Endiselt Indias


..ja endiselt Delhis. Inimene harjub ikka k6igega. Pidev signaalitamine ei m6ju enam nii hullusti. See, et siin ja seal haiseb, sellega lepid. Kerjused enam ei ehmata ja ei m6ju nii shokeerivalt (vastikud on nad ikka). Eriti hale on vaadata lapskerjuseid. K2ivad sageli paarikaupa, nii 5-10 aastased - suht sageli poiss ja tydruk - kus trulevad su juurde, poiss hakkab siis trummi taguma v6i midagi ja tydruk tavaliselt tantsib v6i teeb miskeid x trikke. Jube kahju on ikka lastest. Vanemad (kui neil yldse on kuskil) 6petavad kerjamist juba maast madalast, et perele siis sissetulekut tuua. Selle asemel, et n2iteks kooli panna! Harimatus on ikka siin maailmas enamike probleemide p6hjus.

Seda r2pasust ja mustust, mis igal pool, enam ei pane nii palju t2hele. Aga jah, kolmanda maailma riik on see ikka kyll. Erinevalt Dubaist pole siin igal pool konditsioneeri ka, et siis higistamine ja v2rske 6hu puudus on konstantne.

Olen k2inud Delhi peal ringi Gandhi muuseumis ja mausoleumis (Gandhi on Indias ikka A ja O), m6ningates kindlustest, presidendipalee juures ja veel m6nede vaatamisv22rsuste juures. Yhel p2eval k2isin koos umbkeelsete Jaapani aiesekkaritega. Sain nendega mingil ylikoolilaadal kokku ja siis tundus, et n2e, ka v2lismaalased, et l2hme koos ringi vaatama linna peale. P2rast kahetsesin. Neid oli 4, inglise keelt praktiliselt yldse ei r22kinud ja ma kahtlen, kas nad minust aru said. Ma juhatasin v2gesid ja ytlesin aeg-ajalt "lets cross the road", "lets go to that side" jne, et suunda juhtida - nemad muud peale "okey" ja naeratamise ei teind. Siis tekkiski tunne, et ma lihtsalt tirin neid endaga kaasa (truult vantsisid mu j2rel) ja nad ise ei saanud arugi, et mis toimub. Mingist vestlusest ei olnud juttugi. Muideks s6idutee yletamine on siin 22rmiselt keeruline ylesanne ja n6uab palju julgust ja t2helpanu. P6him6tteliselt peab s6itvate autode vahelt julmalt l2bi minema. Iga kord kui olen mingi suurema tee yletanud, siis on tunne, et t2nase p2eva kangelastegu on tehtud.

Yhel hetkel kui siis v6tsime autoriksha mingisse sihtpunkti, hakkas juht uurima, et kust p2rit. Kui seletasin, et Eesti, siis ytles, ahaa, former soviet union. Po russkomu gavarish? Ja siis j2rgnes vestlus vene keeles. Tyyp v2itis, et on 6ppinud vene keelt Indias turistide pealt - natuke kahtlen, kuna r22kis t2iesti puhtalt, aga ehk siis t6esti.

Seal ylikoolilaadal, kus k2isin, oli oma putka ka ISIC-kaardil. Ja reklaamidena rippusid v2ljas siis ISIC kaardi n2idised. Ja ylla-ylla, yks kaart "Eosti Kunstiakadeemia". Justnimelt Eosti. R66mustasin seal siis, et milline kokkusattumus, et Eesti ikkagi ja jagasin oma r66mu ISIC-kaardi putkalistega ning juhtisin t2helepanu ka kirjaveale. Nemad seepeale torisesid, et Indias keegi nagunii vahet ei tee. Kui tegin kaardist pilti, siis sai p2ris kurjaks, et noh, l2hed koju tagasi ja naerad me yle jah? Ytlesin, et n2itan s6pradele ja naerame koos ning tegin minekut. Mina olin siiralt r66mus ja nemad kurat suhtumist n2itama!:)

Ahjaa, m6nele v6ib huvi pakkuda see, et india ajatsoon enamikest erineb selle v6rra, et siin on pooletunnine lyke ka sees. N2iteks kui Indias on kell 10:05, siis Eestis 07:35.

Autoriskshad on peamised transpordivahendid, et proovisin ka bussis6itu. Enne hoiatati, et vargaid palju ja et hoia oma varal silm peal. Siis paranoiahoiakuga sisenesingi. Buss suht rahvast t2is, h2sti umbne - konditsioneerita muidugi. 6nneks sain istuda akna alla, et siis tuul puhus n2kku ja polnud palav. Huvitav n2htus oli see, et bussis t88tab 3 inimest. Bussijuht, piletimyyja (samal ajal kontroll) ning mingi kolmas vennike, kelle t88ylesanne oli igas peatuses pea aknast v2lja pista ja karjuda, et mis bussiga tegu on ja kuhu see s6idab. Paljudes peatustes buss veel p2ris kinni ei peagi, et peab bussist maha hyppama v2ikse hoo pealt.

Autorisksadega opereerimine on suht okei, ainult et hinnas peab enne s6itu kokkuleppele j6udma. Ja muidugi tahavad k6ik sind tyssata. Enamasti kysin tuttavatelt, et palju umbes siit sinna s6it maksab. Ja siis l2hen seda hinda otsima. Vahel k2in 5-6 tegelast l2bi, enne kui keegi selle hinnaga n6us on. Nad pigem ei s6ida yldse, kui valgelt ei saa suuremat hinda! Sama lugu turul - n2iteks kaashindule myyksid asja X 30 raha eest, siis valge suudab kaubelda hinna alla ehk v2ga heal juhul 100ni, alla selle ei lase ja ta pigem ei myy yldse.

Muidu siin kolin nyyd viimasel ajal yhe juurest teise juurde. Eile kolisin ja t2na j2rjekordne ees. Ei tea veel, kauaks seal peatuda saan:) N2dal veel ees!

1 comment:

Kati Vabi-Vanaale said...

muide Indias ongi suureks probleemiks see, et koolis on opilaste kohti palju palju vahem, kui Indias lapsi ja sel pohjusel ongi vaga suur osa rahvastikust harimata ja kirjaoskamatud. Koikidele lihtsalt ei jatku kohti koolis kaia. Ja seetottu ei paasegi vaesem yhiskonnakiht haridusele ligi, nad on juba sellega leppinud ja opetavad lapsi maasta madalast kerjama. Surnud ring eksole. Tervitused Dubaist ja soovitan sul kiiresti siia tagasi tulla, kuna ilm on juba paris kobe ja hommikuti enne seitset annab isegi hingata!
Kati