India: Fastest Growing Free Market Democracy

V6i v2hemalt nii teile v2idetakse - see on India versioon riigi br2ndimisest. Oma silmaga ma p2ris seda lubatud eriti ei n2inud (nii lyhikese ajaga suht keeruline ka), kuigi statistika nii v2idab jah. Teoreetiliselt on siin vaba turg ja demokraatia kyll, et samas on see yks k6ige korrumpeerunuma valitsus- ja politseiaparaadiga riike maailmas.

Pyyan kokku v6tta, mida Indias n2inud olen ja mis m6tteid see minus tekitanud on. Maandusin New Delhis (Old Delhi on kah olemas jah, linnaosa iidsete ehitistega jne, aga kogu linn on t2nap2eval siiski nime all New Delhi) probleemivabalt ja kohalikud AIESECi inimesed olid vastas, kes mind l2hedalolevasse hotelli siis viisid. Esmane mulje, mis tekkis teekonnal lennujaamast hotelli, oli see, et oi, loodus on roheline. Nimelt Dubais/Yhendemiraatides seda rohelust eriti ikka ei n2e. See oli meeldiv vaheldus silmale. Eemalt vaadates tunduvad puud-p66sad ka kangesti Eestimaa taimestiku omad, mida nad muidugi pole. Hotellis sain kiiresti s6lmitud esmased tutvused erinevate riikide aiesekkaritega, k2isime koos s88mas ja pidasime maha esimese koosoleku. Saabusin Indiasse loetud p2evad varem enne AIESEC International Congressi, et kohtuda kahe India hiidfirmaga - Tata ja Satyam. Tata tegeleb 100 erineva asjaga, terase tootmisest IT arenduseni, seal vahepeal veel toodab autosid ka (India t2navad on t2is Tata autosid). Tata k2ive on 18 miljr dollarit, mis teeb sellest arevstatava suurusega tegija ka maailmamastaabis. Ma kohtusin Tata tytarfirma TCS-ga, mis IT haruga tegeleb. Satyam on teine hiigelfirma, erinevad IT harud tegevuseks. M6lematel on esindused yle 40 riigi maailmas ja 90% sissetulekust tuleb v2ljaspoolt Indiat. Kuna L2his-Ida on t6usva majandusarenguga regioon, siis on m6lemale firmale see muutunud t2htsaks ja tahetakse kindlustada seal regioonis andekate inimeste voolu oma ettev6ttesse, sestap soovisid nad ka kohtuda Yhendemiraatide AIESECi esindaja ehk minuga. TCS tegi m6netunnise presentatsiooni oma Delhi kontoris ja s88tis k6hu t2is, ent Satyam v6ttis asja laiemalt ette. Mind ja veel 8 riigi esindajat lennutati (firma kulul) l6una-Indiasse Hyderabadi. Seal peatusime Satyami terriotooriumil, mis 100 aakrit suur. Sisaldas endas golfi v2ljakuid, basseine, k6ikv6imalikke spordirajatisi, parke koos v2ikese loomaaiaga. 88bisime seal 2 88d lux-kylalistemajas. P2eval veeti meid punktist A punkti B ja kohtusime erinevate Satyami ninadega ja r22kisime neist ja meist. 6htuteks anti meie k2sutusse 2 autot koos autojuhtidega, et s6itsime linna peal ringi nagu vanemad h2rrad. Hyderabadis s6ime ka biriyanit, mis v2idetavalt maailma parim seal. See p6him6tteliselt riis siis segatud erinevate asjadega ja miskil erimoel valmistatud. Selle erilisusest ma v2ga aru ei saanud, aga hea oli kyll. Lisaks biriyanile oli seal p2ris hea butterchicken naan'iga. Naan on siis selline pannkooki meenutav soolane sai, millega siis haarad toitu taldriku pealt ja siis s88d. Hea kraam. Need 2 einet olid esimesed head toidud India k88gist, mida sain. Dubais polnud veel yhtki sellist India k88gi asja saanud, mis oleks meeli erutanud. Igatahes 2 p2eva m88dudes lendasin Delhisse tagasi ning edasi viis mind juba buss Agrasse.

