Bahrein

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et paar kuud tagasi kohtusin Dubais kaasmaalase Märdiga, kes oma perega Lähis-Idas (esmalt Dubais, nüüd Bahreinis) juba mõned aastad elanud. Jutu käigus sain teada, et Bahrein on eestlasele viisavaba ning kui ma viisavahetusele pean sõitma (olen siin paberite järgi endiselt külastaja ja visit viisa aegub iga 60 päeva tagant, mil pean korraks riigist lahkuma, et uut viisat saada), siis saaksin tema juures Bahreinis öömaja ka. Mõeldud tehtud! Jaanuari alguses sai pilet ostetud. Mõned päevad enne väljalendu hakkasin igaks juhuks seda viisavabaduse teemat uurima ning netilehed, mida külastasin, väitsid, et eestlane vajab ikkagi viisat. Võtsin Märdiga ühendust, kes uuris asja omalt poolt ning selgus, et 1st jaanuarist tõepoolest eestlane vajab viisat. Ent kuna Bahreinis korruptsioonist puudu ei ole, siis saab mind ikka sisse smugeldada (kui ei taha läbida ametlikku viisaprotseduuri). Nii ta jõudiski läbi tema tutvuste kohaliku lennujaama direktori lauale faks, mille peamine point oli siis see, et sel ja sel kuupäeval selle ja selle lennuga tuleb maale selline ja selline inimene, keda on vaja kangesti maale sisse lasta.

Sharjah' (Dubai naaberemiraat) lennujaamas kahel korral küsiti, et kus mu Bahreini viisa on, mille peale kostsin, et sihtkohas saan. Kui mõned kuulsid, et mis skeemiga maale tahan saada, pidasid riski liiga suureks, ent mu kõhutunne ütles, et kõik saab korda, mida kinnitati mulle ka Bahreinist. Vahepalaks avastasin, et Sharjah lennujaama duty free poes müüakse ka alkoholi - muidu Sharjah on "kuiv" emiraat (alkohol keelatud) ja kui ntx su autost avastatakse pudel hundijala vett, siis saab osaks deporteerimine. Igatahes, Bahreinis maandudes suunasin sammud passikontrolli. Onu küsis, et kauaks jään ja kus peatun, ning pikema jututa 2-nädala viisa oligi taskus. Märt oli lennujaamas vastas ning järgnevateks päevadeks sai minust ühe äärmiselt toreda ja abivalmi Eesti pere liige. Üle hulga aja sain (regulaarset!) eesti kööki maitsta. Peab mainima, et Eesti söök on ikka kuradima hea!

Järgnevad päevad möödusid Bahreini avastamise tähe all. Esmalt teile ka natuke taustinfot, kes Bahreinist suurt miskit ei tea. Bahrein on saareriik Pärsia lahes (koosneb 33st saarest, neist suurim on peamiseks keskuseks), mille suurus on vaid 2/3 Hiiumaa pindalast, elanikke aga üle 600 000. Sarnaselt emiraatidele ligikaudu pooled elanikkonnast on sisserändajad. Kuna kuningriigil on hea asukoht, on ta mänginud keskset rolli selle piirkonna ajaloos ning olnud tähtis punkt kaubateedel. Ajalugu on Bahreinil oluliselt rohkem kui emiraatidel, ajaloo raamatutes mainitakse seda kohta juba 4000 aastat tagasi. Kes tuttav Sumeri eepose Gilgamesiga, siis Bahrein (ennemuistel ajal tuntud kui Dilmun) oli see koht, kus Gilgames käis kohtumas Ziusudra nimelise mehega, kellele jumalad andsid surematuse. Hilisemal ajal oli Bahrein tuntud oma pärlite poolest (väidetavalt ühed parimad maailmas) ning siin elati sellest kuni Jaapan hakkas kasvatama kultuurpärleid 30ndatel. Bahrein oli esimene koht Lähis-idas, kus avastati naftat. Nafta, maagaas ja eelmainitute töötlemine on täna suurimad sissetulekuallikad. Bahrein on suutnud end ka positsioneerida kui Lähis-Ida finantskeskus (käib kõva konkurents Dubaiga).

Bahreini pealinn on Manama, mis erinevalt Dubaist (mis suuremas osas kasvanud viimase 15 aastaga) on olnud pidevalt olemas. Seetõttu on linnal olema ka oma "vanalinn". See pole küll selline keskaegne ja lossidega, ent vana siiski. Kitsad tänavad, vanad majad, vilgas kauplemine ja äri. Linna peamine souq (turg) asub siin. Neil tänavatel jalutades saab tunda ka linna aurat, hinge, millest Dubais väga puudust tunnen. Vanem linna osa meenutab mulle rohkem Tuneesiat, kui teisi Pärsia lahe riike, mida olen külastanud. Manama uuemad osad on jälle pigem Bur Dubai (Dubai linnaosa) moodi - valged, beežikad, kerges araabialikus stiilis, näevad välja kui 80ndatel ehitatud (või 90ndate alguses). Uus Financial Harbour oma tutikate pilvelõhkujatega on ehitamisjärgus ja kerkib kiiresti. Linna liiklus ja elutempo on võrdlemisi aeglane, pole jubedat kiirustamist kuhugi, aega on. Väiksemaid ummikuid vahest tekib, ent ei midagi ülemäärast. Rohelust saareriigi peal on (ka naturaalset!), ent nagu ikka Lähis-Idas, mitte liiga palju. Haljastusele pole nii palju tähelepanu pööratud kui Dubais. Probleemiks on prügi - prügikaste pole kuigi lihtne leida ning uusimas ja hipimas kaubamajas Seef Mall pole vist ühtegi. Tulemusena viskab rahvas kogu prahi maha, küll odav India päritolu tööjõud koristab. Linnas koristab jah, ent mis oli väga üllatav oli see, et saare lõunaosas, kus kõrb ja pered peavad piknikke, jäetakse ka kogu prügi maha. Sellest tulenevalt on loodus sodi täis. Kui autoga mööda maanteed sõita, siis plastikpraht peegeldab päikese käes.

