..ehk enne Indiasse minekut tyhjendasin oma kaamera 2ra, et siis imagestationist saate kaeda veel m6ningaid pilte.
India reisist: suurem eesm2rk on AIESEC International Congress, mis toob kokku k6igi 92 liikmesriigi juhatuse, nii ca 500 inimest. Lisaks konverentsile chillin Delhis. Konverents ise toimub Agras, kus asub ntx Taj Mahal.
L2hemalt siis juba septembris.
Ehk siis sain oma India viisa k2tte sohi kaudu ja pileti broneeritud ning lendan ca kolmeks n2dalaks Indiasse. 21sel lendan siit 2ra ja 7ndal septembril tagasi, et siis vahepeal blog ei uuene. Hiljem pajatan ka India kogemustest.
Kuna ma esialgu veel viibin riigis turistiviisa alusel, siis tehniliselt ei saanud ma siin India viisat taotleda - seadus lubab seda ainult kohalikele ja resident visa alusel viibijatele. Lahenduseks oleks olnud siis see, et saadaks mingi kullerfirmaga oma passi ja dokumendid Soome, kus saatkond teenindab ka Eestit. See oleks kaasa toonud kulusid ja teatud m22ral ebakindlust, et uurisin alternatiivi. Kuna siin riigis on k6ik tutvuste peal, siis sain teada, et yhe AIESECi liikme isa on siis tutvustega mees. Ja nii saigi tema kaudu mu paberid siiski siin sisse antud ja sain ka viisa k2tte. Selline "korruptsioon" ja tutvuste 2rakasutamine on siin tavaline.
Eile k2isin lennujaamas uut traineed vastu v6tmas Egiptusest - oli omajagu huvitav n2ha uut n2gu, kes hakkab siia igap2eva ellu integreeruma. Tal esimene kord elus yldse kodumaalt v2ljas olla. Hiljem l2ksime pundiga yhte shiisha kohta, mis mul kodu l2histel. Naistele on seal shiisha tasuta, seep2rast tahavad nad ikka sinna minna. Yks kohalik kysis mu k2est, et mis on mu jaoks olnud siin k6ige ebatavalisemad asjad, mida olen kohanud ja mis igap2evaelus tundub kummaline. Hakkasin m6tlema, et tegelt olen suht l6imunud juba Dubaisse, et otseselt kummaline nagu ei tundugi midagi enam. K6igega enamv2hem harjunud. Ka kliimaga - 6nneks on 6huniiskus siin viimasel ajal madalam ja yldse ilmad hakanud paranema.
Paljud, kes Aasia riikidesse l2hevad, r22givad, et kohalikud s6na otseses m6ttes j6llitavad ja see on nende meelest okei. Dubai on v2ga rahvusvaheline, siin on inimesi igast maailma otsast ja keegi t2navapildis t2helepanu ei 2rata. Blond ja sinisilmne nagu ma olen, ei kergita kellegi kulmu. Mida v6ib kyll t2heldada, et kui l2hen kuskile oma naissoost tiimikaaslastega jala ning m88da s6idab mingi buss t2is hindu mehi, siis neid vahitakse kyll pingsalt. Samuti rannas, kus eurooplased bikiinides on, v6ib kohata hindu mehi, kes seal suurima heameelega vahivad naisi. Rannas v6ib kohata palju kohalikke, kes ujuvad t-s2rk seljas ja pikad pyksid jalas. Palja keha n2itamine pole nagu siin kultuuris teema. T2na kontoris oli meil arutelu saunast - osa v6ttis ka Pakistani tyyp Ali, kes tegi suuri silmi, kui kuulis, et seal paljalt k2iakse. "You white people are strange! No shame!" J2rgnes pikk diskussioon kultuuride yle ja j6udsime kenasti konsensusele, et ykski kultuur pole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt kultuur.
Vist pole r22kinud ka sellest, kuidas siin v2ikepoodlus elab. K6ikv6imalike elumajade esimesed korrused on k6ik t2is v2ikeseid 2risid. Eurooplase silma jaoks ikka suht kahtlased ja ei 2rata yldse usaldust, aga ju siis 2ri ikka kasumit toob. Toidupoed, pesumajad, suveniirikauplused, riidepoed, v2ikesed puhvet-restoranid. Naljakas on see, et iga v2ike urgaspood kutsub ka end supermarketiks. Teiseks on siin headeks myygiargumentideks v6i reklaaminippideks euroopale v6i ameerikale viitamine, mis justkui n2itaks kvaliteeti. Dubai yks kalleimaid (ja v2idetavalt parimaid) ylikoole on American University in Dubai. V6ib kohata prillipoode European Optics, German specs jne. British Hospital. American Clinic. Jne, selliseid n2iteid kohtab v2ga palju. Mulle tundub see pigem naljakas, usaldusv22rsust kyll ei t6sta.
Nagu paljud teist on kuulnud, siis alla 30a vallalised naised v2ga kergelt siia viisasid ei saa, kuna kardetakse, et hakkavad prostituutideks. Kummutan v2ite, et vastav kategooria ei saa yldse viisat, saab kyll, lihtsalt keerulisem. Ja kui viisa v2ljastatakse siinse ettev6tte poolt, pole vapshe probleemi. Siin on viisadega nii, et kogu viisaprotsess aetakse korda siit, v2ljaspoolt tulija ei pea muud tegema enamasti kui oma passikoopia saatma. Tavaline visit visa maksab septembrist alates kylalistele 600 dirhami, free zone firmadele kallim veelgi, ca 1000 vist. Free zone firmad saavad kiiremini k6ik viisad protsessitud (5 t88p2eva), kuid on sellev6rra kallimad. V2ljaspool free zone viisa ajamine v6ib v6tta ikka p2ris kaua. Igatahes tahtsin jutuga j6uda siia, et oletatavasti peaks siin riigis olema siis palju vene soost prostituute. Mina neid eriti kohanud pole (eks ma liigun valedes piirkondades ka), kyll aga suht sagedasti v6ib n2ha filipiinidelt p2rit prostituute. Koledad, peaks mainima.
M6ned on mult kysinud t88 kohta, et kuidas siin 2rikliima on ja kuidas l2heb - sellest r22giks pigem septembri l6pus-oktoobris, kui mul endal pilt selgem ja kogemusi siin rohkem. Seni olen teinud v2he kohtumisi. Kyll on siin see asi Eestiga v6rreldes mugavam, et ettev6tete suurus on oluliselt suurem - siin on palju globaalseid firmasid. Paljudel on Dubais nende Middle East peakontor ka. Esmasp2eval kohtusin ntx sellise firma nagu i-Mate global human resources manageriga. See oli yks laheda aktsendiga (nagu iirlased ikka) t2di, kes oli pakkumisest v2ga huvitet ja tahtis tulev n2dal uuesti kohtuda, ent ma paraku s6idus ja eks siis septembris t88tab selle teemaga edasi.
H2sti. Inshallah j2tkan septembri alguses. Eks kirjutage kuidas teil l2heb ja muidugi kui kysimusi millegi kohta, siis laske tulla. Mulle saab helistada ja s6numdada ka: +971502252608.
Ahjaa, esimese PR v2rgi tegin ka 2ra ja artikkel AIESECi tegemistest ilmus yhes kohalikus lehes: http://www.godubai.com/gulftoday/article.asp?AID=37&Section=Home. Artikkel sisaldab kyll faktivigu ja ei anna t2pset pilte (work training program ja international traineeship program on ikka suht erinevad teemad.
T2na sai t2is kuu aega Dubais olemist. Kuu iseenesest pole v2ga pikk aeg, aga kuna uusi elamusi ja kogemusi on niiv6rd palju, tundub, et oleksin siin hoopis kauem olnud. Kuu on olnud integreerumiseks suht piisav aeg, esimene kultuurishokist tingitud stress on m88das ja tunnen end kindlamalt. Kodumaa igatsus on vahel peal kyll, kus k6ik harjumusp2rane, kus s6brad ja pere ning kus orienteerun nagu ise tahan. Muidugi see on tingitud ka sellest, et inimestel on yldiselt raske oma mugavustsoonist v2ljuda. Eks mu mugavustsoon laieneb iga p2evaga ja see on osa arengust, mida v2lisriigis elamine pakub. Teine asi, mida olen m2rganud on see, et dialoog iseendaga, sisemine m6tiskelu intensiivistub m2rgatavalt. M6tlen oluliselt rohkem oma identiteedi ja v22rtuste peale kui varem, kus igap2eva toimetuste keskel selleks harva aega v6etakse. Olen palju kordi kuulnud inimesi, kes AIESECi kaudu pikemalt aega v2lisriigis elanud-t88tanud, r22kimas, kuidas see kogemus on aitanud neid paremini m6ista iseennast - mida nad elult tahavad, mis on neile oluline. Et sinus olevad karakteristikud joonistuvad j6ulisemalt v2lja. Eks n2is, kas muutun mingis suunas. Ma olen siin olnud alles kuu aega muidugi, et 11/12 teekonnast on veel ees.
N2dalavahetusel k2isin koos AIESECi inimestega yhel heategevusyritusel. 12 august oli rahvusvaheline noortep2ev ja siis sellega seoses k2isime haiglas v2ikeste lastega (osad suisa beebid) m2ngimas ja neid l6bustamas. P2ris pull yritus oli (vastavad pildid ka yleval mu imagestation saidis). Kohal oli ka ajakirjandus ning yks ajakirjanik intervjueeris mind, et mis v2rk ja miks me seal oleme. Riigist "Estonia" polnud ta midagi kuulnud ja kui kysis, et "how do you spell it", viitasin oma welcometoestonia t-s2rgile. Igatahes sain ajakirjanikule heale jutule, v6ttis mult kontaktid. Eile helistas ja t2na tuli meile kontorisse ning homme ilmub ajalehes lugu AIESECi tegemistest siin. Huviga ootan, mis ta artiklisse siis l6puks kokku kirjutab.
Peale laste yritust k2isime suurema pundiga veel vene restos s88mas ja siis randa. Vesi endiselt kuum, aga siiski m6nus. Teel randa helistas mulle Liisi - olin yllatusest suht tumm ja ei osanud suurt midagi r22kida, k6neminut kallis ka :) Aga positiivse laengu sain siiski :) Pidasin ka koosolekut kahe kohaliku neiuga, et mida Indiasse konverentsile (kui k6ik l2heb 6nneks, lendan 21sel augustil Indiasse kolmeks n2dalaks) kaasa v6tta, et esindada seal yhendemiraate. Laenan ka selleks puhuks kandoora - valge yrp, mida mehed kannavad. Nalja hakkab saama.
Panen yles ka uusi pilte. Pildil koos minuga Kanika (tydruk, kellega t88tan koos ehk LCVPICX) ja random beebi haiglast.
T2na n2en esimest korda pilves ilma. Temperatuurile jne see erilist m6ju ei avalda. Hall taevas on suht sarnane siinsele sinisele taevale, mis on h2gune nagunii, et erilist vahet pole.