Natuke India t2navapildist, mis mu meelest suht sama olnud nii Delhis, Hyderabadis kui Agras - kuigi hindud ise v2idavad, et linnad indias on nii ernvad, nagu teise riiki satuks kohe. Minu v66rale ja tahumatule silmale oli kyll k6ik yks ja seesama. Esimene asi, mille peale ma ei m6lenud varem, oli see, et liiklus toimib valetpidi. Ehk neil vasakpoolne liiklus. Liikluses mingit korrap2ra meie m6istes pole. See mis toimub, on kaos! Sajad ja tuhanded mootorrattad, mopeedid, jalgrattad segamini autodega ja nende vahelised kohad on t2is auto-riskshasid (Taimaal tuntud kui tuk-tuk). Auto-riksha on selline kolmerattaline s6iduk (ees 1, taga 2), mille juht juhib seda justkui motikad lenksu abil ning taga siis istuvad s6idutatavad. Ideej2rgi peaks sinna taha mahtuma nagu 3 inimest, aga pole harv juhus n2ha, kuidas 10 hindut yhe autoriksha peal. Kui ma varem arvasin, et Dubais on hull signaalitamine, siis see pole midagi Indiaga v6rreldes. Siin iga juht lausa m6nuga vahetpidamata laseb signaali. Isegi kui punase tule taha j22b seisma, lasevad edasi. Alguses hullult k2is pinda, nyyd hakkab vaikselt harjuma ja ei pane v2ga t2hele. Teine asi liikluses mida paneb t2hele on autode vanus. Justkui oleks sattunud II maailmas6jast yle j22nud s6idukite n2itusele. Kohutavad vanad, roostes pannid panevad m88da t2navaid ringi. Eriti bussid ja veoautod on ca 100 aastat vanad. Linnaliini bussidel pole ees aknaid-uksi, k6ikjalt upitavad end v2lja inimesed. Paaril korral olen n2inud nii kaldus bussi, mis loogika j2rgi oleks pidanud kylili kukkuma. Nii 30 kraadise nurga all s6itis. Kaldus siis seet6ttu, et rahvas ripub kyljes. Liikluses s6idukid on nii kylg-kylje k6rval kinni kui veel saab, nii ees, taga kui kylgedel teistega vahe on ehk 1,2 cm. Kuidas nad ometi kokku ei p6rka, aru ma ei taipa. Iga normaalne eurooplane s6idaks esimese 5 minutiga hunnikusse. Motikad kasutavad igat v2ikest vahet siin 2ra ja s6idavad teiste vahel ja lasevad vinka-vonka m88da v2ikseid soppe autode vahel. Kui autorikshaga s6itsin, siis esimestel kordadel oli kyll tunne, et nyyd saan surma. Nyyd m6istan ka, et kuidas Jaapani autod nii k6vadel kohtadel maailma myyginumbrites on - sarnaselt emiraatidele on ka India paksult Jaapani autosid t2is. Eks odav myyb! Palju on mudeleid, mida Euroopas pole, ehk siis spetsmudelid Aasia turu jaoks. Ja India enda Tata autod n2evad ka suht k2kid ikka v2lja.

Lausa h2mmastav, kui palju r2pasust ja vaesust on igal pool. Lausa kohutav! Midagi sellist polnud ma enne n2inud. Inimesed elavad t2navatel massiliselt. M88da s6ites ja neid vaadates tuleb ahastus peale. N2eb inimesi, kes on k6hnad kui buchenwaldi koonduslaagritest p2rit, punnk6huga lapsi nagu aafrika n2ljah2dalised. Palju n2eb ka igasuguseid vigaseid. Eks inimesed synnivadki otse t2navatel ja arstiabi ega steriilsust saa tunda kogu elu jooksul. Kerjuseid on ka suht massiliselt ja nad on ka agressiivsed - tulevad juurde, kombivad sind ja viitavad suu peale,et syya tahavad, tuues selle juures veel kuuldavale teatud kohutavat h22litsust, mida s6nadesse raske panna. Ja j2rjekindlad on nad ka. 22rmiselt ebameeldiv kogemus on nendega kokku puutumine igatahes. Kord mind ajasid taga 5 vanamutti, kord noor ema, imik syles... ykskord s6itsime autoga ja auto pidas kinni punase tule ees ning kahjuks oli mul autoaken lahti (kuna enamik autodel pole konditsioneeri, mis on lausa kohutav!) ning kohe oli 2 kerjuslast kohal, kes l2bi akna hakkasid mind k2perdama ja seda sama kohutavat h22lt tegema. Ieuw! Kes Eestis kurdavad halva elu yle, soovitan soojalt k2ia korra vaatamas, kuidas Indias elatakse. See, et k6ik on must ja r2pane, et l2he kellelegi korda. K6ik j22tmed visatakse maha, l6hna j2rgi otsustades ka v2ljaheiteid kodust kaugele ei tehta. Yldiselt see, et t2navatel on vastik hais, on ka suht levinud. Kuum ilm aitab igast asjade m2danemisele ja haisemisele kaasa. Teeolud on siin katastroofilised. Nii katkiseid teid pole kunagi varem n2inud. T2nu sellele ka s6it punktist A punkti B pikeneb oluliselt, et teed on nii kehvad.

Kysisin ka nende t2navatel elavate inimeste kohta, et miks nad miskit ette ei v6ta. Vastati, et nad pidid uskuma, et see ongi nende saatus sellist elu elada ja siis ei v6tagi midgai ette. Kuigi tasuta algharidust pakkuvaid koole pidi olema olemas kyll. Seni vaid 65% oskab lugeda ja kirjutada. Kui suudaks k6ik selle riigi inimesed 2ra harida, oleks vist arvestatav majandusj6ud kyll? V6ttes arvesse, et India on niigi kiiresti kasvav gigant. Muideks, kes arvab, et k6ik hindud r22givad inglise keelt, siis eksite. T2naval pole inglise keelega suurt midagi peale hakata. Ja mulle 8eldi ka, et see n2itab 2ra, kas inimene on koolis k2inud v6i mitte, kuna enamikes koolides 6ppet88 paljuski inglise keeles.

