Saudist

Eile oli mul üks vinge ja väga huvitav kohtumine, mis andis ka rohkem infot, mis toimub Saudi Araabias. Mees, kellega kohtusin, oli Siemens Dematic personalijuht, kes 2 nädalat tagasi alles kolinud Dubaisse. Vestluse käigus selgus, et ta oli varem pikka aega elanud ja töötanud Saudi Araabias ning jutt läks selle riigi väljakutsetele.

Saudi oli äärmiselt vaene riik kuni 1930-deni. Kasvatati ja elati datlitest, kaamelitest ja mõni lehm oli ka. Siis 1938 ameeriklased avastasid seal naftat ja edasi on kogu riigi elu teistsugune olnud. Riigis polnud kunagi varem nii palju raha olnud ja muidugi kogemus raha haldamisest oli null. Õnnetuseks polnud ka väga palju mõistust, et mõelda ja planeerida, kuidas raha kasutada. Väliskonsultantide abi ei otsustatud kasutada. Nii hakati räigelt pillama seda pappi. Igal riigi kodanikul oli õigus saada 2 miljonit riaali (ca 7 mil EEK) maja ehitamiseks ja teine 2 milli oma äri alustamiseks. Laenuks küll, ent väga soodsatel tingimustel. Kodanikke toetati kõvasti sajal erineval moel. Pikka mööda hakkasid riiki sisse tulema hindud, pakistanlased, srilankalased jne, kes siis hakkasid tegema igast lihttöid, peamiselt tööle ehitusel, kuna riik hakkas hullult ehitama igast asju. Lihttöölised siis subkontinendilt ja ehitusekspertiis Euroopast ja USAst. Keegi tark mees tuli mingi hetk ideele, et ideaalne maja on selline, kus esimesel korrusel on 16 poodi ja siis selle peal 16 korterit. Ja siis see kõik välja rentida. Saudid arvasid, et maru hea äriplaan ja kerkis tuhandeid selliseid maju. Poode hakkasid pidama eelkõige jällegi subkontinentlased, kellele siis saudid pindu rentisid. Samuti enamasti hakkasid nad elama siis ka sama maja korterites. Ja nii teenisid saudid raha. Muidugi pole selline majandusskeem jätkusuutlik, kuna sisulist väärtust ei toodeta. Ajapikku siis arenes välja see teema, et saudid arvavad, et nad on maailma kunnid ja ei vaevu midagi tegema, kuna ujuvad rahas. Lastele antakse taskuraha 10,000 riaali (30k EEK) kuus. Riigi haridussüsteem on olematul tasemel ja toodab ebakompetentsi. Iga ükskõik kust tulnud tegelane, ntx Filipiinidelt, on oluliselt parema kvalifikatsiooniga, kui on haridust saanud oma kodumaal. Saudid muutunud ülbeteks, hellitatuteks jne. Ühel hetkel valitsus nagu mõistis, et selline skeem pole jätkusuutlik ja varem või hiljem ootab riiki kollaps. Mingi hetk üritati võtta kõik saudid riigitööle. 1 inimese kohale 10 inimest. Iga üks töötas siis 1h päevas. Aga lõpuks ei mahtunud need la ära. Mis teha? Mõeldi välja "geniaalne" idee, et iga firma, kus vähemalt 20 inimest, peab iga aasta tööle võtma saudisid nii, et igal aastal suureneb nende osakaal 5% võrra. Esimesel siis 5, teisel 10% jne. Lõpuks oleks eesmärk siis see, et oleks 100% saudisid. Ja siis sisserännanute osakaal väheneb. TUleb veel takistada uute sisserännet, et siis otsustati uute viisade andmine ära lõpetada. Erasektor, mille eesmärk kasumit teenida, sellesse hästi ei suhtunud, sest saudid on tohutult ülbed, laisad ja absoluutsed ebakompetendid. Ettevõtted olid sunnitud maksma 3-4-5 korda suuremaid palku, et neid tööl hoida. Ja üle 2h päevas eriti ei viitsinud midagi teha. Ja saudid käbedad vabandusi looma - oh ma haige täna, viisin õe haiglasse, aitasin ema, olin väsinud jne, et mitte tööle üldse minna. Hakkas karm seaduserikkumine, et hoiti endiselt välismaalasi tööl ja mitte saudisid. Mingi aja see töötas, siis valitsus otsustas sellega karmiks hakata. Ja mõeldi välja nimekiri ametitest, mida tohivad ainult saudid pidada. Välismaalastele sinna nimekirja kuuluvatele töödele tööluba ei pikendatud. Nurkaaetud firmad leidsid uue lahenduse. Raamatupidaja jäi endiselt raamatupidajaks, et vormistati tööle kui IT spetsialist näiteks. Indias jne loodi võltsfirmasid, mis väljastasid ka sertifikaate ja kutsetunnistusi uutele "IT spetsidele". Mõni aeg see töötas, siis valitsus sai haisu ninna ja nüüd asju kontrollitakse rohkem. Firmad mõtlevad paaniliselt, kuidas siis saudisid koolitada. Kõik tahavad kohe juhiks, palgatõusu 20-30% aastas. Siemensi mees oli seletanud saudidele, et näe, mul võttis 20 aastat aega, et saada siia kohale siin kontsernis, õppisin ja sain kogemusi järk-järgult. Paljud ei saa sellest aru ja pole nõus juhi kohata tööle hakkama. Need kes on, neid on vaja aga firmadel endal koolitada. Hea oleks kasutada teisi töötajaid selleks, ent need pole motiveeritud, kuna kui saudi saab välja õpetatud, kaotavad nad töökoha. Mida kiiremini õpetad, seda kiiremini jääd tööst ilma. Rakendatud sanktsioonid on siis sellised, et need, kes koopereeruvad ja osalevad väljaõpetamises, need jäävad tööle kauemaks ja vastuhakkajad vallandatakse esimestena... Diskrimineemine on seal hullult laiem kui Emiraatides, kus ka diskrimineerimine on igapäevane asi ja normaalne nähtus. Head lahendust seal igatahes neil veel pole. Kui nafta otsa saab, siis on vesi ahjus. Mees, kes seda kõike rääkis, on ka sel teemal raamatu kirjutanud. Ütles, et andis mulle vaid õhkõrna ülevaate sellest, mis toimub. Hullult huvitav kuulata ikka. Siin maal on ka palju asju sarnased, kohalikud on sageli laisad ja suhtumisprobleemidega (mitte kõik muidugi, tunnen mitmeid väga toredaid, intelligentseid ja tarku), arvavad, et nad on maailmanaba ning neid poputatakse kus jõutakse. Valitsus on teemat adresseerinud ja on käimas hullult palju kodanike arendusprogramme. Eks AIESEC siin opereerib ka paljuski sellega, et meil on oma kodanike arenguprogrammid (ehk aieseci keeles spetsiifilised OGX PBOXid). Valitsusele pugemine kohalike arendamisega on kõva sõna siin.