Yleeile avanes v6imalus syya l6unat yhe Pakistani pere juures - kohalik AIESECi liige kutsus. Pakistanidel on ka kombeks kylalised kurguni t2is toita. S6ime loomalihapraadi seenekastmes, kana, mingit aedvilja hautist (vyrtsine), riisi ja ahjukartuleid. hiljem veel juurde j22tist ja shokolaadi. k6ht oli nii t2is, et 6htul ka syya ei tahtnud. tyyp, kelle juures k2isime, kirjutas oma blogis sama yrituse kohta muuhulgas nii:
"well despite the food being so good Nadine and Chico hardly ate, were as Peep, Deepak and me being the men stuffed are selves and then we also had space for some ice cream. deepaks term was just over so it was also the perfect timing for me to invite the MC over lunch. PEEP would be the perfect guest in a pakistani family cuase he really stuffed him self and that how pakistanis like it when there guests stuff them selves to death all in all i had a gr8 time today not to forget the lunch."
t2nu sellele, et k2itusin kui hea kylaline ehk ahmisin end t2is, lubas mind varsti j2lle l6unale kutsuda. yah man! peaks tutvuma rohkemate pakistanlastega ;) s88k oli t6esti hea! Pakistan ise pidi olema t2ielik kolmanda maailma riik, nagu Ali (meie v66rustaja) r22kis. Ja noortel pole seal midagi teha. Ja turistidele ohtlik. K6ik pidid massiliselt kanepit suitsetama p2evad l2bi, puberteetidest vanade 2ttideni v2lja. Ja pilves peaga roolis olema. Kui politsei n2eb kedagi roolis suitsetamas, siis ca 30 kroonisest pistisest piisab, et s6itu j2tkata. Kanep seal h2sti odav kuna naabermaa Afganistan maailma suurim kanepitootja. Ca pool kilo maksab seal meie rahas 70 eeku.
Eile oli mul v6imalus ca 2 tundi juttu puhuda nelja kohaliku araabia neiuga - sai korraldatud vastav kohtumine AIESECi poolt, et ma 6piksin tundma rohkem siinsete naiste olukorda. Hakkan nimelt varsti myyma Mahaara nimelist projekti, mille kaudu siinsed neiud l2heksid v2lispraktikale kuni aastaks, eesm2rgiga suurendada kultuuridevahelist m6istmist (maailmas on palju v22ritim6istmist just mosleminaiste kohapealt) ja anda siinsetele naistele rahvusvahelist t88kogemust. Niisiis.
Kui veel nii 10-15 aastat tagasi oli naiste koht kodus ja asi aamen, siis see on suht paljuski muutunud. Ligikaudu pooled neiud saavad ise valida, mida nad n2iteks ylikoolis 6ppida tahaksid ja millises ylikoolis. Yha sagenev on ka see, et minnakse 6ppima v2lismaale ylikooli. V2lismaale minekuga on kyll seotud teatud tingimused, mis peavad olema t2idetud. Selle laadseid probleeme kogeb siin AIESEC igap2evaselt. Esiteks peavad naised saama loa oma isalt. Teinekord ka vanemad vennad m2ngivad loa saamisel olulist rolli, kuna m6jutavad isa. Esmat2htis on vanematele tytarde turvalisus, seega eelistatud on variandid, kus tydrukud reisivad gruppides koos saatjaga. N2iteks k2is mingi grupp tydrukuid Shotimaal keelelaagris, ent kui avastasid, et motellis, kus nad olid, polnud eraldi turvameest ja tubades polnud telefone, siis ei peatunud seal, kuna polnud piisavalt turvaline. Ja et yldse vanemad lubaksid v2lisreisile, siis peaks reisi taga viibima mingi autoriteet, mingi kohalik sheik v6i ministeerium vms. See lisab usaldusv22rsust, et k6ik on korras ja k6ige eest hoolitsetakse. Kardetakse ka rynnakuid usu baasil, et NY ja londoni syndmused on pannud valgeid inimesi moslemeid vihkama. Kui tytarlaps l2heb v2lismaale ylikooli, siis eelistatakse kindlasti, et ta elaks tydrukute yhikas. Oma last reeglina usaldatakse (muidu ei lubatakski v2lismaale), aga kardetakse, et kas v2liskeskkond m6jutab v6i siis lihtsalt keegi tuleb teeb liiga. Eriti ei soosita USAsse minekut (meil Salaam programm just sinna inimesi saadabki, ent v2ga palju oli kandidaate, keda vanemad ei lubanud hiljem). Igatahes, et tydruk saaks loa minna, peab terve hunnik kriteeriume olema enne t2idetud ja neiu peab ise ka olema aktiivne oma isa veenma. Poistel on kergem ja ca vanusest 23-24 j6uavad ikka, kus nad enam luba ei pea kysima, siis asi pigem informeerimises.
T2nap2eval on ka sagedane, et neiu saab ise abikaasat valida. St koraan kirjutab, et naist ei tohigi abiellu sundida - see on illegaalne (kuigi juhtub ikka), ent pigem pean silmas seda, et tydruk lihtsalt ei oota, kuni vanemad pakuvad yht v6i teist meest, vaid saab ka ise teha ettepaneku, et sellega v6iks, mis te arvate. Ilma pere n6usolekuta ei toimu reeglina midagi. Osades peredes igast kysimustes l6plikku s6na omab hoopis vanaisa, kui pere k6ige vanem mees. Et seda korraldust paremini m6ista, tuleb aru saada, et siin yhiskonnas v2ikseim lyli on perekond, mitte indiviid, nagu meil. K6ik otsused tuleb langetada l2htuvalt sellest, mis on parim perekonnale. Seep2rast ei saagi yksi otsuseid teha. Need neiud, kellega ma r22kisin, suhtusid sellesse v2ga positiivselt. Et nii hea, kui yks suur pere. Ja tundsid kahetsust, et yha enam elavad pered omaette, st vanaemast-vanaisast eraldi, nii tore oli, kui k6ik koos. Reedeti pidi kyll pere kokku saama. Kui vanemad teevad mingi otsuse laste eest (kas abikaasa valikul v6i muus kysimuses), siis enamasti on lapsed sellega p2ri - kuna "nemad on vanemad ja teavad, mis on mulle parim". Meie yhiskonnale on seda raske m6ista muidugi, kuid nemad on sellises keskkonnas kasvanud ja ei paistnud kuskilt v2lja, et nad k6hkleks selles korralduses. See, et vanemad inimesed teavad asju paremini, on nende jaoks ilmselge ja ainu6ige ning nad ei vaidle vastu ning ei frustreeru. See ei t2henda, et neil endal poleks yldse voli midagi teha, absoluutselt mitte. Yha enam naisi t88tab (yle 50%) ja stereotyyp naisest kui koduhoidjast kaob yha enam. Ja naised ei t88ta reeglina koristajate, myyjate ja 6mblejatena (selleks on piisavalt odavat t88j6udu aasiast, kuigi on ka araabe), vaid pigem kontorit88listena ikka. Ja 6petajatena, med6dedena jne. Yha t6usev elukallidus sunnib ka rohkem peresid naisi t88le saatma. Varsti on tulemas k2ibemaks, mis kohalike seas muret valmistab. Naise t88l k2imine siiski kuigi palju s6ltub tema abikaasast ja tolle konservatiivsusest/progressiivsusest ning rikkusest. Muide, need neiud, kellega r22kisin, r22kisin t6eliselt head inglise keelt. See pidi olema v2ga levinud.
Kysisin ka nende mustade yrpide ja pear2ttide kohta. Must v2rv ei t2hendavat midagi, lihtsalt see on iidsest ajast p2rit traditsioon, kui muud v2rvi riiet siinkandis polnud eriti saada. Lisaks ei paista must riie l2bi ka siis, kui on m2rg. Naised kannavad h6lste seet6ttu, et koraan r22gib, et naisi ei tohiks hinnata nende v2limuse, vaid sisemise ilu j2rgi. Et see kaitseb naisi. Ja samuti hoiab 2ra ahvatlust, et ykski mees ei himustaks teise mehe naist. Kuna ei n2e keha, siis pole ka ahvatlust. Juuste katmine on sama teema. Kysisin, mis juhtuks, kui ma n2eks nende juukseid ja mis h6lsti all on (ei, nad polnud paljad, all paistsid k6igil teksad jne) - "ei midagi", k6las vastus. Ja r22kisid juhtumeid, kus kogemata kodus k2inud ilma ringi, teadmata, et kylalised on v6i siis tuul r2ti peast viinud jne. Tunded abielus ei reeglina ei loe (kuigi on ka armastusabielusid, aga v2he). V6ib juhtuda ka nii, et kui armastad kedagi, ent ei abiellu temaga. Siin abielu loomisel on k6ige olulisem jagatud v22rtused ja maailmavaade (ehk r22givad, et tunded tulevad-l2hevad, vaated j22vad) ja perekondlik taust. Taust n2itab k2tte varalise j6ukuse (abielluvad a la samast klassist pered, vaesem tahab muidugi rikkamat) ja samuti v22rtushinnagud, kuidas see pere oma lapsi on kasvatanud, mis on neile oluline jne. Abielludes naine liitub oma mehe perega, et siis on oluline, et eluviis ja vaated oleks sarnased. See nagu pikaajaline strateegia abielu kestmiseks. Kuigi lahutusi on siin riigis ka.
Yldyldiselt dikteerib kogu naiste rolli ja yleyldist yhiskonnakorraldust siin islam. Islam kui religioon pole ainult usk jumalasse, vaid eluviis. Islamit ja kombeid 6pivad tydrukud enamjaolt perekonnalt, teisi j2rgides. M6ned ka algkoolis (on selliseid islamikoole). Nende jaoks on ilmselge, et k6ik usuvad jumalat. Ole sa kristlane vms, see on suva, aga k6ik inimesed on usklikud. Kui ma ytlesin neile, et "i'm not religious", siis s6na otseses m6ttes v6is n2gudelt n2ha k6ige siiramat h2mmingut. Neil j2id s6nad kurku kinni, nad polnud midagi sellist kunagi kuulnud ega tulnud selle pealegi, et keegi v6iks mitte uskuda jumalat. "You don't believe in god?", kysisid yle. Raputasin pead. Vaikus. "So how do you know what's wrong and what's right?" Nende jaoks religioon h6lmab ka kogu v22rtuste ja p6him6tete kogumit ja keegi, kes ei usu, on siis t2iesti p6him6tetu inimene. Nende jaoks see, et austa oma ema ja 2ra tee kuritegusid, tuleneb religioonist. Seletasin siis neile natuke, et eetika ja moraal ei pea olema seotud jumalaga ja austan ikka oma perekonda ja ei tee teistele halba jne. Natuke rahunesid, et mulle tundus, et aru nad minust kyll ei saanud. Selline lugu.
Ootan j2rgmist kohtumist, et saada rohkem teada araabia kultuurist.
