Kultuur või rahamasin?

Dubai's exciting new tourism destination started off as a huge cultural entertainment center to cater to the need for a central meeting point where different countries could showcase the myriad cultures. Over the years it has grown into a star attraction among UAE nationals, resident expatriates from over 160 different countries and visitors from across the world.

Selline on tekst mis tutvustab ühe siinset populaarset sihtkohta - Global Village. Juba siia jõudes kuulsin, et selline koht olemas, väga popp ja nädalavahetustel rahvast uputatud. Seekord oli esimest korda GV lahti rekordkaua, oktoobrist märtsini (siis ilmad lubavad väljas olemist). Mõtlesin, et enne kui suletakse, peaks ka ära käima ja linnukese kirja saama - ehk on lahe kah!

Mul oli oma arusaam sõnapaarist Global Village. Samanimelist asja organiseeritakse igal AIESECi rahvusvahelisel konverentsil, kus iga riik pakub oma riigi sööki-jooki, näitab pilte, vastab küsimustele ja jagab suveniire. See, mis ees ootas, oli midagi natuke erinevamat.

Põhimõtteliselt on GV siis selline suur territoorium Dubai linnast nõks väljaspool, kus on sellised väikesed turud - iga turg siis esindab mingit riiki; ning lõbustuspark. Need "turud" on mõned väljaspoolt suht lahedad, ehitatud nagu seda riiki sümboliseerivas stiilis. Ntx India puhul Taj Mahali koopia, Hiina puhul nende iseloomulike katusega tornmaja jne. Kui sisse minna, siis koosneb see erinevatest poekestest, kus siis ideejärgi saab osta mingile riigile iseloomulikku kaupa. Nii mõnedki vidinad on tõesti lahedad ja iseloomulikud, ent siiski pea igas "riigis" leiab ka nn standardkaupa, Dubai suveniire ja muud kräppi. Näiteks Tshehhi majas oli küll neile iseloomulikku klaasi ja kristalli müügil, ent samuti oli merevaiku (mida neil pole), Dubai Burj Al-Arab figuure ja muud sellist. Müügimehed olid ka eranditult hindud, oli hirmus tahtmine küsida nende käest rohkem Tsehhi kohta, ent ei hakanud julma nalja tegema siiski.

Kõige vingemad olid Aafrika väljapanekud, Keenia ja Senegal, kus tõesti tuli tahtmine osta miskit. Muud puhvetid jätsid mind suht külmaks, kuigi Lõuna- ja Ida-Aasia riidevärgid ja samurai mõõgad olid ka päris vinged. Esindatud on seal 39 riiki, kogu Lähis-Ida on kohal, lisaks maailma suurriigid ja veel nipet-näpet.

Siin ja seal on ka jäätiseputkad ja saab osta grillitud maisi jne, selline pühapäeval-koos-perega-välja-minemise kohta. Üks peamisi põhjuseid, miks see Global Village nii populaarne on, on see, et tegelikult peredel on Dubais vähe võimalusi miskit koos teha. Kui sageli sa ikka kaubamajades käid!

Lõbustuspargi osa on siis nagu me tivoli. Igasugused rattad, sõidud jms. Tobe oli see, et see värk on tegelt suht kallis. Kõige tavalisem hind ühe sõidu eest oli 50 dirhamit ehk siis ca 175 eek. Natuke palju 6 minuti lõbu eest. Ühe ralli siiski tegime, mille eest taheti 20 raha ja siis pilluti meid 360 kraadise ringiga taevast pidi ringi. Ühel hetkel, kui olin peaalaspidi, siis mind kinni hoidev raudpulk tuli pesast välja ja siis käis küll mõte läbi, et no raisk, ongi kogu moos. Õnneks oli teine kinnihoidev mehhanism ka, mis ei lasknud mul siiski alla pudeneda ning peale nii 5-6 minutilist surmatrippi sain õnnelikult maale tagasi. Peale seda kogemust ei karda ma enam midagi.

Lõpphinnang Global Villagele on see, et kultuuri seal kerge leida ei ole, pigem on tegemist järjekordse rahamasinaga. Lihtsalt kaval nish välja mõeldud.