Jõul

Kui kunagi otsustasin, et jään jõuluks siia, et kogeda jõule ka mujal kui Eestis (kus olin veetnud kõik eelnevad), mõtlesin, et palmidemaal on kogemus ehk teistsugune, omamoodi lahe. Chill & grill stillis ehk. Tõsi - ilmad on vinged, nagu Eesti suvi (vaata pilte, tehtud eile, 24.12). Ent jõulutunnet pole kuskilt võtta siin! Ei seda jõulude eelsel ajal (kuigi kodus on (kunst)jõulukuusk, ehted ja teinekord jõulumuusikagi) ega eile, jõululaupäeval. Kogu see jõuluvärk tundub siin selline võlts. Eriti kui heidad pilgu aknast välja, siis on kõik kadunud. Kummaline asi see "jõulutunne". Pole ju tegelikult olemas sellist asja, see on väljamõeldis, meelepete. Aga näe, ometi tunneme seda. Ja kui sain kodustelt kaardi, mis sisaldas armsaid sõnumeid, siis läks ka hing kuidagi härdaks ja tuli suurem koduigatsus peale. Nagu paljude asjadega elus, et millegi väärtusest saad aru siis, kui seda pole enam.
Järeldus: traditsiooni väärtus on sageli suurem kui arvame ning õigete talviste jõuludega harjunud inimesel on raske mingit jõulutunnet manada soojas kliimas.

Mis siis ise tegin jõulu ajal? Tegelt oli suht tore arvestades olusid! Olin oma tiimikaaslaste Jana ja Nadinega, lisaks viimase boyfriend Reda (marokolane). Otsustasime korraldada õige jõulusööma ning valmistada toite oma traditsioonilistest köökidest. Mina pakkusin omalt poolt välja, et teen keedukartulit hapukapsa ja sealihaga ning kartulisalatit. Selgus, et ka tsehhidel on kartulisalat tavaline peoroog. Mõeldud tehtud! Osturetkel selgus küll, et hapukapsast saada pole. Muu vajalik kraam sai soetatud.


Toidu valmistamine oli suht lõbus. Kuna kartulisalati tarvis ei saanud kartuleid keedetud päev varem (kuna idee sündis samal päeval), siis algul tundus, et asi läks metsa. Et pigem nägi asi välja kui kartulipudru salat. Ent peale mõnda aega külmkapis nägi asi täitsa päris välja! Ja maitses ka nagu päris. Sealiha tuli võrratu (no ikka on kõige maitsvam liha!).
Teised valmistasid veel miskit Maroko moodi kana, tsehhi stiilis kala ning pudingit. Lisaks oli meil ostetud kohupiimatort. Nagu jõulude ajal kombeks, saime tugeva söömise üledoosi. Lisaks maitsesime head veini (aitäh Minni!) ning lisasime kogu üritusele kohalikku hõngu shisha abil. Ent midagi oli siiski puudu. Muusika? Ei, Georg Michael laulis oma Last Christmasit ja Chris Rea sõitis jõuluks koju, nagu vaja. See osa oli kaetud. Jõuluvana! Tõepoolest, seda meest näha ei olnud. Tõenäoliselt ei saanud ta viisat. Või siis moslemiriike ei teenindata.

Kuna ametlikult on meil tegemist moslemimaaga, siis töörutiini jõulud kuidagi ei puuduta. Täna kõik see mats (ka mina) on tööl. Samas küll olen täheldanud, et äri on aeglustunud ning paljud eurooplastest/ameeriklastest tegelased on jõuluks koju sõitnud (puhkuse võtnud). Minu tegevust puudutab see väga otseselt muidugi. Enamik inimesi saabuvad tagasi 3-8 jaanuari vahemikus, tundub mulle.

Häid jõule kõigile ja aitäh lugemast ning kommenteerimast!