Pildil tavaline vaade l6pmata hulgast ehitustest.
Salvestasin eile ja t2na m6ned videod ka, mida saate tsekata. Ei midagi erilist, a heidab kerge pilgu mu koju ja kontorisse ja n2itab mu tiimikaaslasi. Videod leiate siit: http://www.mk.ee/~peep/dubai
(mul on seal vaid 60 mega ruumi, pean leidma mingi veebiruumi, kus videosid hoida, k6ik ei mahtunud 2ra).
Hakkasin kasutama t88le minekuks spetsiaalset bussiteenust (videos ka n2ha). Iga hommik s6idab mu maja ette, viib t88le ja p2rast toob koju ka. Mugav nagu takso. Maksab 230 dirhami kuus. Kui helistasin mingile tyybile, kellelt tellisin seda, siis ytles mulle hinnaks 250. Mulle oli 8eldud, et hind on 230 ja siis avaldasin ka oma imestust hinna yle. Tyyp hinda alla ei lasnud. Seepeale v6tsin yhendust tuttava hinduga, kellele kurtsin muret. Too helistas ise siis. Seepeale sain k6ne bussimehelt j2lle, et okei, hind on 230 ja siis t6i mingi tobeda p6hjuse, miks enne hind suurem oli, et end vabandada. Igatahes nyyd k6ik korras ja t88l k2imine mugav.
Hommikul teatas pere, kelle juures elan, et proua ootab last. Ja kutsuti kooki s88ma. M2rtsis peaks laps ilmavalgust n2gema. Hindudel on kombeks s6ita Indiasse synnitama, kui rahakott lubab. Usutavasti ka tema. Eks n2is.
6htutest r22kides, siis mis siin on v2ga erinev Eestist on see, et 6htul hilja on linn inimesi paksult t2is. Kell 22, 23, 24 - poed rahvast t2is, t2navatel perekonnad, elu t2iega k2ib. N2dalavahetustel veel eriti, siis minnakse kylla, on v2ga tavaline, et 6htus88k algab ntx kell 23.
P2ike loojub siin maal nii kella 20 ringis (see ei muutu eriti aasta jooksul), ent kuigi temperatuur langeb, siis 6huniiskus t6useb oluliselt - ja t6en2osus, et higistad k6ik riided l2bi, on sama suur v6i suurem.
2rilisest elust on siin selline huvitav n2htus nagu islami pank. islami pangad on 2riettev6tted, aga v6rreldes tavaliste kommertspankadega on see peamine erinevus, et puudub intress. ehk raha ei teeni kontol intressi, aga samuti v6etud laenud on intressivabad. seda siis seet6ttu, et koraan keelab selle 2ra, antud laenu pealt teenimine on patt. kui eestis oleks m6ni selline, siis vist teaks, kust eluasemelaenu v6taks.
Pildil olen koos Sherifiga, kellega tutvusin kevadel Poolas.
Elu edeneb, l6imun yha enam siinsesse elustikku ja tunnen end kindlamalt. Tappev palavus ja niiskus (yle 90% 6huniiskus pole siin ebatavaline) teevad liiga, ent vaikselt tuleb leppimine sellega ja enam ei frustreeru nii palju. K2isin kahel 2rikohtumisel (Motorola ja TNS) ylikonnastatult, kuna olen sunnitud kasutama yhistransporti, siis bussi oodates higistasin niipalju, nagu oleks dushi all. yle n2o voolasid piisad v2hemalt sama tihedalt. Muidu 2riliselt poolelt seni kogemus meeldiv, kuigi pole t2isk2iku veel sisse saanud. Sel n2dalal alustan
kontaktideloomise maratoni ja pyyan kokku leppida v6imalikult palju myygikohtumisi. Ootan kohtumisi suht suure huviga, kuna mulle on siin ikka r22gitud, kui huvitavate inimestega saab kokku puutuda ja kuidas see kogemus k6ik rikastav on. Siinne 2rikliima on ka h2sti mitmekylgne - kuna see riik on 'expatriate country' ehk siis koosneb peamiselt sisser2nnanutest - siis ka 2riinimesed on mikstuur oma koduriigi 2rikultuurist ja "dubai" kultuuri segu.
N2dalavahetus j2lle m88das. Neljap2eval oli suur pidu Sherifi pool (tuttav, keda tundsin enne siia kolimist juba), kus ca 40 inimest oli kohal. Muusika, tants, shisha, sn2kid, alkohol. Peol kohtusin ka kahe leedu chikiga, yks neist elab siin ja teine oli esimesel kylas. Pidu oli igatahes v2ga chill. Kohtusin mitmete uute lahedate inimestega, kellega teinekord hea yhendust v6tta. Peo pildid panen ka t2na yles. Peol oli teema "be creative", igaks juhuks haarasin oma paruka kaasa, et v2hemalt mingigi stiil oleks, kui tarvis - aga n2e, olin ainus. Reedel oli ka mingi pidu, aga olin suht v2sinud ja sinna ei viitsinud minna enam. Eile 6htul k2isime ca 10 inimesega v2ljas shishat suitsetamas. Shisha suitsetamine on siin nagu meie m6istes v2lja 6lut jooma v6i dringile minemine. Et lihtsalt selline tegevus mida teha sotsialiseerumise ajal. Shisha maksab s6ltuvalt kohast 10-20 dirhami (eks leiab ka kuskilt odavamat ja kallimat, aga enamasti on selline
hinnatase). Yks shisha kestab kogu 6htu, et nagu yhekordne soetamine. Ainult sytt peab vahetama iga teatud aja tagant.
Kuidas pidudele alkohol tuleb? Kaks varianti. Esimene on see, et kui kellelgi tuleb tuttav Dubaisse, palutakse lennujaama tax-free poest osta, sealt saab ja on odav ka. Teine variant on see, et kel on siin resident visa, saab taotleda alkoholiostu litsentsi. See maksab 500 dirhami aastas ja siis spets poodidest saab selle eest osta alkot. Kast 6lut (24 pdl) pidi maksma 90 dirhami = 315 eeku.
Liiklus on siin kreisi ja jubetihe. Ja k6ik signaalitavad pidevalt. Iga v2ikse asja peale. Ja muidugi iga m88das6itev takso signaalitab, sageli aeglustab k2iku ka. Taksofirmasid on mitu, k6ik on riigifirmad ja sama kallid. Libataksosid leiab ka ohtralt, mis s6idavad poole hinnaga v6i nii. Enne sisseastumist tuleb hind sihtpunkti kokku leppida. Suht sageli poodide v6i bussipeatuste juures tulevad tyybid juurde ja kysivad 'need a car lift?'.
Tee kysimine. Reegel nr 1 on see, et 2ra kysi teed hindudelt. Suure t6en2osusega juhatavad nad sind kuhugi t2iesti suvasse kohta. Kui kysida viielt j2rjestikult inimeselt teed mingisse kohta, saad 5 erinevat vastust. Miks? Neile kas pakub l6bu turistide lollitamine v6i siis usuvad t6esti, et see asi asub seal v6i m6ni r22gib t6tt ka. Yks AIESECi praktikant tegi testi, et kysis vastutulejalt, et 'excuse me, where is the mickey mouse house?' ja too seletas v2ga t2pselt, et mine otse, siis vasakule, 200 m edasi ja rohelise maja taga ongi. Tuleb osta kaart. Sama kehtib India puhul, seal t6n2oliselt veelgi enam.
Mis veel mulle kummaline tundub, on siin meestevaheline s6pruse n2itamine. T2iesti tavaline vaatepilt on see, et mehed k6nnivad kas k2est kinni v6i siis hoiavad s6rmedest kinni v6i jalutavad kaelakuti. Mingit homo varjundit sel pole. Araabia mehed, kes head s6brad, puudutavad kohtumisel teineteise nina. Mitte s6rmega, vaid panevad ninad kokku korraks.
Vot. Minu t88kohast ka. Kontor asub Dubai Knowledge villages (KV). See on selline omaette freezone, suhteliselt suur kompleks ja p6him6tteliselt t2iesti uus. KV loodi, et arendada haridus- ja teadustegevust siin emiraadis, et arendada Dubaist arvestatav haridus- ja innovatsioonikeskus. Seega asuvad KV-s igasugused teadusasutused, ylikoolid, hariduslikud organisatsioonid (mida m6nes m6ttes siis ka AIESEC on) jne. Ka firmad, kes tegelevad teadus2riga. Ylikoolide jaoks kyll ehitatakse juba uut tsooni Academic Village ja enamus ylikoole pidid kolima j2rgmisest sygisest sinna ja siis KV keskendub rohkem teadusele ja nii, alles j22vad ylikoolid, mis tegelevad ka siin teaduse loomisega. Kel rohkem huvi, loe www.kv.ae. Lisatud pilt ka sellest kompleksist.
Tsaupakaa.
Eile oli siin viimase 6 aasta kuumarekord, kui temperatuur kyyndis yle 50 kraadi. Ilmaennustus r22gib, et k6rvetav kuumus kestab veel 2 kuud, siis hakkab tasapisi langema. Iial enam ei kaeba ma Eesti kliima yle.
Saudi kuningas suri - ent siin mingit erilist k2ra pole t2heldanud. Ametlikult on nyyd 7 p2eva leinamist, lipud pooles vardas. Eelmine detsember suri siinne riigipea sheik Zayed, siis oli leina t2histamine suur. Riigiasutused ei t88tanud 40 p2eva, tavafirmad 3 p2eva. Politsei oli veel inimesi t88lt j6uga 2ra ajanud, kes siiski yritasid t88le minna. Eile siin k2isid ka k6lakad, et kas tuleb lein ja vabad p2evad, ent ei muffigi.