Eniveis. Kui rääkisin talle, mis AIESEC on ja mis me teeme, siis tüüp ei suutnud ära imestada, et selline org on olemas. Küsis miljon küsimust ja väljendas 100l moel, kui vaimustunud ta on ja kui palju ta tahab toetada. Hullult missioonitunnet hindav tegelane ja äärmiselt erudeeritud. Kui kuulis mu palganumbrit, siis tegi suuri silmi ja avaldas veelkord vaimustust, et inimesed teevad häid asju missioonitundest. Rääkisime (Nadine oli minuga kaasas) veel lugusid, kuidas oleme näinud inimesi muutumas läbi AIESECi, mismoodi noori inimesi arendame jne ja tüüp hakkas pea nutma või vähemalt nägu oli selline, et taoli südamepõhjani liigutatud. Tegi ka pakkumise, et viib meid õhtust sööma varsti. Pakkus igakülgset abi meile ja oli muidu lahe mees. Rahvuselt pakistanlane. Rääkis muuhulgas vabalt ka saksa keelt.

Ahjaa, ma ajasin juuksed maha. Elagem kokkuvõtlikult ja enam shampoonile raha ei kuluta!:) Tegelt sai lihtsalt juustest kõrini, vaheldust vaja. Ise olen rahul. Tuttav Knowledge Villages eile rõõmsalt hüüatas, "Hey, a Bruce Willis look!". Pole sellist kommentaari Eestis kiilakate kohta kuulnud :)