Kallites kohtades (restoranid, baarid, hotellid) on aga t2iega tippteenindus, mis on eestlase jaoks v2hemalt v66ras. K6ik uksed tehakse lahti, iga asja peale thank you sir, good day sir, yes sir, sorry sir jnejne. Hull kummardamine ette ja taha igal sammul. Kui olime Agras, Jaypee Palace 5* hotellis, siis tualettruumides oli kohe spets koristaja, kes peale iga inimese k2imist pesi k6ik yle. N2gu oli veel selline, et oleks tahtnud sinuga boksi kaasa tulla tagumikku pyhkima v6i midagi. S88mas olen k2inud peamiselt kallimates kohtades, kuna ei riski syya-juua suvalistest kohtadest, kus sanitaartingimustest pole keegi elu sees kuulnudki.

Rikkust on muidugi Indias ka kyllalt, maailma rikkaimate seas hindusid kyll ja kyll, uhkeid paleesid jne. Teenijad majades on tavalised, harvad pole isiklikud autojuhid jne. Samas seda India vaesemat poolt n2eb oluliselt rohkem t2navapildis, kui modernset. Muidugi eks see oleneb ka linnajaost, kuhu minna. Eile k2isin miskis kohvikus, kus olid pigem sellised j6ukamad noored, kes h2sti riides ja nii.

V6rreldes vaeset kihti ja rikkamat kihti v2limuselt, hakkasin m6tlema nende erinevuste yle v2limuses. Kui k6nnid t2naval ja vaatad vaesemaid, siis nad on ikka koledad inimesed. Mitte ma ei m6tle riietust v6i puhtuse astet, vaid just n2gu ja nii. Siis 95% on neist koledad ja v2ga koledad. Mehed enamasti ka pisikesed ja k6hetud. Samas huvitav on see, et kui suhtled selle kihiga, kes haritud ja j6ukas, siis kohtad p2ris palju kenasid inimesi, nii mehi kui naisi. Eesti tydrukud ytlesid mulle ka, et kui seda kihti vaadata, siis suur osa mehi on ikka kenad. M6tlesin, et huvitav, miks see nii on. Haridustase v6ib kyll m6jutada n2oilmet, ent fyysilist ilu ometi ju mitte. Yks teooria, mis mul tekkis on see, et kuna Indias veel t2nini domineerib vanemate poolt s6lmitud abielu (arranged marriage), siis paari pandi ju ikka alati samast kastist, sama tasemega inimesi. Ja siis kuidagi ilugeenid saidki rikkasse patta. Ma muidugi ei usu, et see t6ele vastab, aga mingi konks peab olema!

Konverents ise oli p2ris okei, minu jaoks tipp oli ikka oma kallite s6pradega kohtumine Eestist - Liisi, Mairi, Kristi, Kaisa, Siim, Kadre, Diana. Ja Triinu, Elina, Triin. Ja muidugi Augusto! P2ris suur eestlaste punt oli meil kohal! Konverentsi l6pus oli p2ris kahju neist lahku minna ning tekkis ka igatsus Eestimaa j2rele.

Vaadates Indiat oskan ka Eestit oluliselt rohkem v22rtustada. Ja samuti ka Yhendemiraate, Dubai on ikka oluliselt arenenum koht kui Delhi n2iteks. Suur v22rtus on ikka teiste yhiskondade n2gemises silmaringi laiendamise m6ttes - n2ha, kuidas elavad inimesed p2evast p2eva mujal ja mis on nende jaoks normaalne. Nii globaalne maailmataju kasvab ikka oluliselt ja hakkad elu vaatama m2rksa teise pilguga.

Nyyd teatud asjaolude t6ttu j22n Indiasse 18. septembrini, et saan siinset elu-olu paremini tundma 6ppida. Hetkel on suht raske ka, kuna olen yksi (kohalikud AIESECi tegelased toeks kyll) ja siinset elu veel t2pselt adumata on yksi keeruline ringi lasta. 88bin hetkel yhe Delhi aiesekkari pere juures, kes mind lahkesti kostitavad. Eestist nad muidugi midagi kuulnud polnud ja siis neid h2mmastasid paljud asjad, nagu temperatuur talvel, p2eva pikkus suvel ja talvel, riigi suurus. Kui kuulsid, et olen originaalselt Tartust, kus vaid 100k inimest, siis naersid, et mis linn see on, meie kvartalis elab juba sama palju. K6ik on siin maailmas ikka suhteline! Kysisid, et kas meil ka Coca-Cola on ja McDonalds. Nende jaoks k6las kauge Eesti nagu mingi ulmeline 22remaa, kus keegi ei tea mitte millestki mitte midagi.

Pildil Taj Mahal, mida k2isin ka oma silmaga kaemas. Proovin netist leida oma kaameriale ka draiverid ja siis India pilte yles panna. K6iksugu kysimused oodatud! J2rgmisel korral veel Indiast.