Naistest. Kuna suurema osa rahvastikust moodustavad hindud ja pakistanlased, esmalt neist. Kahjuks pole midagi head 8elda. Minu kui eestlase silmale pole seni mitte yhtegi(!) t6esti ilusat nende rahvaste esindajat silma j22nud. M6ned yksikud enam-v2hem. Yldjuhul on kogu see rahvas minu silmade jaoks pigem inetu, kui tohib nii 8elda. T2naval, poodides jne rahvamassid ei ole ilusad inimesed. Eile poes veel meelega vaatasin selle pilguga ringi. Usun, et sama kehtib ka meeste kohta. V2hemalt pooled hindumehed kannavad vuntse. Eks vist silm harjub k6igega, aga seni erilist atraktsiooni pole n2inud. Kohalike araabia naiste kohta on raske 8elda, kuna suurem osa neist katab kas juukseid (ainult n2gu n2ha) v6i kogu n2gu. Yhte v2ga ilusa n2oga tytarlast olen kohanud kyll (see, kelle juures 6htus88gil k2isin). Yldiselt araabia naistel on suured ja sygavad silmad ja nad tunduvad olevat kenamad kui hindud. Samas on seda raske hinnata, kuna nagu ma ytlesin, on nad kaetud ja tervikpilt j22b saamata. Minul kui valgel pole siin lootustki midagi nende rahvastega arendada, kuna rass, rahvus ja usk on valed ning noored yldse enne abielu semmida ei tohi ametlikult enivei. Hyvasti unistus sheigi tytrest. Teine tera on aga Liibanonlased. Liibanon on yks modernsemaid ja l22nelikumaid araabia riike. L6viosa araabia muusika popstaaridest ja nii tulevad sealt. Muusikavideod on v2ga seksikad, naised nappides r6ivastes jne. Seal k2ivadki naised v2ga seksikalt riides, on tuntud oma keha- ja n2oilu poolest. Ning silmad ja juuksed. Ehk siis Liibanoni naised on nagu k6ige kuumem s6na siinkandis. Liibanoni naiste ilust on kirjutanud muuseas ka Paulo Coelho (ntx raamatus "Viies m2gi"). Ja neid v6ib kohata ka Dubais - mitte kyll massiliselt. Teine konks on aga see, et nad on hirmsasti glamuuri ja rikkuse peal v2ljas. Raha teeb mehest mehe, muud atribuudid on teisej2rgulised. V2hemalt Dubais. Aga see Dubaile yldse omane - k6ik r22givad, et Dubai rikub inimesed 2ra. Siin on k6ik nii hullult v2lisele s2rale ja rahale orienteeritud. Inimest hinnatakse selle j2rgi, kuidas ta riides on. 2rikohtumistel m66detakse inimesi jalatallast pealaeni - riietus peab olema laitmatu, ei yhtegi kortsu, lahtist kingapaela v6i muud pisiasja. Muidu sind ei hinnata. On h2mmastav kui v2ga erineb inimeste suhtumine sinusse s6ltuvalt sellest, mis sul seljas on. Ja siis muidugi kui palju sa teenid, mis auto sul on jne. Araablastel veel see, et mis perest sa p2rit oled - sinu isiksus v6i saavutused omavad marginaalset t2hendust. Igatahes mind ajab selline lahterdamine ja poosetamine iiveldama. Samas, et l2bi lyya, pean kohanema keskkonnaga ja v2hemalt 2rikohtumistel andma oma parima, et saada teiste heakskiit. Muidu ei v6eta mind t6siselt. Sellest kyljest igatsen ka Eestit, kus on asjad hoopis paremini.
Religioonist ka natuke. Nagu enamik teist vast teab niigi, siis iga p2ev viis korda h6igatakse mosheedest palvusele. Mosheed ymbritsevates neljas tornis ehk minaretis on siis valjuh22ldid, mis kaudu palvelaul kandub yle linna. Palvelaul tuleb kas makilt v6i m6nes kohas ka ehtne tyyp laulab. Araabia keel pole ilus keel, vaid k6lab agressiivselt ja palju kurguh22likuid sees. Ja need palvelaulud on hirmus koledad. Miks kyll ei v6iks olla mingi ilus viisijupp pyhaks lauluks? 6nnetud on inimesed, kes elavad otse moshee vastas, sest esimene palvelaul hakkab kostma juba koidu ajal ning see 2ratab yles (s6num on umbes selline, et "2rgake, palvetada on parem kui magada"). Mosheesid on linnapeal kohutavalt palju. Kuigi ametlikult peaksid nad yksk6ik kuhu pikali viskuma ja palvetama hakkama, kui palvelaul tuleb, siis seda pole n2inud. Kyll on igas suuremas asutuses olemas palveruumid (mehed ja naised eraldi), kuhu siis 5x p2evas saab minna. Minu kodu l2heduses, yle tee on selline palveruum, kuhu saab t2navalt siseneda. Sinna palju inimesi ei mahu, sestap pannakse selle ette veel vaipu, kuhu siis inimesed p6lvili ronivad ja palvetavad. Vot.
J2rgmise korrani.
Hakkasin kasutama Imagestation galeriid - sinna saan uploadida palju kulub. Negatiivne on see, et pilte saavad vaadata ainult registreeritud kasutajad. Lahenduseks on see, et saate kasutada minu kasutajanime. Ehk siis minge:
http://www.imagestation.com
kasutaja: peeplaja
parool: dubai
Sisselogides saate kohe vaadata galeriisid. Kaks portsu pilte on seal nyyd olemas ja j2rgmised tulevad ka sinna. Kysimuste korral p88rduda.
Juhtus siis selline lugu, et s6itsime autoga Motorola kohtumisele. Poolel teel s6itis meile sisse veoauto, kes vahetas rida, aga kuna masin oli nii suur, ei pannud meid t2hele. Keegi viga ei saanud, isegi auto sai vaid kriipida ja m6lkida. Kutsusime kohale politsei. Enne seda oli veoauto juht syy enda peale v6tnud. Tulid kaks araabi, kuulasid seletuse 2ra ja ytlesid meile, et me peaksime ettevaatlikumad olema. Kes on syydi siis, kysisime? Teie! Ja selle peale kohe veomasina juht muutis oma lugu ja ei v6tnud mingit syyd enda peale. Meie autojuht oli yks kohalik aiesekkar, kes hakkas politseiga vaidlema. Politsei ytles talle, sa oled ju moslem, sa ei tohi valetada. Igatahes ei leppinud me syydi olemisega ja siis l2ksime politseijaoskonda. Seal 8eldi me autojuhile, et kas v6tad syy omaks ja maksad 750 dhs trahvi v6i l2hme kohtusse ja maksad mitu korda rohkem. Eks valisime esimese. Oleks keegi meist r22kinud vabalt araabia keelt, oleksime raudselt puhtalt p22senud. Siin see diskrimineerimine on suur. Igatahes selline tore lugu.
Reedel sain kogeda araabia kylalislahkust. Yks Salaam programmi kaudu v2ljaminev tytarlaps kutsus mind ja veel m6ndasid enda poole 6htus88gile. Vastuv6tt oli v2ga viisaks ja uhke. Meid hoiatati ette, et t6n2oliselt lyyakse mehed ja naised eraldi ruumidesse, ent see pere oli liberaalsem ja k6ik olid koos. Naiste juuksed olid kyll r2tiga kaetud, ent n2od n2htaval ja nii. Yks naine oli ka t2iesti vabalt riides meie m6istes. Siin on nii, et abikaasa ytleb, kuidas naine peab riides k2ima. Keskmine araabia mees on h2sti suure omanditundega. On naisi, kes n2itavad ainult silmi, m6nel on kogu n2o eest lapp, et midagi ei n2e. Enamikel on siiski n2gu n2ha, aga juuksed kaetud. Moslemi naisele terek2tt anda ei tohi - kui just tema esimesena ei paku. Meie pundis oli ka yks Peruu tyyp, kes kohe tormas k6iki k2ttpidi teretama, siis naised naeratasid vabandavalt ja ytlesid, et I can't, sorry. Araabia keelt r22kis kogu pere (laiendatud pere siis, ehk rohkem kui 1 pere oli kohal), v2ljaarvatud vanaema. Esmalt kuni ootasime s88gi valmimist, pakuti k6igile vesipiipu (shisha). Kysisin, do all the locals have their own shishas? All the arabs, k6las vastuseks. Araablased on v2ga uhke rahvas ja uhked, et nad araablased on. Piibu k6rvale pakuti kartulikr6psude sarnast sn2kki juustukastmes. Umbes tunni p2rast hakkas s88giorgia pihta. Pastasalat, siis lasagne moodi asi, kus lasagne plaatide asemel olid v2rvilised makaronid, aga t2idis oli nagu sama. V2ga hea kraam. Siis stoovitud oliivilehed riisit2idisega, siis mingid asjad, mis meenutasid keedetud hapukurke. Ja veel mingid pehmed k88giviljad. K6ik maitses imeh2sti. Pakuti grillkana, grillkrevette, loomalihva pihve. K6rvale 10 sorti erinevat mahla. Kogused olid megasuured muidugi. N2itamaks kui h2sti mulle k6ik maitseb, panin 2 taldrikut2it nahka ja olin l6hkemas. Siis perenaine muidugi hakkas peale k2ima, et v6ta veel, v6ta veel. Puiklesin vastu kyll, aga igaks juhuks andsin j2rele ja panin ka kolmanda taldrikut2ie. Tundsin, et hingata on juba raske. See k6ik toimus nagu v2ljas terrassil. Siis l2ksime tuppa. Serveeriti maasikakooki. Suutsin selle kuidagi sisse ajada. Edasi pakuti mingeid minipannkooke meenutavaid pl8nne, mis oli kuivad ja polnud kuigi head. J2rgnes teering - araabia roheline tee. Selle j2rgi tuli ring maroko teed. Ja k6ige l6puks araabia kohvi. Mis ol yllatav, et aaabia kohvi on selline lahja kibe lurr. V2rvuselt nagu tee. Teate kyll, et kui teete h2stih2sti lahja kohvi, siis nagu see musta v2rvi ei l2hegi. Selline oligi. Kogu s88mise kestel siis muidugi suurem jutuajamine. Pereisa r22kis anekdoote. Yks neist oli j2rgmine:
Lennujaam. Rahvas hakkab lennukisse sisenema. Sisenejate hulgas oli ka yks must tytarlaps (ehk neeger). Kohe kui ta oli oma istmele maha potsatanud, hakkas endalt riideid seljast v6tma, kuni oli t2iesti paljas. Stjuardess tuli kysima, et vabandage, miks te riided 2ra v6tsite? Sellep2rast, et kui lennuk alla kukub, hakatakse esimese asjana musta kasti otsima.
Araabia perekonnas on muidu jah mees A ja O. Tema k2sutab k6ike, kuidas naine istuma ja astuma peab, millega lapsed tegelevad jne. Kui naine k2ib ntx ylikoolis ja 6pingute ajal abiellub, siis on sagedane, et mees ei luba enam ylikooli minna. Viimasel ajal on see trend kyll muutumas ja kogu yhiskond moderniseerumas. Kui araabia naised sageli kannavad oma musti yrpe ja katavad n2gu/juukseid, on nad suured shoppajad. Araablased on siin riigis reeglina rikkad. Kaubamajades (mis on sagedasti hiigelsuured ja kus myyakse maailma k6iki suuri br2nde) kallistes riide poodides v6ib v2ga palju kohata araabia naisi. TUleb v2lja, et oma yrpide all kannavad nad v2gagi kalleid ja moekaid riided. Mida siis vist koduseinte vahel n2itavad vaid? Kuuldavasti tohivad naised olla ilma traditsioonilise yrbita perekonna ja l2hedaste s6prade seltskonnas. Araabia naised panevad endale peale ka jubepalju parfyymi, et neid v6ib haista juba kaugelt. Samuti on nende n2od tugevalt meigitud. Isegi kui ainult silmad paistavad yrbi vahelt, on need v2rvitud jne. Lapsed tohivad tegeleda asjadega, mis vanemaid huvitavad v6i mida nad heaks kiidavad. Lapsed suhtuvad sellesse isegi tolerantselt (m6ttek2ik selline, et mu vanemad on elanud kauem, j2relikult targemad ja teavad paremini). Samal p6hjusel aktsepteerivad ka kokkulepitud abielusid. Armastus kui selline pole oluline, vaid hea taust (hea perekond, haridus), mingisugused v22rtused ja nii. Et tunded on m88duvad, aga abielu on igavene, seega peavad teised kriteeriumid aluseks olema. Lahutus on v6rdne patuga, kuigi seadus seda lubab. Mehel tohib olla kuni 4 naist, tingimusel, et j6uab neil ylal pidada. Samas peab kysima ka n6usolekut olemasolevalt naiselt. Kuigi teinekord pidid abielluma ka salaja ja siis teatama, et mul nyyd teine naine ka. Naistel on siin hierarhia - esimene naine on alati k6ige t2htsam, siis teine jne. Samas mees on kohustatud kohtlema k6iki v6rdselt. Sagedasti elab iga naine koos lastega eraldi majades. Ja mees siis yhel p2eval yhes peres, teisel teises jne.
