Indias, Hiinast ja veel mõnest asjast

Tean, et pole ammu kirjutanud. Nii kiire on olnud, et pole kontoris olnud aega võtta kirjutamise jaoks. Nüüd mul läpakas ka, mida kodus kasutan, et saan aeg-ajalt siis kodus kirjatükke kompileerida.

Ilmad on siin nüüd juba päris mõnusad – annab isegi kõndida! Hommikul ja õhtul on suht ideaalne ilm isegi, öösel langeb sinna 24 kraadi juurde. Päeval nii 32-34 kraadi.

Seekord kirjutan sellisest teemast nagu kaasavara. Ja mitte araabia kultuurist, vaid India omast. India seetõttu, et siin riigis puutun hindu kultuuriga kokku palju enam kui araabia omaga. Eniveis. Te vast teate, et üle 90% abieludest hindudel on korraldatud (sama kehtib emiratide kohta). Muidugi abielud sõlmitakse vaid oma staatuseklassist inimestega. See pole tegelt see, millest tahan rääkida. Hoopis sellest, et hindu kultuuris on hea olla mees. Kui mees annab oma jah-sõna, et olen nõus selle ja selle naiseks võtma, siis pruudi pere peab kohe mehe üle kuldama. Ostetakse mehele auto, antakse kamaluga pappi, kulda ja karda. Seda veel enne abielu sõlmimist! Ja kogu nänn läheb mehele, naise pere ei saa muffigi. Ja muidugi abielludes saab veel kõvasti kraami. Ja siis edasine intervall sõltub erinevast piirkondadest, subkultuuridest, ent pole harv, et iga aasta peab lisapappi viskama. Ja kui seda ei tehta, siis on mehe perekond annab naisele kõvasti tappa, pekstakse ja tehakse hirmkoledaid asju. See karistamiste osa on tsiviliseeritud aegade tulekuga vähenenud, ent eksisteerib siiski, eriti harimata hindude seas. On ka juhuseid, kus naisi põletatakse jne. Kõik selle pärast, et ei saa kraami. Seetõttu ka pered alati rõõmustavad, kui sünnib poiss ja pole tütarde üle väga õnnelikud. Abiellumisega on ka igast muid draamasid. Ntx kui noorem vend abiellub enne vanemat venda, siis see on ennekuulmatu jultumus ja häbi perekonnale. On juhuseid, kus naine hakkab vastu korraldatud abielule ja võtab ette riskiretke. Siis räägitakse küll, et oo, milline vapper naine, ent lõppkokkuvõttes jääb naine üksi elu lõpuni. Ahjaa, naised peavad abielluma vanusevahemikus 18-23 reegline, kui saab vanemaks, siis vaadatakse et ju on midagi viga ja tõenäosus saada mehele väheneb. Mehed võivad ükskõik kui vanad olla. Pole harv juhus, kus 50 aastane saab 18 aastase naise. Isa annab oma tütre äripartnerile jne. Kui räägid hindudele, kuidas euroopa kultuuris asi käib (armastus, ise valid, vanemate luba pole oluline jne), siis teevad suuri silmi ja õhkavad romantiliselt „oh oleks meil ka nii“. Aga kummaline on see, et isegi need hindud, kes euroopas hariduse saanud jne, pooldavad seda süsteemi ja järgivad igivana traditsiooni jne. Mehed pole eriti altid hetkesüsteemi muutma ka – I wonder why. Ma pole päris hästi kursis, kuidas araablastel see asi käib kaasavaraga jne, pean lähemalt asja uurima.

Igal sammul kohtan karmi India haipi (loe Tom Petersit kasvõi). Hindud tulevad ja võtavad maailma üle, miljard elanikku, majandus kasvab hirmsa kiirusega. Kes armastab palju sellest teemast rääkida, siis soovitan enne Indias ära käia ja näha seda maad ise - neil on ikka tohutu pikk maa minna, enne kui saavad end võrrelda ükskõik millise Euroopa maaga. Jah, neil on küll maailmamastaabis kõvad IT firmad seal nagu TCS, Satyam ja Infosys - ent kogu riiki vaadates on see tühine osa. Sotsiaalsüsteem riigis puudub täiega, vaid 60% oskavad lugeda-kirjutada (mis tähendab, et 400 miljonit inimest on harimata). Ehk siis seda India haipi ma ei "osta". Mis aga kindlasti juhtub on see, et outsourcing läheb küll Indiasse ja Hiinasse, kuna tööjõud on nii odav. Ent see pole Aasia regioonis ju midagi uut? Nike, tehnikafirmad jne on teinud seda ju ammu juba. Mõju teisetele riikidele on see, et töökohtade koondamine läänes muidugi intensiivistub ja paljud inimesed peavad ümberspetsialiseeruma, firmad suurendavad outsourcingut jne. Ent see ei tähenda, et India muutuks mingiks megaloomaks. Suur siseturg on muidugi küll, ent eks kõik võtab aega. Hiinas pole isiklikult käinud ja nende kohta väga palju ei tea, ent usun, et India teemaga on palju paralleele. Suur osa hiinlasi ja hindusid tahavad emigreeruda, tulla läände haljale oksale - väidavad erinevad gallupid. Sellega seoses see teema, et kui 20a tagasi lapsevanemad rääkisid lastele, et "söö oma taldrik tühjaks, inimesed Hiinas on näljas!", siis tänapäeval on õige lähenemine selline: "tee oma kodused tööd ära, inimesed Hiinas ja Indias on näljased su töö järele!". Mingi uuring väitis (raamatust "Funky Business") midagi sellist, et 40% hiina tudengitest tahavad saada rikkaks ja teine 60% väga rikkaks ning õppimine on nende hobi nr.1. See on signaal meile, et kui tahame oma eluga midagi saavutada, siis on äärmine vajadus olla nr.1 tegija oma valdkonnas. Tom Peters röögib, et kui sa ei tööta piisavalt kõvasti, ei pinguta, et olla absoluutselt parim, siis tuleb hiinlane/hindu, kes on nõus sama tööd tegema poole raha eest ning töötab nädalavahetuseti ka ning sa võid minna starbucksi kohvi kallama. Tõenäoliselt on ka seal poole odavamad hindud ees küll. Siin riigis on kõik sellised lihttööd hindude, filipiinode jne käes, kes on nõus mittemillegi eest tööd tegema. Paraku see "mittemidagi" on nende kodumaal suur raha, et suure osa oma palgast saadavad nad koju. Millest nad elavad, täpselt ei tea, aga igatahes koeraelu on see küll. Kui kogu elu on nagu orjatöö ja ei naudi, siis kas eksistentsil on üldse mõtet? Või nad on siis tõesti inspireeritud sellest nooblist ideest, et nende pere kodumaal elab kenasti ja suva, et nemad kannatavad. Oh well. Eks sel teemal saaks arutleda pikalt-pikalt.

Muidu mu elu on endiselt ilus. Tegelen endiselt aktiivselt füüsilise tegevusega ja enese harimisega. Pea on paksult mõtteid täis. Järgmine nädal lähen mõneks ajaks Omaani. Homme lähen hilinenud Diwali peole.

AIESECi rindel läheb väga töiselt. Suuremad partnerlusläbirääkimised käimas, aktiivne TN raising (senine skoor: raised 6, paljud veel).

Oh well. Täna kinno. Doom! Tõenäoliselt kräpp, ent nostalgia tõttu tuleb ära näha.