Pakistani l6una ja naised araabia moodi

T2na n2en esimest korda pilves ilma. Temperatuurile jne see erilist m6ju ei avalda. Hall taevas on suht sarnane siinsele sinisele taevale, mis on h2gune nagunii, et erilist vahet pole.

Yleeile avanes v6imalus syya l6unat yhe Pakistani pere juures - kohalik AIESECi liige kutsus. Pakistanidel on ka kombeks kylalised kurguni t2is toita. S6ime loomalihapraadi seenekastmes, kana, mingit aedvilja hautist (vyrtsine), riisi ja ahjukartuleid. hiljem veel juurde j22tist ja shokolaadi. k6ht oli nii t2is, et 6htul ka syya ei tahtnud. tyyp, kelle juures k2isime, kirjutas oma blogis sama yrituse kohta muuhulgas nii:
"well despite the food being so good Nadine and Chico hardly ate, were as Peep, Deepak and me being the men stuffed are selves and then we also had space for some ice cream. deepaks term was just over so it was also the perfect timing for me to invite the MC over lunch. PEEP would be the perfect guest in a pakistani family cuase he really stuffed him self and that how pakistanis like it when there guests stuff them selves to death all in all i had a gr8 time today not to forget the lunch."
t2nu sellele, et k2itusin kui hea kylaline ehk ahmisin end t2is, lubas mind varsti j2lle l6unale kutsuda. yah man! peaks tutvuma rohkemate pakistanlastega ;) s88k oli t6esti hea! Pakistan ise pidi olema t2ielik kolmanda maailma riik, nagu Ali (meie v66rustaja) r22kis. Ja noortel pole seal midagi teha. Ja turistidele ohtlik. K6ik pidid massiliselt kanepit suitsetama p2evad l2bi, puberteetidest vanade 2ttideni v2lja. Ja pilves peaga roolis olema. Kui politsei n2eb kedagi roolis suitsetamas, siis ca 30 kroonisest pistisest piisab, et s6itu j2tkata. Kanep seal h2sti odav kuna naabermaa Afganistan maailma suurim kanepitootja. Ca pool kilo maksab seal meie rahas 70 eeku.

Eile oli mul v6imalus ca 2 tundi juttu puhuda nelja kohaliku araabia neiuga - sai korraldatud vastav kohtumine AIESECi poolt, et ma 6piksin tundma rohkem siinsete naiste olukorda. Hakkan nimelt varsti myyma Mahaara nimelist projekti, mille kaudu siinsed neiud l2heksid v2lispraktikale kuni aastaks, eesm2rgiga suurendada kultuuridevahelist m6istmist (maailmas on palju v22ritim6istmist just mosleminaiste kohapealt) ja anda siinsetele naistele rahvusvahelist t88kogemust. Niisiis.

Kui veel nii 10-15 aastat tagasi oli naiste koht kodus ja asi aamen, siis see on suht paljuski muutunud. Ligikaudu pooled neiud saavad ise valida, mida nad n2iteks ylikoolis 6ppida tahaksid ja millises ylikoolis. Yha sagenev on ka see, et minnakse 6ppima v2lismaale ylikooli. V2lismaale minekuga on kyll seotud teatud tingimused, mis peavad olema t2idetud. Selle laadseid probleeme kogeb siin AIESEC igap2evaselt. Esiteks peavad naised saama loa oma isalt. Teinekord ka vanemad vennad m2ngivad loa saamisel olulist rolli, kuna m6jutavad isa. Esmat2htis on vanematele tytarde turvalisus, seega eelistatud on variandid, kus tydrukud reisivad gruppides koos saatjaga. N2iteks k2is mingi grupp tydrukuid Shotimaal keelelaagris, ent kui avastasid, et motellis, kus nad olid, polnud eraldi turvameest ja tubades polnud telefone, siis ei peatunud seal, kuna polnud piisavalt turvaline. Ja et yldse vanemad lubaksid v2lisreisile, siis peaks reisi taga viibima mingi autoriteet, mingi kohalik sheik v6i ministeerium vms. See lisab usaldusv22rsust, et k6ik on korras ja k6ige eest hoolitsetakse. Kardetakse ka rynnakuid usu baasil, et NY ja londoni syndmused on pannud valgeid inimesi moslemeid vihkama. Kui tytarlaps l2heb v2lismaale ylikooli, siis eelistatakse kindlasti, et ta elaks tydrukute yhikas. Oma last reeglina usaldatakse (muidu ei lubatakski v2lismaale), aga kardetakse, et kas v2liskeskkond m6jutab v6i siis lihtsalt keegi tuleb teeb liiga. Eriti ei soosita USAsse minekut (meil Salaam programm just sinna inimesi saadabki, ent v2ga palju oli kandidaate, keda vanemad ei lubanud hiljem). Igatahes, et tydruk saaks loa minna, peab terve hunnik kriteeriume olema enne t2idetud ja neiu peab ise ka olema aktiivne oma isa veenma. Poistel on kergem ja ca vanusest 23-24 j6uavad ikka, kus nad enam luba ei pea kysima, siis asi pigem informeerimises.

