Maailm ja mõnda

Jaa, pole tükk aega kirjutanud. Mul kodusel läpakal põles toitejuhe läbi ja pole uut saanud veel soetada, et kodus arvuti kasutamine pole hetkel võimalik ja kontoris nii kiire olnud, et pole saanud tööväliste asjadega eriti tegeleda.

Töörindel läheb suhteliselt hästi, paljud läbirääkimised on viimases faasis ja jaanuari lõpuks ootan suuremat läbimurret. AIESECi keeles olen raisinud ca 10 või natuke rohkem TNi, neist 3 matchitud. Suuremad finantspartnerlused on tulekul. Palju on ka tegemist siin Corporate Responsibility projekti käimalükkamisega. Esmaspäeval oli meil suur stakeholder meeting, kus 35 organisatsiooni olid kohal ja andsid ideid projekti jaoks. Samal ajal muidugi toimus minu ja teise läbiviija (Dubai Ethics Resource Centeri esindaja) kaasabil nendes omanditunde loomine ja promo tegemine. Tulemusena olid enamik neist väga excited ja moodustasime seal projektile ka nn Streering Committee, millele tuleb ka finants- ja akadeemilise suunitlusega alamkomiteed. Isiklikult huvitav kogemus sellise asja kokkupanemisel kaasa lüüa ning millegi väga vinge loomisel üks asutaja olla. Usun, et sellest projektist kasvab suur värk aastate jooksul. Samuti kohtusin sel nädalal siin ühe valitsusorganisatsiooniga nimega Dubai International Financial Center. Nad tahavad siinse regiooni jaoks luua finantssektori jaoks "talent pooli" ja siis arutlesin nendega, et kuidas selle eesmärgi nimel saame sünergiat luua. Arvan, et siit kasvab välja teine superprojekt, millest võidab nii kohalik regioon kui ka AIESEC.

Muidu ilmad on siin endiselt suvised, täna oli nii 26-27 kraadi päeval. Absoluutselt mingit talvetunnet pole, jõuludest rääkimata. Tuli lausa hämming peale kui vaatasin kalendrisse, et järgmine nädal jõulud. Mingeid plaane veel ei ole, aga eks teen veel. Huvitav on ikka see, et kui kogu elu jooksul on jõulude ja talvega seostunud külm ilm ja (soovitavalt) lumi, siis selle puudusel mu keha ega vaim ei taju üldse, et oleks talv on käes. Vaid kalender väidab nii! Kaubanduskeskustes on jõuludekoratsioonid ja värgid olemas küll, ehitud ja elusad jõuluvanad võtavad lapsi põlve peale, ent ikkagi tundub kõik jube võlts. Mõnes keskuses on lumi ka olemas. Jõuludel küll siin maal mingit kristlikku tähendust pole, puhtalt selline kommertspüha ja selline rahulik üksteise vastu kena olemise periood. Millal see tähtsaim jõulupäev on, see varieerub siin rahvuseti. Mõnede jaoks see õige päev on 24, mõnedele 25.

Rahvustest ja sissejuurdunud asjadest rääkides, siis olen täheldanud seda, et tunnen ent teiste valgete inimeste seas ikkagi kuidagi kodusemalt, või selline seletamatu ühtekuuluvus tunne on... Raske seletada. Ma pole rassist, natsionalist ega ksenofoobik. Suurem osa mu sõpru siin on subkontinentlased ja araablased - kõik väga toredad inimesed! Elan hindude linnaosas ja kui satun tänaval juhuslikult kokku teise valge inimesega ja me pilgud kohtuvad, siis on nagu selline sõnadeta kommunikatsioon... selline teatud ühtekuuluvus tunne.. väga imelik on see kogu värk ja keeruline seletada. Siin maal on muidugi absoluutselt nii, et hindud hoiavad hindude juurde, britid brittide juurde jne. Ikka see, millega oled harjunud, mis on turvaline, selles keskkonnas inimene alateadlikult eelistab olla. Seda oli näha ka AIESECi International Congressil - maailmajaod hoidsid eraldi.. Aafrika aafrikaga, latiinoameeriklased omaette, asiaadid omaette jne. Kui olin Indias, siis valget inimest tänaval nähes sai ka teretatud - nagu oma inimene. Polnud varem (Eestis) selliste teemade peale eriti mõelnud.

Sel perioodil, kui olen Eestist eemal olnud, olen väga palju hakanud mõtlema asjade peale, millele varem kas tähelepanu ei pööranud või siis üldse ei mõelnud. Dubai on megakiirelt kasvav tulevane metropol. Siinne väliskogemus on mu silmaringi päris oluliselt laiendanud ja mu paradigma globaalsele maailmale suht kõvasti transformeerunud... Eesti tundub väga paljudes asjades perifeeria, ääremaa. Muidugi armastan ma oma kodumaad ja olen ning jään Eesti patrioodiks, ent see ei muuda seda fakti.. Palju mõtteid sellega seoses peas, kel huvi, siis võin pikemalt vestelda sel teemal.

Spordist ka. Siin maal inimesed arvavad, et kui nad jala käivad, siis on hullud spordimehed. Ilma liiklusvahendita siin linnas liikuda pole võimalik. Ja siis kui peab jala käima, siis on sport. Seda on mulle kinnitanud mitmed kohalikud. Mu kodu lähedal on park, mille ümber on 2km pikkune jooksurada - jooksen tavaliselt seal 2 ringi. Raja peal on inimesi võrdlemisi palju - aga peale minu vast 1-2 inimest jooksevad veel, ülejäänud jalutavad! Naljakas näha inimesi traditsioonilistes kas hindu- või araabiariietes, jalas tossud. Sageli on nende käimistempo aeglasem kui minu normaalne kõndimiskiirus. Kas nad jalutavad niisama, et nautida loodust vms? Ei! Ikka sporti teevad, niisama polegi seal midagi vahtida. Mulle tundub see igatahes kummaline ja naljakas:)

Möödunud nädalal olin sõpradega väljas, paffisime shishat ja siis ühtäkki üks siinsetest internidest, Egiptusest pärit: "Ahjaa, mul head uudised ka! Mu ema helistas ja teatas, et leidis naise mulle. Et kui koju lähen, siis abiellun." Selline lugu! Muuseas. "Ema helistas". Minu jaoks see arranged-abielu on harjumatu kontsept küll, ent olen sel teemal siin paljupalju vestlenud ja saan sellest kontseptist aru. Ise ei suudaks iial nii teha, ent saan aru. Egiptlane rääkis, et kui tema isa ja ema on tüdruku tema jaoks välja valinud, siis see on tema jaoks au. Ja et ta on kitsarinnaline ja ei suudaks iial abielluda naisega, kel enne kellegagi suhe olnud, sooje sõnasid vahetanud, füüsilisest kontaktist rääkimata. See on muidugi topeltstandardiga, kuna meestele on kõik lubatud. Oh well! Elu on selline.

1 comment:

kert said...

"Palju mõtteid sellega seoses peas, kel huvi, siis võin pikemalt vestelda sel teemal." aga palun :)