Muidu siin riigis erinevad rahvused omavahel ei suhtle eriti. Araablased hoiavad omaette, britid omaette, hindud eraldi, samuti ameeriklased, pakistanlased jne. Kuigi riik on multikultuurne ja elab siin v2ga palju rahvusi, on nad k6ik omaette kogukondades ja mingit integratsiooni pole. USA moodi "me oleme ameeriklased" v2rki siin pole, seda suuresti seet6ttu, et riik soosib vaid araablasi ja ainult kohalikke araablasi (ntx egiptlased on juba teine teema).
Sellise nimega emiraadis veetsin 3 viimast p2eva. Meil olid tiimip2evad, mis toimusid yhes sealses resordis. Lisaks t88le ja planeerimisele tegelesime ka chillimisega. Resort oli v2ga ilus, kena palmiaed, basseinid, mullivann, rand jne (oodake pilte!). Sai k6vasti ujutud ja elu nauditud. Karm lugu on aga see, et see kliima on siin ikka kohutav. Megapalav on ja 6huniiskus koguaeg 80% juures. Vesi basseinides oli muidugi suht palav ja mingit v2rskendust ei pakkunud. V2rske 6hu kontseptsioon on siin tundmatu. Siis ongi, et istud palava p2ikese all kuumas vees ja 6hku hingata pole. Loomulikult tingib see selle, et eelistad ruumis sees olemist. Meie m6istes p2ikese ja ranna nautimist siin kuigi pikalt teha ei saa, jahedas olemist naudid palju enam. Ei saa aru inimestest, kes siin elavad pikemat aega - kohutav kliima. Eelistan Eestit iga kell. Isegi talv ja sygis tunduvad hetkel nostalgiliselt head.
Kliima tingib ka selle, et siin mitte midagi ei kasva, kui just kunstlikult ei kasta. Dubaist v2lja s6ites sain n2ha ka yleyldiselt maad ja loodust. Loodus on siin selline, et siin polegi midagi. Igav liiv ja tyhi v2li. Autoteed ymbritses tyhermaa, yksikud heinapuhmad siin ja seal. Selles riigis turismi saab teha ainult linnades, mingit looduse nautimist ole. Teine asi, mis Dubaist v2lja s6ites silma j2i oli see, et muu osa riigist on hoopis teistmoodi. Ei ole uhkeid pilvel6hkujaid, klaasmaju ja muid vingeid ehitisi, vaid sellised r22mas ja koledad majad ja lobudikud. Umm Al-Quwaini emiraadil pole naftat ka, et siis vaesust sai n2ha suht palju. Nagu s6da oleks yle k2inud. Linnake, kus olime, oli ikka suht r2pakas ja vastas sellistele stereotyypidele, mida m6nedest filmidest n2ha saab, kui kujutatakse araabiamaade kyla. Probleem oli seal ka s88gikohtadega. Kuna resordis oli s88k liiga kallis, otsisime seda v2ljaspoolt. S88gikohad ymbruses olid ikka v2gagi ebahygieenlised. Haisesid, laudadel toiduj22gid ja parem ei tahtnud vaadata, mis k88gis toimub. Siiski leidsime yhe, kus kannatas istuda ja otsustasime tellida. Pakuti hiina, india ja araabia k88ki. Tellisin nuudleid erineva lihaga, mis Eesti hiinakates on suht head. See, mis ma aga sain, oli selline kr2pp, et syda l2ks pahaks. Toidumyrgitus j2i 6nneks saamata. Edaspidi toitusime yleilmsetes kiirs88gikohtades (KFC, McDonalds, PizzaHut jne).
Yldiselt on mul kohanemine kohaliku toiduga h2sti l2inud, mingeid k6huprobleeme pole esinenud. Vyrtsikat toitu olen v2ltinud. Kohalikud joovad ka siinset kraanivett, ma ise ei julge ja ostan pudelivett. Kui seda osta suurtes kogustes (6x1,5 l), siis on see v2ga odav, nii 3,5 dirhami kokku. Kraanivett olen kasutanud hambapesuks, 6nneks maitse on okei. Olen teinud siin ka uue hulga pilte, mille uuel n2dalal yles panen (hakkan 1. augustist t2isajaga t88le ja saan oma arvuti, seni ligip22s netile kesine olnud, saan ka teie kirjadele paremini vastata). Ja pildistasin ka erinevaid toite ja menyysid (kus toidupildid), et saaksite n2ha, mis road olemas on. Kuna hindude osakaal rahvastikust megasuur, on h2sti palju india s88gikohte olemas. Seni pole ma yhtegi head india toitu saanud (s88davad nad on, aga maitrseained imelikud ja enamasti t2istaimetoit) ja ei arva sellest kuigi palju. India stiilis kana on okei. Araabia toit on parem, samuti on siin h2sti popid kiirtoiduketid.
Autopededele ka midagi. Suur suur enamus siinsetest autodest on Jaapani p2ritolu, enamuses Toyota ja Nissan. J6ukam kontingent s6idab BMWde ja Mercedestega. Siin ja seal uhkemate kohtade juures v6ib m2rgata Porschesid, Ferrarisid ja ka paar Lamborghinit on silma j22nud. Lexus on suht levinud. Kallimate ylikoolide juures pidi luksusautosid olema hulgim, pole veel igale poole sattunud ka.
Oma abielust pajataks ka natuke, kuna see kipub teile ette j22ma. Kooselu sujub rahulikult, saame omavahel l2bi ja teeme syya vaheldumisi. Hea on ka jagada muljeid kellegagi, kes l2bib sama kogemust. AGA. Ma pole temast selles m6ttes teie r66muks v6i kurbuseks huvitatud, minu jaoks liiga igav, konformistlik ja matsakas. Tema intelligentsus ei ole ka k6ige pimestavam. Pole vist ilus oma naisest nii r22kida, aga c'est la vie. Kohalikud praktikandid teevad siin panuseid, et kas meist saab p2ris paar enne kui aasta l2bi saab v6i mitte. Palju 6nne neile. Nii m6nedki on kysinud, et milline mu abikaasa v2lja n2b. Pilt, mis selles postituses on, sisaldab ka teda ehk siis istub mu k6rval.
Minu tiim on muidu 3 inimest, lisaks tsehhi plikale veel yks saksa neiu (kes on president). Ses suhtes on hea ja m6nus, et v2ike tiim. Samas t88d on sellev6rra rohkem. Kogu 2rikliima on siin v2ga v2ljakutsuv, aga pajatan sellest l2hemalt kui olen omal nahal rohkem kogenud. T2na mul ees esimene 2rikohtumine Motorolaga, kes hetkel siin suurim partner meil. Tiimip2evadel oli esimene t6sisem vaidlus ka. T88p2evade osas, mida oli hetkel 6 ja millega ma n6us polnud. Siis oli vaidlus, kus ma yksi kolme vastu (kolmandaks siis praegune president Deepak, Indialane, h2sti lahe ja tark tyyp muidu). Siis abikaasa valmistaski mulle pettumuse, kus ta 22rmiselt n6rkade argumentidega asus ka mu 5 p2evase t88n2dala vastu ("teised on siin kauem olnud, nemad teavad paremini", "neil on suurem s6na6igus", "blabla"). Ma pyhendan aasta oma elust selle organisatsiooni arendamisse ja ta ytleb, et mul on v2iksem s6na6igus. Doh! Igatahes mina v6itsin ja t88n2dal on 5 p2eva. Teiste pilgud olid kyll sellised, on kyll on ikka raske karakter, aga ma ei kavatsenud ka nice guy imago nimel sellist j2relandmist teha.
Kolisime ka meie kontori ringi m88dunud pyhap2eval piirkonda mille nimi Knowledge Village. Sellest ja k6igest muust l2hemalt juba j2rgmine kord. Kysimused oodatud.
Reede on siin meie m6istes pyhap2ev. See on selline perep2ev, kus koos perega k2iakse shoppamas, rannas ja sageli ka kylas. Teiseks vabaks p2evaks n2dalas on kas neljap2ev v6i siis laup2ev (enamasti see). P2ris mitmed firmad t88tavad ka 6 p2eva n2dalas (esialgu ka mina, aga kavatsen selle kyll 2ra muuta).
Sel reedel otsustasime randa minna, koos hulga AIESECi praktikantidega (Dubais on neid kokku yle 25 muidu, aga rannas ca 8). Neil pea iga n2dal siin rannas vedelemine plaanis. Randa loksub siin P2rsia laht. Vesi oli soe nagu supp (mingi 35 kraadi), aga siiski oli seal p2ris m6nus olla v6rreldes p2ikese k2es passimisega. Vesi on megasoolane! Pole v6rreldavgi meie mereveega. Pead vette panna pole soovitav, kuna soolane maitse suus-huulil on vastik. Meres saime tutvust teha ka meduusidega, kes k6rvetasid ka hoolsalt. Sain ise ka jala pihta, selline r6ve kipitus p2rast. Yhel l6i meduus oma kombitsad ymber k2e, mille tagaj2rjel see paisus 2x suuremaks. Yhe 6ngitsesime frisbee plaadiga v2lja ka, et saime katsuda. tema see pea, mis meenutab seene mytsi, oli selline pehme ja libe, nagu marineeritud seen. Ka krabisid n2gime ja koukisime yhe minikrabi v2lja. Eksootika! Rannas p2ikese k2es meie m6istes olla ei saa eriti pikalt, p2ike tapab. Lesisime palmi all varjus peamiselt, vahepeal siis loopisime frisbeet ja m2ngisime v6rku. Rannas on mitmeid jalka- ja v6rguplatse.