T2nap2eval on ka sagedane, et neiu saab ise abikaasat valida. St koraan kirjutab, et naist ei tohigi abiellu sundida - see on illegaalne (kuigi juhtub ikka), ent pigem pean silmas seda, et tydruk lihtsalt ei oota, kuni vanemad pakuvad yht v6i teist meest, vaid saab ka ise teha ettepaneku, et sellega v6iks, mis te arvate. Ilma pere n6usolekuta ei toimu reeglina midagi. Osades peredes igast kysimustes l6plikku s6na omab hoopis vanaisa, kui pere k6ige vanem mees. Et seda korraldust paremini m6ista, tuleb aru saada, et siin yhiskonnas v2ikseim lyli on perekond, mitte indiviid, nagu meil. K6ik otsused tuleb langetada l2htuvalt sellest, mis on parim perekonnale. Seep2rast ei saagi yksi otsuseid teha. Need neiud, kellega ma r22kisin, suhtusid sellesse v2ga positiivselt. Et nii hea, kui yks suur pere. Ja tundsid kahetsust, et yha enam elavad pered omaette, st vanaemast-vanaisast eraldi, nii tore oli, kui k6ik koos. Reedeti pidi kyll pere kokku saama. Kui vanemad teevad mingi otsuse laste eest (kas abikaasa valikul v6i muus kysimuses), siis enamasti on lapsed sellega p2ri - kuna "nemad on vanemad ja teavad, mis on mulle parim". Meie yhiskonnale on seda raske m6ista muidugi, kuid nemad on sellises keskkonnas kasvanud ja ei paistnud kuskilt v2lja, et nad k6hkleks selles korralduses. See, et vanemad inimesed teavad asju paremini, on nende jaoks ilmselge ja ainu6ige ning nad ei vaidle vastu ning ei frustreeru. See ei t2henda, et neil endal poleks yldse voli midagi teha, absoluutselt mitte. Yha enam naisi t88tab (yle 50%) ja stereotyyp naisest kui koduhoidjast kaob yha enam. Ja naised ei t88ta reeglina koristajate, myyjate ja 6mblejatena (selleks on piisavalt odavat t88j6udu aasiast, kuigi on ka araabe), vaid pigem kontorit88listena ikka. Ja 6petajatena, med6dedena jne. Yha t6usev elukallidus sunnib ka rohkem peresid naisi t88le saatma. Varsti on tulemas k2ibemaks, mis kohalike seas muret valmistab. Naise t88l k2imine siiski kuigi palju s6ltub tema abikaasast ja tolle konservatiivsusest/progressiivsusest ning rikkusest. Muide, need neiud, kellega r22kisin, r22kisin t6eliselt head inglise keelt. See pidi olema v2ga levinud.

Kysisin ka nende mustade yrpide ja pear2ttide kohta. Must v2rv ei t2hendavat midagi, lihtsalt see on iidsest ajast p2rit traditsioon, kui muud v2rvi riiet siinkandis polnud eriti saada. Lisaks ei paista must riie l2bi ka siis, kui on m2rg. Naised kannavad h6lste seet6ttu, et koraan r22gib, et naisi ei tohiks hinnata nende v2limuse, vaid sisemise ilu j2rgi. Et see kaitseb naisi. Ja samuti hoiab 2ra ahvatlust, et ykski mees ei himustaks teise mehe naist. Kuna ei n2e keha, siis pole ka ahvatlust. Juuste katmine on sama teema. Kysisin, mis juhtuks, kui ma n2eks nende juukseid ja mis h6lsti all on (ei, nad polnud paljad, all paistsid k6igil teksad jne) - "ei midagi", k6las vastus. Ja r22kisid juhtumeid, kus kogemata kodus k2inud ilma ringi, teadmata, et kylalised on v6i siis tuul r2ti peast viinud jne. Tunded abielus ei reeglina ei loe (kuigi on ka armastusabielusid, aga v2he). V6ib juhtuda ka nii, et kui armastad kedagi, ent ei abiellu temaga. Siin abielu loomisel on k6ige olulisem jagatud v22rtused ja maailmavaade (ehk r22givad, et tunded tulevad-l2hevad, vaated j22vad) ja perekondlik taust. Taust n2itab k2tte varalise j6ukuse (abielluvad a la samast klassist pered, vaesem tahab muidugi rikkamat) ja samuti v22rtushinnagud, kuidas see pere oma lapsi on kasvatanud, mis on neile oluline jne. Abielludes naine liitub oma mehe perega, et siis on oluline, et eluviis ja vaated oleks sarnased. See nagu pikaajaline strateegia abielu kestmiseks. Kuigi lahutusi on siin riigis ka.
Yldyldiselt dikteerib kogu naiste rolli ja yleyldist yhiskonnakorraldust siin islam. Islam kui religioon pole ainult usk jumalasse, vaid eluviis. Islamit ja kombeid 6pivad tydrukud enamjaolt perekonnalt, teisi j2rgides. M6ned ka algkoolis (on selliseid islamikoole). Nende jaoks on ilmselge, et k6ik usuvad jumalat. Ole sa kristlane vms, see on suva, aga k6ik inimesed on usklikud. Kui ma ytlesin neile, et "i'm not religious", siis s6na otseses m6ttes v6is n2gudelt n2ha k6ige siiramat h2mmingut. Neil j2id s6nad kurku kinni, nad polnud midagi sellist kunagi kuulnud ega tulnud selle pealegi, et keegi v6iks mitte uskuda jumalat. "You don't believe in god?", kysisid yle. Raputasin pead. Vaikus. "So how do you know what's wrong and what's right?" Nende jaoks religioon h6lmab ka kogu v22rtuste ja p6him6tete kogumit ja keegi, kes ei usu, on siis t2iesti p6him6tetu inimene. Nende jaoks see, et austa oma ema ja 2ra tee kuritegusid, tuleneb religioonist. Seletasin siis neile natuke, et eetika ja moraal ei pea olema seotud jumalaga ja austan ikka oma perekonda ja ei tee teistele halba jne. Natuke rahunesid, et mulle tundus, et aru nad minust kyll ei saanud. Selline lugu.
Ootan j2rgmist kohtumist, et saada rohkem teada araabia kultuurist.

Pildil tavaline vaade l6pmata hulgast ehitustest.