Inimesed on sõbralikud. Kui tänaval nende poole pööduda, siis seletavad lahkesti. Turul muidugi peab kauplema. Kohalikud on samad altid mässama. Demonstratsioonid, kus lendavad molotovi kokteilid pole haruldased. Minu siinolemise ajal toimus ka üks mäss, mida politsei surus maha pisargaasi ja kummikuulidega. Sageli on mässajad noored 16-18a kutid, kel vist pole muud paremat teha (action!). Valitsuselt nõutakse tasuta elektrit ja vett (Dubai kohalikel ju on!) ning ka kodusid. Valitsus ehitab 3-toalisi maju neile, millega ka vahel rahul polda. Et liiga väikesed, kogu (laiendatud) pere ei mahu sisse. Sarnaselt emiratidele on bahreinid sageli laisad ja ei viitisi kuigi palju rabeleda ja tööd teha. Samas peavad nad ameteid, mida emiratid iial ei võtaks vastu (ntx taksojuhid).

Turisti seisukohast pole Bahreinis kuigi palju vaadata. Nädalavahetusel viis perekond mind tuurile ning sain näha Formel1 rada (paraku vaid väljast, sisse ei tahetud lasta), kohalikku kõrbe ja kaameleid, mereranda (Bahreinis on ilusatest liivastest ujumisrandadest puudus ning põhi kipub olema mudane). Huvitav vaatamisväärtus oli Elupuu (Tree of Life) - üksik suur akaatsiapuu keset kõrbe, kus muid puid ei kasva. Puu pidavat olema ka paar korda vanem, kui muidu sellele liigile ette nähtud. Kahjuks oli puu saanud kannatada inimeste poolt, kes sinna oma initsiaale uuristanud jne. Kõrb oli muidu päris vahva ja seal oli ka väiksemaid mägesid (künkaid), mille otsast oli sai vaadet nautida. Siin ja seal sai kohatud ka naftapumpasid ning igal pool mööda maad jooksid roostekarva raudtorud, mida mööda siis riigi kallis maavara voolab.

Huvitav nähtus Bahreinis on suured alad, mis matmispaikade ja kääbaste all. 5% kogu pindalast on nende all. Siin ja seal võib kohata väljasid, mis pikalt-pikalt on täis väikseid kühme, kääpaid. Ajaloolased arvasid vanasti, et Bahrein oli kui surnuaiasaar, kuhu mandrilt käidi inimesi matmas. Viimasel ajal on hakatud selles teoorias siiski kahtlema ja peetakse tõenäoliseks, et maetuteks on siiski saare enda asukad ja need kääpad tekkinud lihtsalt paari tuhande aasta vältel.

Ära sain käidud ka kohalikus muuseumis, mis oli väga huvitav ja vaatamist jätkus paariks tunniks ning kohalikud Grand Mosque's. See moshee oli avatud kõigile ning sain giidiga tuuri mööda mosheed, kus üksikasjalikult seletati kogu värk lahti. Äärmiselt meeldiv kogemus! Lahkudes anti kaasa islamiteemalist lektüüri ("miks moslem siga ei söö" jne) ning pereema Jane oli mulle enne soovitanud küsida sealt inglisekeelset koraani, mille ma ka sain. Nüüd on ka mul lootust saada valgustatud. Allah akbar!

Hetkel on ka siin talv ning öösel langeb sinna +10 kanti, päeval päikese käes on ikka soe. Mõeldes Eesti külmade peale oleks patt kurta :) Reedel käisime ka mootorpaadiga sõitmas piki kallast, kala püüdmas (üritamas) ning niisama ringi vaatamas. Siis oli tõeline puhkuse tunne küll! Vesi, päike, palmipuud ja ei kuhugi kiiret.

Eile sain kokku ka ameerika päritolu aiesekkari Ericuga, kes juhib AIESECi laiendamist Bahreini. Temaga oli hea muljed vahetada. Käisime koos kohalikus käsitöökeskuses ja õppisime, kuidas palmilehtedest paberi valmistamine käib. Plaan oli, et täna lendan Dubaisse tagasi, ent eile õhtupoolikul sain sms-i, et sorry, visa was rejected. Esimene mõte oli, et no tore! Miks? Kas üldse saan maale tagasi (kogu mu maine vara seal) või peab Eestisse naasma mingit moodi? Täna hommikul sain siis teada põhjuse: nende infosüsteem polnud registreerinud minu riigist lahkumist ning nende andmetel olin endiselt riigis ja seetõttu ei saa ka viisat väljastada. Nende näpuka tõttu kaotasin siis nädala väärtuslikku tööaega.

Tagasi Dubais 30. jaanuar, et Bahreinis olemine pikenes peaaegu nädala võrra. Vaja veel viimased käimata jäänud vaatamisväärsused ära vaadata.