6htuks oli plaan minna v2lja - ja l2ksime yhte baar-klubisse nimega Rock Bottom. Nyyd sain yhest asjast aru. Yks trainee siin tundis huvi, et kui ta Kuveiti koliks (seal palgad suured), kas saaks j2tkata oma euroopalikku elustiili. See tekitas minus kysimuse, et kas selline elustiil yldse Dubaiski v6imalik on. Klubis selgus, et on - see oli paksult t2is eurooplasi, ameeriklasi ja muid valgeid, kohalikke polnudki. Heureka! Siin see euroopa kontingent elabki. Sisemiselt ka v2ga euroopalik koht. Reede oli karaoke6htu seal. M6tlesin, et kr2pp kurat, mingid purjus jorsid hakkavad j6misema. Aga ei - see oli nagu live kontsert! Superh2sti laulsid k6ik ja rahvas elas meeletult kaasa. Eriti kui tuli Summer of '69. Iga esineja saab tasuta joogi baarist. Baaris elu juhtis DJ. Esimest korda n2gin, mis t2hendab hea DJ (minu jaoks). Istus oma puldis ja r22kis l2bi mikrofoni rahvaga siis. Hullult lahe ja hea huumorisoonega tyyp oli, ainult kuula ja irvita. K6iki esinejaid kommenteeris jne. Vahel tellis l2bi mikforoni endale pulti jooke, hiljem oli ta juba silmn2htavalt t2is ja hakkas r22kima asju nagu "i'm the best paid entertainer in the city and im shit. how can i be so shit. i havent had sex in 2 days. this must be it." jne.. igatahes l6bus oli. Baaris myyakse ka alkoholi - see on aga ekstreemselt kallis. Pool liitrit 6lut maksab 20 dirhami = 70 eeku. Eurooplased teenivad seal muidugi tavaliselt h2sti, et j6uavad lubada. Tavam6istes on see megakallis ikka. Peale karaoket oli niisama disko ja tants. Baaris istumiseks suurt ruumi polnud. Tuli peale igatsus kodumaiste pubide j2rele. Yks kohalik araab r22kis mulle ka, et oli kohtunud yhes baaris eesti neiuga ja neil olnud suhe jne (araab oskas 8elda "tere" ja "kuidas l2heb"). Isiklik huvi oleks mul ka siinsete eestlastega kokku puutuda, aga kas see juhtub, eks elu n2itab.
Elukallidusest r22kides, siis Dubais pole makse. Ei tulu-, k2ibe- ega sotsmaksu. On varjatud maksud. Ntx peab iga aasta uuendama oma autonumbrit ehk maksma. Iga firma vastavalt oma suurusele ja tegevusvaldkonnale peab iga aasta uuendama oma litsentsi ehk maksma. Kui firma tahab kedagi kylla kutsuda, siis viisakutse maksab j2lle. Ja neid varjatud makse on veelgi. Sotsmaksu puudumise t6ttu on hea p6li kindlustusfirmadel. Samas see "siin pole makse" teema myyb h2sti ja meelitab ligi investoreid. Samas on Dubais maailma k6rgeim tarbijahinnaindeks. Yhendemiraatide teised emiraadid ja linnad pidid olema oluliselt odavamad. Ka naabermaad. Mul kindel plaan 2ra k2ia Omaanis, Bahreinis, Kataris ja yks tuttav kolib nyyd Saudi Araabiasse ja lubas ka sinna viisakutse teha (muidu sinna saamine keeruline).
Yhendemiraadid on paljude aasia riikide jaoks nagu paradiis - aga see on illusioon. Siia r2ndab palju inimesi indiast, pakistanist, nepaalist, sri lankalt, filipiinidelt - peamiselt vaesem koht - lootes paremat elu saada. Et palgad k6rged jnejne. Siis nad laenavad kodus hiigelpapi kokku, et siia tulla. Kohale j6udes avastavad, et vahendusfirma on neid tyssanud ja peavad megav2ikese papi eest olema neegrid, kas koristajad, ehitajad vms. Teenivad nii 300-400 dirhami kuus ja siis elavad kohtades, kus yhes toas 88bib 20 inimest. Loomulikult frustreeruvad, aga kuna raha pole, et tagasi minna, j22vadki orjaks. Siis loodavad kokku ajada piisava summa, et koju tagasi minna, aga see v6ib v6tta mitu aastat. Valitsus selle probleemi peale sylitab, kuna hoolib ainult oma kodakondsetest. Huvitav on siin n2ha kohalikke ajalehti. Alati on avalehel pilt riigijuhist ja tema tegemistest "Shaikh meets the citizens", "Shaikh meets more locals" jnejne. P2ris naljakas on. Vaba ajakirjandust siin ei eksisteeri. V2hemalt valitsuse vastu ei saa midagi kirjutada. Kahjuks ei tea 8elda, kui tsenseeritud k6ik muud uudised ja lood on. Elagu ajupesu ja propaganda.
Ahjaa, keegi v6iks soovitada head online pildigaleriid, mida v6iksin kasutusele v6tta. Kriteeriumiteks see, et saab x arvu pilte korraga uploadida ja nende vaatamiseks ei pea kasutajaks registreerima.
Esmalt 2 seika, mis juhtunud. Eile kohtusin kohalike araablastega. Oli yhe araablase 2rasaatmispidu, kes Salaam programmi kaudu Ameerikasse l2heb praktikale. Salaam projekt loodi peale 9/11 syndmusi ja selle k2igus vahendatakse ameeriklasi araabia maadesse praktikale ja vastupidi, et suurendada rahvastevahelist yksteisem6istmist. Igatahes oli tore ja sain natuke rohkem nende kultuurist teada. Mehed ei kanna valgeid traditsioonilisi h6lste mitte sellep2rast, et nendes v2hem palav on. Lihtsalt traditsioonilised r6ivad. Seal on sees ka igast taskud jne, k6igil on muidugi viimased mobiilimudelid v6i PDAd. Kuna see on lumivalge, siis nad tavaliselt vahetavad riideid v2hemalt 2x p2evas. Siis kysiti mult, et kas araabia keelt ka r22gin. Ytlesin "marhaba" (tere) ja "Inshallah" (kui jumal tahab), mille peale siis yks ameeriklane ytles, et 6petab mulle araabia keelset ropendamist hiljem. Sellepeale pikemalt m6tlemata plahvatasin v2lja "oh, i learned some in tunisia: bara nikumak!" T6lkima ma seda ei hakka, aga te oleks pidanud araabide n2gusid n2gema. Kiiresti vabandasin muidugi ja k6ik lahenes :)
Teine lahe lugu oli t2na hommikul, kui avastasin, et abielus on kasulik olla. Nimelt siin on yhistranspordi, t2psemalt bussidega selline lugu, et need, mis s6idavad sinna free zone'idesse, k2ivad harva ja peatusse koguneb hea hulk rahvast. Sisenemine on esiuksest ja pilet lunastatakse bussijuhi k2est bussis (seda igas bussis). Bussid on muidu heas korras ja puhtad. Niisiis. Et bussi sisse saada (ja eriti veel istekohta), tuleb trygida ja mitte v2he. Kyynarnukid k2iku jne. Naised ei pea, nemad moodustavad omaette j2rjekorra ja saavad enne mehi sisse yldjuhul. Igatahes mu "abikaasa" sai bussi sisse, aga kuna mass oli nii suur, siis ma t2na ei mahtunud nagu peale. Kui j6udsin juhini, oli buss juba nii t2is, et ei tahtnud mind peale lasta enam (teisi ka muidugi). Ok, l2ksin v2lja. Siis Chico k6rval istuvad naised hakkasid talle h6iskama, et it's your husband there, you can't leave him out there jnejne, go tell the bus driver! Nii ta l2kski ja bussijuht ytles, et okei, tavai, ja saingi peale. Bussis olevad naised seirasid mind k6ik suurte silmadega ja naerul suudega:)
Nyyd noorte elust siin ja kultuurist. Vanemate ja laste vahel valitseb suur v6imuvahekord, nagu yleyldse siin yhiskonnas. Kes kultuuriteooriat valdab, siis siin on power distance v2ga suur. Lastel ja noortel pole endal yldse suurt otsustus6igust - kogu elu korraldatakse 2ra vanemate poolt. Kuhu nad t88le l2hevad, millisesse kooli, mida 6ppima jne. Vanematele vastuvaidlemine ei ole v6imalik. Tytarlaps ei tohi enamasti olla kahekesi koos noormehega, v2hemalt 1 neiu peab veel pundis olema. 6htuti ei tohi kaua v2ljas olla, nii 10ks peaks ikka korralik inimene koju minema. Mis siis, kui isegi 21 aastane. Kuhugi kellegi poole 88bima j22mine on ylikeeruline teema. Kui tudeng tahab AIESECiga liituda, peab reeglina vanematelt luba kysima. Ja siin korraldatakse selliseid parents meetinguid, kus selgitatakse vanematele, mis see on jne. Et see pole mingi paha asi. Pidevalt oli probleem see, et kui taheti orgunnida mitmep2evast konverentsi, siis see oli v6imatu, kuna ei saa ju 88bima j22da kuhugi mujale peale kodu! Viimaks yks 6nnestus ikka l2bi viia ka. Samuti v6ivad vanemad 2ra keelata teatud s6pradega suhtlemise. Ja girl- ja boyfriendid on enamasti keelatud, vanemad korraldavad laste abielusid. See k6ik hakkab vaikselt l22nestuma kyll. Noored muidugi h2ngivad ikka salaja ringi kellega tahavad ja on olemas ka boyfriendid jne. Igatahes kui lapsevanem ytleb midagi, siis nii ka on. Yhes peres oli see isegi nii 22rmuslik, et ei tohtinud isale silma vaadata, kuna isa on nii palju k6rgemal. Silma vaadates ei avalda austust ja isa v6ib ka lyya. Tudengid on siin erinevalt Eestist v2ga rikkad, sest koolid on kallid, seep2rast tean rohkem nende elust. Neil kodus koristajad, teenindajad, autojuhid jne. Neid koheldakse kui alamklassi ja nemad siis vastu k6netavad h2rrasid kui kuningaperet. Yks mulle just r22kis siin, et n2e vahetasin oma koristaja v2lja, kuna ei osanud 6igesti laudu pyhkida ja oli muidu loll. Peretytar ja meessoost teenija kahekesi koju j22da ei tohi, tytar kas l2heb linnapeale v6i tuleb keegi sugulane kylla. Yhel on siin oma autojuht, kes tuleb j2rgi, viib ja toob. Autojuhiga ei r22gi ta s6nagi, ytleb vaid aadressi, kuhu minna. Minu jaoks k6ik v2ga harjumatu. Vanemate korraldatud abieludest veel j2rgmine n2ide, kui t6sine asi on. Yks tyyp k2is Liibanonis ja seal oli af22r siis mingi neiuga. Nyyd see neiu helistas tyybile koju ja isa v6ttis telefoni vastu ning sai kogu teemast teada. Tyyp sai kohutava peapeasu, s6imu jne osaliseks. Koduarest ka. Ja nyyd karistuseks (eksimusi oli kogunenud juba palju) saadab isa ta Pakistani elama (pere algselt sealt p2rit). Tyyp t2na r22kis mulle veel, et ta isa on meeletult religioosne ("he's like a maniac religious islam terrorist"). Ehk nii on lood.
