemalt uurima kohe. Nagu ikka siin
kultuuriruumis, on meestele palju rohkem lubatud ja mul oli kõik lahe.

Sel ajal kui ma Omaanis olin, oli riigi 35. sünnipäev. Kõikjal olid sultani pildid ja tulukesed (nagu jõulude ajal meil). Ahjaa, ka igal Omaani rahatähel on sultani pilt. Siin regioonis hullult see juhtide kummardamine on moes. Igas araabia riigis, kus olen olnud - nii Tuneesias, Emiraatides kui Omaanis. Kui ühel päeval sõitis sultan (suure konvoiga) linnapidi ringi, et rahvast tervitada, siis meeletud massid kogunesid sõiduteede äärde. Ja kui sultan sõitis mööda, siis nad hullusid, viskusid auto kõrvale maha ja lömitasid. Kes sultanit näost näkku nägi, rõõmustas nagu laps, kes jõulukingi saab. Igatahes see juhiarmastus pole vaid propaganda, see on siiras. Kuigi kui hotellis Omaani TVd vaatasin ja tuli saade Omaani saavutustest viimanse 35 aasta jooksul, siis oli igas teises lauses "under the wise leadership of sultan Qaboos". Neile vist lapsest saati taotasse sisse,
et suur juht, hea juht, püha juht ja siis hakkavad seda siiralt uskuma. Nagu ka religiooni ja jumalaga lood. Minule on see muidugi võõras ja imelik, ent püüan neist aru saada.

Muscat sai ristipõiki läbikäidud ja igas lahedaid asju nähtud. Ei hakka postitust enam pikemaks ajama kah. Kui küsimusi, laske tulla. Ahjaa, lisaks piltidele tegin ka mõned lühivideod, mida leiab siit: http://www.mk.ee/~peep/dubai.