Meie m6istes vabadust ja otsustusv6ime arendamist siin noored ei saa, mis on samas suur probleem, kuna riigi arengut see ei soodusta. Noorte jaoks koosneb maailm peamiselt s88misest, shoppamisest, reisimisest (valitud kohad nagu egiptus, liibanon, UK, tai, malaisia) ja niisama olesklemisest. K6ik on v2ga relaxed ja aeglane, keegi rabada ei viitsi.
Hetkel pean l6petama, j2rgmistel kordadel veel pildikesi kultuurist.
Hakkan juba aru saama, kuidas siin elu toimub. Linnas orienteerumine on ka selginenud. Ilm on endiselt kuum, kuid m6nev6rra olen sellega harjumas, ei ehmata enam v2hemalt. Palja jalaga on siin v6imatu k2ia, maa (plaadid, liiv, asfalt) on tulikuum. Mis on veel tulikuum on vesi. Tavaliselt saab kraanist kylma ja kuuma vett eks. Siin saab ainult kuuma. Teinekord raske dushi v6tta, kuna vesi on liiga kuum. Kylm vesi on vaid kylmkapis. Linnas purskkaevud jne on ka k6ik kuuma veega. Naljakas asi on siin ka see, et pole sinist taevast nagu meil. See selline h2gune, pigem hallikas. Kuumusest. Aga pilvitu. Ka horisondil olevaid k6rghooneid pole h2sti n2ha, nagu udu sees oleks. Samuti kuumusest. Kes tahab alla v6tta, tulgu siia. Muud pole kui higistamine ja vee joomine. Eelmine aasta oli siin juhatuses olnud yks tyrklane, kes v6ttis 10kg alla. Higistamine ei ole ainult eurooplaste teema, ka hindudel on palav ja higistavad palju. Esimese n2dalaga pidid mingit soolad nahast v2ljuma ja siis higi enam ei pidavat haisema. Kuskil higi j2rgi lehkavaid inimesi nagu Eestis pole t6esti tundnud.
Vastused kysimustele. Mina t88tan siin yhendemiraatide AIESECi juhatuses, vice president external relations. Ehk koordineerin myygi- ja turundust88d (aiesekkaritele: nii ER kui ICX), tehes ka ise palju isiklikku myyki suurfirmadele (multinationalid on peamised sihtm2rgid).
Vaba aega veedetakse vastavalt rahakotile. Siin on palju megarikkaid inimesi ja samas ka palju vaeseid sisser2nnanuid, kes teevad lihtt8id. V2ljas suvel ei olda, kuna see on liiga kuum. K6rberallid, 88bimine k6rbes t2histaeva all (dubai linnas 88sel ei n2e yhtki t2hte, liiga ere on linn) ja nii on popid, aga seda tehakse talvel, kui ilm parem. Populaarsed on siin hobuste v6iduajamised. V2ga palju h2ngitakse lihtsalt baarides-restodes suitsetades shishat (vesipiip). Ja syyakse ka muidugi. Kes j6uab lubada, k2ib baarides ja 88klubides - need on eriti popid rikaste v6sukeste ja eurooplaste seas. Siin on hullult selline "show off" kultuur, et kes rikkam, sel peab olema uhkeim auto (kus muusika p6hjas), autol peab olema lahe numbrim2rk (siin on mingi meeletu numbrim2rgi ja telefoninumbri maania - kel on 2gedam number. Ntx 007, 5005 v6i midagi sellist. Rekord, mida maksti yhe autonumbri eest on 3,5 milj krooni), k2ib 2gedaimates klubides ja raiskab meeletult. Kuna joomine pole tavaline, siis on sel ka keelatud vilja maitse ja pop noorte seas. Kes j6uab lubada muidugi. Dubais on meelelahutusv6imalusi meeletult, k6ik ainult maksab.
Politsei on siin v2ga austatud ja nad pole korrumpeerunud. Isiklikult pole kokkupuudet olnud, aga r22gitakse, et ausad sellid. Yks eurooplane siin ostis mingist poest mingi asja ja maksis selle eest 100 dirhami. Hiljem tahtis v2lja vahetada millegi muu vastu, aga poemyyja keeldus. Tyyp kutsus politsei ja siis asi lahenes. Terrorikartusest ja nii ei tea ma midagi, v2hemalt ei r22gita sellest. Ajakirjanduses v6ib vaid lugeda hukkam6istu briti plahvatuse suhtes ja arvamusi, et islamimaailm peaks koos terrori vastu v6itlema ja selle hukka m6istma.
Usk on siin rahulik, mingit maaniat pole. T2naval kedagi palvetamas pole n2inud. Rahvas on kyll usklik, aga see on rohkem kultuuri osa ja integreeritud igap2evaellu. Usutolerants on siin ka okei, leidub ka hindu templeid ja kristlikke kirikuid. Mosheed kutsuvad kyll 5x p2evas palvele muidu. Rahvas k2ib mosheedes kyll, eriti reedel, mis on pyha p2ev.
Kolisin eile. Kolimine on siin keeruline. Esiteks on enamik kohti hirmkallid. Teiseks suurem osa hea hinnaga kuulutusi otsivad vaid hindusid v6i filipiinosid. Ja enamasti taimetoitlasi. Kui kuulutus lehes, siis peab helistama otsekohe, muidu v6etakse 2ra. Palju m6istliku hinnaga kohti on ka r2pakad. Hea korteri leidmiseks peab ka 6nne olema, m6nel on 6nnestunud saada p2ris kobe. Selleks, et mitte kogu raha korteri peale panna, yyrin yht tuba koos tsehhi plikaga. Maksame selle eest 1750 dirhami kuus + kommunaalid. Selleks, et saaksime yhes toas elada, peame muidugi abielus olema, muidu amoraalne. Siis myydigi meid maha kui abielupaari. M6tlesime v2lja ka kogu loo, et kus kohtusime, millal abiellusime, millal lapsed tulevad jne. Elame yhe hindu pere juures (abielupaar + nende n6bu). Korter on korralik, eurov2rk. Saame kasutada k88ki (h2sti sisustatud) ja pesumasinuat. Meie toas palju m88blit pole, vaid voodi ja riidekapid. Keegi kysis, et kas jagame voodit ka. Noh tehniliselt kyll, peame ju abielupaari simuleerima. Aga tekid on siiski erinevad ja mingit v2rki me vahel ei ole :)
Hetkel pean l6petama. Kirjutan varsti rohkem siinsest pereelust, vanemate-laste suhetest ja hierarhiast ja muidu kultuurist. Kysimused oodatud!
P2evad m88duvad ja hakkab yha rohkem harjuma siinse eluga. Kuna iga p2ev on nii palju uut, siis tunduvad need megapikad. Tegelt olen olnud siin vaid loetud p2evad.. R22giks natuke riigi majanduspoolest. Iga emiraat on justkui omaette majandusyksus siin, mis teeb oma majandusotsuseid. Hullult palju on emiraatide omanduses olevaid firmasid (justkui riigifirma), nii kytusefirmad, kinnisvarafirmad kui ka t88stus. Ka Fly Emirates on riigifirma n2iteks. Siin on seadus selline, et igal firmal peab olema miinimum 51% omandusest kodakondse inimese k2es. Seda selleks, et siis j2tta rikkus riigile ja selle kodanikele. Kodakondsust on v6imalik saada ainult synni kaudu, isegi kui elada seal 30 aastat, kodakondsust ei saa. Naistel on v6imalik l2bi abielu, kuid kui kohalik naine abiellub ntx euroopa mehega, siis kaotab kodakondsuse. Kohalike osakaal populatsioonist on isegi v2ike, selle l2bi loodetakse siis hoida naisi oma rahva seas jne. Selleks, et saaks 2ri omada 100%, on loodud eraldi tsoonid (free zone) Dubai linna l2histel - Media City, Internet City, Knowledge Village jne. Seal on kinnisvara ja kommunaalid oluliselt kallimad, aga see v2lisfirmasid ei heiduta. Media City, kus ma ise t88tan hetkel (kolime augustis Knowledge Villagesse kyll), siin asub oma 2000 firmat. Nii pilvel6hkujad kui madalamad majad. K6ik uued muidugi. Kuni viimase ajani oli veel selline reegel, et v2lismaalased ei saanud osta ka kinnisvara, pidid rentima. See millalgi sai muudetud ja kinnisvara ostuga saab kaasa ka elamisloa (residence visa). Kinnisvara on siin muidugi megakallis ja n6udlus suur. Dubai emiraat ise on suutnud nafta osakaalu oma majandusest viinud 8%-ni, olles v2ga imetletud teiste riikide poolt. Suur osa on transiidil, re-ekspordil. Dubai sadam ja lennujaam on strateegilisel asukohal Aafrika ja Aasia vahel. Muidugi ka kinnisvara ja pangandus on siin suured hitid, lisaks turism. Suur osa Dubai edul on v2idetavalt kohalikul sheigi perekonnal. Praegusel sheigil on visioon, et Dubai peab saama maailma ilusaimaks ja k6ige-k6ige linnaks. Selleks ehitataksegi siia k6ik maailmaimed jne. Varsti pidi nii 30-20 aastat vanad maha l6hutama, et uued asemele teha. Samuti on plaan luua oma manhattan lahe 22rde, nagu new yorkis ja tokyos. Jnejne. S2ra ja kuld igal pool. Teised emiraadid on passiivsed ja vaatavad asja pealt. Abu Dhabi, kel j2tkub naftat veel 95 aastaks, on sellise ylbe hoiakuga ja r22gib, et vaatame, kuidas Dubail l2heb ja siis kopeerime nende edulood. Dubai inimesed arvavad, et neil kulub enne 20 aastat, kuni nad reageerivad ja j22vad muidugi arengus maha. Kytus on siin muidu 4x odavam kui Eestis.
Hinnatase siin on pigem kallim kui Eestis. M6ned toiduasjad on odavamad ka, aga mitte palju. Arvutiv2rgid on odavad. Elan t2naval, mida kutsutakse computer street, siin on arvutipoed yksteise otsas. Imestan, kuidas nad kasumit teenivad. Suur osa n2evad suht kahtlased v2lja ka, et Eestis sellisesse poodi jalga ei t6staks. On ka muidugi suur kaubamajasid, mis ilusad.
Hullult kerge oleks siin kiirelt raha laiaks lyya, ahvatlusi j2tkub. Eriti kui tahaks pidutseda, klubitada jne. Ntx maailma k6rgeimasse hotelli (see kullast, 7*) Bur Al-Arab sisenemine maksab juba 200 dirhami (1 dirham=3,5 eek). Ja muidugi kaubandus on mega, turud ja kaubamajad on ilusaid asju t2is. Ahvatlusi igal nurgal. Ka restodes on palju ahvatlevaid h6rgutisi, aga hind siis muidugi vastav. Esialgu ei saa ma kodus syya teha, kuna k88ki juurdep22su selles korteris pole (uue otsingud k2ivad pidevalt), et pean ostma kas valmistoitu v6i v2ljas s88ma. Aga l6bus on v2hemalt.
Esimest korda elus ootan talve saabumist! Siis pidi siin ilm normaalne olema, 88siti isegi alla 20 kraadi langema! Ja 6hk pidi hingatavaks muutuma. Talve siin paraku ainult 4 kuud, nov-veebr.
Ok, pean t88le naasma, varsti j2lle. Kirjutage mulle ka oma elust ja kui mingeid kysimusi, siis laske tulla. Cheers.
Panin esimese portsu pilte netti yles: http://www.mk.ee/~peep/dubai
Ehk mingi aeg teen galerii ka, hetkel pole aega selleks, aga saate vaadata ikka.
See on siin levinud tervitusviis aieseci inimeste vahel. Nagu whats up. Kogu mu reis algas muidugi seiklusega. Väljalend Tallinnast hilines mingi tund aega, mis tähendas, et Prahasse jôudes oli mu lennuk juba minema lennanud. Sealt suunati mind edasi uue lennuga Pariisi, kust lendasin omakorda Dubaisse, jôudes kl 9 hommikul kohale. Kuna EMT oli vea tôttu mu telefoni kinni pannud, ei saanud kellelegi helistada ka. Vastas polnud muidugi kedagi (mind oli oodatud lennujaamas 5ni hommikul). ônneks leidsin first class loungest internetiga arvutid ja sain tuttavale tüübile saata e-maili, et yo man, pick me up. ônneks saigi ta kohe tulla ja sain auto peale, edasi kôik okei.
Esmamuljed:
Ilm
Kohutavalt palav! Kui lennujaamast väljusin ja ôhku tundsin, oli esimene môte "see ei saa ju päriselt nii olla". ôhk on nii niiske ja paks, et vôib noaga lôigata. temperatuur 42 kraadi. ilm tundub siin palju soojem kui kraad näitab ja meganiiske on. 2 minutiga on nahk märg. selline tunne, nagu 60 kraadises saunas oleks koguaeg. öösel asi palju paremaks ei lähe, aga vähemalt ei kiirga päike pähe. Iga kord kui välja lähen ei suuda ikka veel uskuda, kui kuum saab olla. Uskumatu lugu lihtsalt. Siseruumides on ônneks igal pool konditsioneer ja tôeliselt jahe, et palavus ja higistamine lakkab minuti jooksul. Kondekas on ka igas autos olemas. Kohalikud sôidavadki autoga uksest ukseni, väljas eriti ei olda. Kui küsisin ühelt siinselt aieseci praktikandilt, et mida soovitad inimesele, kes on new in town, siis vastas: "stay inside".
Linn
Linn on suht suur ikka ja siin ringi liikumiseks on autot vaja. Takso km hind on odavam kui Eestis, kuid vahemaad ja ummikud suured ja arve lôpuks tiksub ikka kopsakas. Kôrgeid maju on siin megapalju, tôeline city ikka. Vahelduvad ultramodernsed majad selliste rääbakamate araabiastiilis majadega. Harjumatu, et siin ei eksisteeri sellist asja nagu meie môistes kesklinn. Kôik on uus (veel 30 aastat tagasi polnud siin midagi, suurem osa linnast on ehitatud viimase 10 aasta jooksul) ja kôik on hajali. Nagu oleks koguaeg kesklinnas ja äärelinnas samal ajal. Mingi asi ühel pool linna, teine teisel pool. Imelik värk. Kiirusepiirang on linnas suurematel tänavatel 80 km/h, aga sôidetakse ka nii 140ga. Teed on väga heas korras. Jala ei saa siin linnas kuhugi. Eile kôndisime korteri- ja tiimikaaslase Chicoga (tegelikult nimi Jana, tüdruk Tsehhist) 2h linna peal, päike vôtab jumala läbi ikka. Selle ajaga jôin 1,5 liitrit vett ära. Ilma veepudelita ei saa kuhugi minna. Vesi on suht odav: 1,5 liitrit maksab mingi 5 krooni. Kui teised kuulsid, et kôndisime 2h ringi, peeti meid hulludeks. Vabal ajal rahvas siin jôlgub supermarketites, mida on hästipalju ja on ka väga suuri. Seal hea jahe ja saab kohvikus kohvi juua. Ujumas käiakse ka, aga vesi pidi olema nii 40 kraadi soe. Ma pole veel jôudnud, aga küll varsti minek. Selliseid resorte on ka vee ääres, kus on väga ilus. Linnas loodust eriti pole, môningaid palmi ja veits muru, kôik kohale toodud ja maha istutatud täiskasvanuna. Iga roheluse juures on aegreleega voolikud, mis pritsivad vett. Linn suurelt jaolt ikka selline tehiskeskkond. Ja linna nooruse tôttu pole ka muistseid vaatamisväärsusi. Ainult modernsed leiutised. Ehitamisjärgus maju on siin tuhandeid. Ehitus käib 24/7. Räägitakse, et 9% kogu maailma kraanadest on Dubais. Täna minek linnamuuseumisse, ehk saan rohkem siis ka teada linna kohta.
Inimesed
Linnapildis valgeid palju pole, suur-suur osa on hindud ja pakistanlased, kes siia paremat elu otsima tulnud. Araablasi on ikka ka, kuigi neil hetkel mul raske vahet teha, kuna nahavärvilt nad hindudega samad. Peamine vahe mis mulle räägiti on see, et araablastel on habe (kasvôi pisike pôskhabe) vôi siis kannavad traditsioonilisi rôivaid. Inimesed riietuvad suht maitsetult, tänavapildis vähemalt keskmine inimene. Peamiselt teksad+mingi särk. Araablased (kodakondsed) on siin kôrgklass. Riik plekib neile kôik kinni. Eluaseme, hariduse, elektri, suured boonused pulmade puhul (ca 350,000 EEK) ja vist ka igakuist elatisraha. Firmad, kes palkavad kohalikke, saavad riigilt toetusi. Samas peetakse araablasi ülbeteks ja laiskadeks. Kuna riik poputab neid, siis ei viitsi nad tööd teha. Araabia naised pidid tööturul isegi aktiivsemad olema. Samas hindusid peetakse siin nagu alamklassiks. On ka miljonärhindusid, aga suurem osa selline odav tööjôud. Eurooplasi hinnatakse, eriti kui oled britt vôi ameeriklane. Üldiselt valge nahk tagab kôrgemast klassist kohtlemise ja vôib välja aidata paljudest täbaratest olukordadest. Varjatud rassismi ja klassisüsteemi pidi siin küllaga olema. Araablased ja valged kunnid, teised alamad. Inglise keelt räägitakse igal pool. Hindud ei räägi araabia keelt ja araabid hindut. Siis inglise keel on kompromiss. Kôik sildid on nii inglise kui araabia keeles, probleemi ei ole.
Mida ma olen teinud
Olen käinud ühel aieseci koosolekul - toredad inimesed. Esimesel ôhtul oli ühe 9-kordse maja katusel "pool party". Justnimelt, seal oli bassein. Ja siis grilliti liha, meeletult snäkke ja ujumine. Ja muusika. Isegi alkoholi oli natuke - see siis traineede poolt sisse toodud. Muidu siin alkoholi kuskil ei müüda, saab hotellidest, aga seal on see nii kallis, et käiakse suht harva. Kohalike seas joomiskultuur puudub. Eestis suvine ilm = ôlu, siin see ei kehti. Olen käinud suht palju niisama linnapeal tuuritamas, autoga muidugi. Rannaäärsetes kuurortides, ostukeskustes jne. Väga popid söögikohad on siin Liibanoni köök. AIESECi praktikante on linnas mingi 20, olen enamusega kohtunud ka ja ringi hänginud. Elan ühes toas mingis hindude korteris, jagan tuba Chicoga. Maksan selle eest 1000 dirhami kuus, mis on 3500 eeku. Kinnisvara on siin kohutavalt kallis!!! Aga varsti kolime sdealt välja, kuna koha omaniku ema ei taha, et me seal oleme. Et tema puhas hindu ja taimetoitlane ja siis me ei kôlba sinna. Otsitakse uut kohta, aga môistliku hinna eest puhast kohta saada on keeruline. Paljud kohad pidid olema räpased. Aga muidu on kôik lahe ja naudin olukorda!! Esialgu mul 2 nädalat transition ja ei tea, kui sageli netti satun. Pilte olen ka teind, kunagi panen yles. tsauka!
Plaan pajatada oma uskumatutest tegemistest kaugel maal ja anda teile edasi imesid nagu omal ajal kaupmehed tsaar Saltaanile. Et pilt oleks selgem, panen esimese postitusse üldist infot riigi kohta.
Alguses oli Dubai kohal kõrb. Õieti oli siin kõrb veel mõnikümmend aastat tagasi – kohas, mis täna on üks maailma kiiremini arenevaid linnu ning mida peetakse lähituleviku maailma turismi-, pangandus- ja ärikeskuseks.
Araabia Ühendemiraadid loodi 1971. aastal, pärast inglise koloniaalvõimu lahkumist Araabia poolsaarelt. AÜE-sse kuulub seitse emiraati, Dubai on nendest üks. Iga emiraat on nimetatud oma pealinna järgi. Riigi pealinn on hoopis Abu Dhabi. Riik pole iseenesest üldse suur, vaid ca 2x suurem kui Eesti (83000 km2) ja elanikke mingi 4 milli või nii. Dubai linnas elab ca 1,2 milli, ennustatakse, et aastaks 2012 juba 2,5 miljonit. Hetkel rahvastikust moodustavad araablased vaid ca 30%, Dubai linnas vaid 20%. Ülejäänud siis sisse rännanud Lõuna-Aasiast (sealt koguni 50%), Lähis-Idast ja mujalt. Riigi keel küll araabia keel, aga kogu äri toimub inglise keeles ja sellega saab igal pool hakkama. Majandus ja koos sellega populatsioon kasvab jube kiirelt. Peamine tulu on muidugi nafta (juba Abu Dhabi emiraadis leidub 10% kogu maailma naftast), kuid riiklik prioriteet on muuta riigi majandus naftast mittesõltuvaks ja siis arendadakse igasuguseid valdkondi. Turism kasvab ka jõudsalt, aastaks 2007 peaks külaliste arv olema 10 milli ning aastaks 2015 olema koguni 40 miljonit. Et seda massi ära mahutada, on töös sadu ja sadu hotelliprojekte. Ehitustööd käivad Dubais nii kiiresti, et mõne kuu pärast riiki naastes ei pidavat samu kohti enam äragi tundma. Kohalikud ise naeravad, et neil on ostukeskusi juba rohkem kui inimesi. Ja muidugi atraktsioonid, Dubais asuvad maailma esimene veealune hotell, kalleim hotell (ainus 7*), maailma kõrgeim hoone (ehitusjärgus küll), tehissaared jne. Küll ma lähemalt ka pajatan hiljem neist. Ja teistest asjadest. Ja pilte teen ka ja panen üles.
